ILM.EE

teadus.ee uudised

teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE (30.05.2010 10:20)

Autor: teadus.ee

Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal.
Foto: Tiit Hunt

teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE
Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.

Meie eesmärgiks on käsitleda energiat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kool toimub kolm päeva, nõnda et osalejatel on võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavaid teemasid arutleda.

Energia on nii iga inimese kui ka Eesti jaoks tähtsam kui ehk kunagi varem. Püüame seda lahti rääkida eri teaduste mätta otsast, aga ka mõelda Eesti energiatuleviku üle: tuumaenergia, taastuvenergia, algosakeste energia, Läänemere energia, toidu energia jms.
Meie suuremateks toetajateks on Eesti Energia, Haridus- ja Teadusministeerium ja teaduse populariseerimise programm TeaMe.
Vt lähemalt registreerimisest www.teadus.ee

Esinejad – kes on kes ja mis on mis:
Alvar Soesoo, geoloog, TTÜ geoloogia instituudi direktor – Maa energiast;
Andi Hektor, füüsik, KBFI teadlane ja CERNi kaastöötaja – LHCst ja tuumaenergiast;
Erik Puura, geoloog, TÜ professor – sellest kui säästev on säästev;
Marika Mikelsaar, mikrobioloog, TÜ professor – bakteritest meie kõhus ja nende energiast;
Jaak Kikas, füüsik, TÜ professor – energiast füüsikas ja igapäevamõistes;
Toomas Paul, teoloog ja literaat – sellest, kust tuleb energia;
Raul Meel, insener ja kunstnik – kunsti energiast;
Urmas Sisask, helilooja, harrastusastronoom ja visionäär – energilisest muusikast;
Ülo Kaevats, füüsik ja teadusloolane, TTÜ professor – energilise paneeldiskussiooni juht;
Jüri Elken, merefüüsik, TTÜ meresüsteemide instituudi direktor – Läänemere energiast;
Andres Tropp – Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja, tuumaenergia võimalikkusest Eestis;
Priit Ennet, teadusajakirjanik – diskussiooni ja viktoriini juht;
Tiit Kändler – füüsik, teadustoimetaja ja teaduskirjanik, pudist ja padist;

Selgi aastal tuleb suvekoolis lastetuba.
Foto: Tiit Hunt

Nagu ikka olnud, tuleb nüüdki Tiit Hundi fotokool, lastekool meisterdamiseks ja viktoriin auhindade jagamiseks neile, kes ei maha maganud.

Toimub Eesti ajakirjanike töötuba, kus arutletakse, kuidas käsitleda energiateemat ausalt, informatiivselt ja paeluvalt.

Öösel vastu pühapäeva osaleme Läänemere muinastulede öös ja mõlgutame mõtteid Aarne Vaigu paadiga, Urmas Sisaski trummiga ja meie kõigiga ühiselt.

Suvekooliks sobilik juhtlause:
„Ärge mõistke mind valesti: mulle meeldib tuumaenergia. Kuid ma eelistan tuumasünteesi tuumade lõhestamisele. Ja juhtumisi asub turvaline hiiglaslik tuumasünteesi reaktor meist mõne miljoni miili kaugusel. See annab meile enam, kui suudame kasutada, vaid kaheksaminutilise hilinemisega. Ja see on traadita!”
William McDonough, ameerika arhitekt, jätkusuutliku arhitektuuri viljeleja
teadus.ee

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (1)

Eelmised artiklid:

teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010)

teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.

teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.

teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.

teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika (15.01.2010) Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.

teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.

teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.

teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.

teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.

teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.

teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.

teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.

teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.

teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.

teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.

teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?

teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.

teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee. Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.

teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.

teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.

teadus.ee: Mobiiltelefonid aeglustavad pidurdamist (05.12.2008)

teadus.ee: Sada numbrit üksildust (27.11.2008)

teadus.ee: ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD (09.11.2008)

teadus.ee: KUIDAS VIRMALISED HÄÄLITSEVAD (18.07.2008)

teadus.ee: Suvekool (12.06.2008)

teadus.ee: Jääkarud teaduses (30.04.2008)

teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUSE VÕIDUÕHTU (27.03.2008)

teadus.ee: PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA (05.03.2008)

teadus.ee: maailma teadus Eesti prügist (17.01.2008)

teadus.ee: Osalege teadusfoto võistlusel (16.01.2008)

teadus.ee: ÖÖPILVED HELGIVAD RÕNGJALT (20.12.2007)

teadus.ee: Puhtus elu ei pikenda (23.11.2007)