Aasta tipphetked.
Järgnev valik hõlmab pisut laiemat nähtuste ja olukordade ringi kui lihtsalt tugev äike, rahe, kaste. Seepärast on siin ka ilmastiku, sünoptilise olukorra ja tsirkulatsiooniga seotud hetki ja olukordi.
1. Idatsüklon 21.-24. juulil. See saab kahtlemata aasta kõrghetkede hulgast esimese koha, arvestades sündmuse haruldust ja ebatavalisust. Enne sellist juhtumit ei osanud ette kujutada, et ka selline variant on võimalik. Pikemalt põhjalikumas ülevaates.
2. 8.-9. augusti öine äike. Nii tugevat äikest tuleb Eestis ette väga harva. Viimase 10 aasta jooksul on ainus võrreldava tugevuse ja kestusega äike olnud 27. ja 28. juulil 2011, kui tipphetkel ulatus detektorite järgi välkude hulk Eesti alal umbes 2300 pilv-aluspind välgulöögini/15 min kohta. Väärib märkimist, et viimane toimus troopilises õhumassis ja oli õhumassisisene, ehkki tugevamad äikesed seostuvad rohkem ilmselt frontidega (õhumasside gradient, suurem tuulenihe, mis soodustab organiseerumist jms). Öistest äikestest ei oskagi nii tugevaid nimetada. Rohkem sellest äikesest vt allpool.
Äike kusagil kaugel. Pildistatud 9.08. kell 1:30 Muhu Simisti Lõunaranna sadamas. Kalmer Saare foto
3. Kõige suurem keravälk 30. mail. See juhtum jahmatas just keravälgu suuruse poolest, sest nii suurtest kui auto maapinna lähedal pole varem kuulda olnud. Seda on peetud isegi keravälgu ja poltergeisti üleminekuks või vahepealseks nähtuseks. Pikemalt põhjalikumas ülevaates.
4. Haruldased raadiushalod 5. aprillil Loode-Eestis, kusjuures jahmatas see, et haruldasi halovorme oli korraga mitmeid, st tekkis harvaesinev multihalo. Sellist vaatepilti ei tule kaugeltki igal aastal ette. Lähiminevikust tuleb sarnane juhtum meelde 7. maist 2011 Türil, vaata SIIT. Raadiushalodest loe SIIT. Pikemalt konkreetsest juhtumist vt pikemas aasta kirjelduses.
Raadiushalo 5. aprillil Laagri kohal. Pildil on nooltega näidatud erinevad halovormid.
5. Arktiline õhumass märtsis ja aprillis. Praktiliselt kuu aega püsis see õhumass Eesti kohal. Sellest on põhjalikumalt juttu allpool.
6. Äike koos uduga (aastast teada vähemalt kaks juhtumit: 10. ja 18. mail Soome lahel). Äike koos uduga on üldse äärmiselt harukordne sündmus (ei loe siia mäestikes toimuvat jms), sest üks välistab tavaliselt teise, sest äikese korral on õhumass labiilne, mistõttu stabiilseid tingimusi vajav udu ei saa areneda. Tundub siiski, et on kaks võimalust, et need kaks nähtust saaksid koos olla: sooja frondiga seotud äike, kui õhumass on oma alumises osas stabiilne ja väga niiske, nt 2007. a augustis või merel püsiva advektsiooniudu tingimustes, kus külma vee ja sooja õhumassi tõttu on samuti stabiilsed olud, kuid mujalt võib saabuda äike, nagu oli 18. mail.
7. Mais nädalaid püsinud udu merel, mis jõudis mõnel pool peaaegu püsivalt ka rannikualale, nt Lasnamäe elaniku kommentaar: Lasnamägi on nädal aega juba sellise udu sees elanud. Hea, kui mõnel päeval udu korraks hajub. Varsti ei mäleta enam, mis nägu päike on (24. mail) ja hilisemal ajal Elaks nagu teisel planeedil. Räägivad, et suvitavad, võtavad päikest jne. Meil kogu aeg udu tõttu hämar ja temperatuur ka selline varakevadine.
8. Erakordselt labiilne õhumass 18. mail, kui õhumassisisene äike jõudis suuremale osale Eestist. CAPE ulatus siis vähemalt 1500 J/kg ja LI -6.
