Inimkatse Käsmus
Foto: Tiit Hunt
Osavõtjate avaldatud arvamuse põhjal tundub, et teadus.ee suvekool „Energiliselt energiast” andis osalejatele energiat. Vähemasti mõistmaks, et energia – see ei ole imelihtne.
27.–29. augustini Käsmus toimunud suvekooli mõte ja eesmärk oli võtta ja käsitleda energiat eri teaduste ja kunstide seisukohalt. Nii nagu eelnevadki meie suvekoolid, püüdsime näidata, et teaduse ja tehnika kajastamisel ei ole põhilised mitte ainult uudislikud faktid, vaid ka taust, millesse need faktid põimuvad. Kui meelelahutus oma iseloomu kohaselt ei tegele taustaga, vaid pigem välistab selle, siis teaduse teavitamine ja populariseerimine ei saa taustata hakkama. Kõik on kõigega seotud. Kuid ometi ei suuda inimene, olgu ta nii geniaalne kui tahes, kogu olevat tajuda, seda kastistamata.
Alljärgnev ei ole ammendav ülevaade suvekoolis toimunust, vaid pelk visand. Ülevaate sai küllap iga osalenu endale ise. Ning suvekooli kammerlikkuse tõttu ei pea korraldajad mõttekaks seda kuidagiviisi veebikaameratesse suunata. Siiski on oodata tükikest sellest ETV saates Tagatargemad, kes kohal oli ja midagi ka salvestas.
Töötuba
Suvekooli käigus toimunud teadusajakirjanike töötoas jõuti üldiselt järeldusele, et energia kajastamisel on Eestis nii lõkse kui ka üldkäibele läinud bluffe. Seda me ju näeme, kuidas suhtumine näiteks tuuleenergiasse on muutunud. Ka pole kerge vältida energialugude näitlikustamisel, illustreerimisel väljakujunenud stampe. Kui küsisime endilt, et mida siis ajakirjanik kirjutaks/räägiks, kui ta peaks ette valmistamata ja kibekähku oma looga valmis saama, siis vastas enamik töötoa 17-st ajakirjanikust, et küllap see oleks seotud keskkonnateemaga. Nõustuti, et korrastamist vajab terminoloogia, eriti mis puutub päikeseenergiasse ja tuumajaamadesse. Ka oldi veendunud, et peaks valimisvaidlustesse kuidagiviisi sisse sokutama ka energiateemaga seotud teaduse – kuid kuidas seda teha? Küllap nende ajakirjanike kaudu, kes valimisdebatte riigitelevisioonis ja -raadios suunavad.
Töötuba ei seisnenud mitte ainult ajakirjanike omavahelises debatis, vaid selle loomulikuks osaks olid kas suvekooli loengud, nendega kaasnenud arutlused ja paneeldiskussioon.
Tulevik
Kui vaadata Eesti energiatulevikku, siis see ei ole sugugi nii helge ja energiline, kui me tahaksime. Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja Andres Tropp visandas üsnagi reaalse pildi, mille kohaselt võib juhtuda, et Eestil ei ole kümmekonna aasta pärast üldse enam majanduslikult mõtet elektrit toota. Mujalt saab odavamalt. Mis tähendab, et peame end siduma Põhjala energiasüsteemiga.
Võibolla seisneb tulevik ka selles, kuidas pildistada ööd nõnda, et sellest saaks fotol päev – nii nagu õpetasid Tiit Hundi ja Andrus Noorhane fototunnid.
Miks on miski?
Kui rääkida energia säästmisest, siis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura juhtis tähelepanu, et energia on ainus asi, mida meid säästma kutsutakse. Kõige säästvam oleks hoopis raha põlema panna.
TÜ professor Marika Mikelsaar põhjendas, miks ei saa me ennast rahaga toita. Vaja läheb seda kahte kilogrammi baktereid, kes meie see elavad. Ja mikroobi ainevahetus on sada korda suurem kui inimesel. Nii et meie sees elutsev mikrobiota ehk mikroobide maailm oma korrastatud kaosega paljuski suunab meie energiabilanssi. Mikroobid isegi avaldavad inimgeene, kõnelemata siis sellest, et mõjutavad meie kehakaalu.
Teoloog ja literaat Toomas Paul üllatas rahvast käsitlusega füüsikast ning selliste tõdemuste esiletoomiseg nagu et inimese kristallist kuju on inimesest korrastatum.
Miks on pigem miski kui eimiski? Sellele küsimusele püüdsid omal moel vastata kõik esinejad, ja sealhulgas oma võluval kombel kunstnik Raul Meel ja helilooja Urmas Sisask. Lõpus tehtud viktoriinist aga selgusid vastused sellele küsimusele, igal vastajal oma. Mille eest sai ka igaüks 100 punkti.
Kõik kokku
Korraldajana ei ole ma pädev objektiivselt suvekooli hindama, kuid küsin ometi: kuidas on see võimalik, et säherdune saja osavõtjaga üritus üldse teoks saab, ja seda kuuendat korda? Vastuseid on õige mitu. Üks see, et inimene vajab siiski vahetevahel arutlemist ka asjade toimumise põhjuste ja viiside üle ning tunnetada üldisemat kanvaad, millel sündmused arenevad.
Küllap on see ka üheks põhjuseks, miks energia suvekooli toetasid nõu ja jõuga Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Energia, teaduse populariseerimise programm TeaMe, ilm.ee, Käsmu Meremuuseum, Käsmu majutusasutused ja muidugi kõik osavõtjad. See kõik kokku ongi pigem miski kui eimiski.
Tiit Kändler, Tiit Hundi fotod, vt ka www.teadus.ee
teadus.ee: üleminekuaja nätsked päevad (20.08.2010) Kuidas 19 aastat tagasi tegelikult oli? Püüan seda meenutada juba mõnda aega. Vahel tundub, et tuleb öelda lennartmerelikult, hõbevalgelikult: ei tea, ei mäleta. 19 aastat või 19 aastatuhandet – mis vahet seal on. Kuid aitab liialdamisest, vahe on ometi.
teadus.ee: meiski võib olla tumeainet (24.07.2010) Kosmoloogid pajatavad meile, et kui ka kõik, mida me näeme, on tõsi, siis näeme me vaid 20 protsenti tõest. Ülejäänud 80 protsenti jääb meie eest varjatuks, on tumetõsi, mis kehastub tumeaines.
teadus.ee: muusika kõrvast elektronini (11.06.2010) Ei hakka vingerdama: selle tutvustuse on kirjutanud autor ise. Kuid erinevalt paljudest teistest, ütleb siin selle kurva tõsiasja ka välja.
teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE (30.05.2010) Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal. Foto: Tiit Hunt Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.
teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010)
teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.
teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.
teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.
teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika (15.01.2010) Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.
teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.
teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.
teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.
teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.
teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.
teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.
teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.
teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.
teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.
teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.
teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?
teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.
teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee. Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.
teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.
teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.
teadus.ee: Mobiiltelefonid aeglustavad pidurdamist (05.12.2008)
teadus.ee: Sada numbrit üksildust (27.11.2008)
teadus.ee: ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD (09.11.2008)
teadus.ee: KUIDAS VIRMALISED HÄÄLITSEVAD (18.07.2008)
teadus.ee: Suvekool (12.06.2008)
teadus.ee: Jääkarud teaduses (30.04.2008)
teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUSE VÕIDUÕHTU (27.03.2008)
teadus.ee: PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA (05.03.2008)
teadus.ee: maailma teadus Eesti prügist (17.01.2008)
teadus.ee: Osalege teadusfoto võistlusel (16.01.2008)
teadus.ee: ÖÖPILVED HELGIVAD RÕNGJALT (20.12.2007)
teadus.ee: Puhtus elu ei pikenda (23.11.2007)
teadus.ee: ASPIRIIN EELISTAB MEHI (04.11.2007)
teadus.ee: Suri keelemehest papagoi (14.09.2007)
teadus.ee: Päikesekreem võib naha nahka panna (17.08.2007)
teadus.ee: Tuumamull lõhkeb Soomes (12.07.2007)