9. Arktiline õhumass ja lumesadu 25. septembril. Venemaal paikneva ulatusliku tsükloni lääneservas jõudis Eestisse Barentsi merelt arktiline õhumass, mis oli niiske ja põhjustas nii vihma, lörtsi kui lund (registreeriti Väike-Maarjas). Kuulutati välja uus lume varajasuse rekord.
10. Piirkihi pilved 24.-25. juulil, mis olid tihedalt seotud idatsükloni ja sel hetkel valitseva ebatavalise sünoptilise olukorraga. Suve ja päikest ootavatele inimestele oli see kindlasti suur pettumus, et on pilves, aga selliseid piirkihi pilvi südasuvel ja nii pikalt tuleb väga harva ette.
11. Vesipüks 2. septembril Soome lahel. Sel päeval püsis lahe kohal mitu tundi kitsas äikesevöönd, mis oli seotud üle Eesti liikuva tsükloniga. Sooja vee kohal arenes mittemesotsüklonaalne tornaado, millest uudis ja fotod.
12. Erakordselt soe õhumass 11.-12. detsembril. Üle Skandinaavia mäestiku tulles soojenenud õhumassis ulatus temperatuur 10°C-ni 850 hPa pinnal.
13. Tugevad sügistormid. Alates oktoobri lõpust jõudsid Eestisse mitmed tormid, millest mõned tõid enam kui 30 m/s tuult ja väga madala õhurõhu, samuti äikest.
14. Hilissügisene ja eeltalvine tugev konvektsioon äikesega (29. oktoobri öösel , 6. ja 28. novembril, 1. ja 5. detsembril, detsembri lõpus). Soojadel ja tormistel sügistel ja talvedel on tegelikult sünoptiliste protsessidega seotud konvektsioon üsna tavaline, kuid info parema liikumise ja kättesaadavuse tõttu on alles nüüd seda hakatud teadvustama. Siiski varasemast eriti ei meenu nii võimsaid konvektsioonipuhanguid, nagu oli 28. novembril või 1. detsembril.
15. Võimas helkivate ööpilvede vaatemäng 18. juuli öösel. Neid on alati tore vaadata.
18. juuli öösel oli 2013. aasta neljas suur helkivate ööpilvede vaatemäng, mis jäigi aasta võimsaimaks (Laagris)
16. Suurepärased joonpilvede vaatemängud 6. märtsil ja 11. oktoobril, mis lummasid paljusid inimesi ja õhutasid vandenõuteooriaid.
17. Väga uhke kiudrünkpilvede ja irisatsiooni vaatemäng 9. septembril Tartumaal. Kiudrünkpilved on haruldane pilveliik, mida vahel ei saagi kõrgrünkpilvedest eristada. Mõlema pilveliigi puhul tuleb ette irisatsiooni ehk pilvede küütlemist, mis ilmneb (pastelsete) vikerkaarevärvidena.
Põhjaliku ülevaate leiab SIIT
Riigi Ilmateenistuse 2013. a. ilmaülevaade (03.01.2014) Kõige paksem lumikate – Tuulemäe 71 cm, 6.04.2013 (Võrumaa, Ruusmäe küla) kõige külmem päev – Tooma ja Jõgeva -28,7 *C, 19.01.2013 kõige soojem päev – Valga 32,5 *C, 08.08.2013 maksimaalne tuule kiirus – 33,2 m/s Vilsandil, 29.10.2013
Sügis oli keskmisest soojem (03.12.2013) Eesti ilmateenistus on koostanud ülevaate tänavusest sügisest, mis tundus erakordselt soe, pikk ja värviline. Statistika ütleb aga, et arvestatuna 1961. aastast oli sügis keskmise temperatuuriga 8,2 kraadi soojuse poolest viiendal kohal ja selle aja kõige soojem sügis oli 2011. aastal - siis oli keskmine temperatuur 9 kraadi.
2012 oli Eestis keskmiselt äikeseline, pilv-maa välgulööke registreeritii 76354 (15.01.2013) Eesti piirkonnas registreeritud pilv-maa välkude arv aastate kaupa 2005-2012. Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno. Aastal 2012 registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis ühtekokku 76354 pilv-maa välgulööki. See on lähedane perioodi 2005-2012 keskmisele, milleks on 73 tuhat pilv-maa välku aastas. Sarnane oli äikeseline aktiivsus aastatel 2007 ja 2009. Mullusest palju vähem lõi välku aastail 2005, 2006, 2008, palju rohkem aga aastatel 2010 ja 2011
Kokkuvõtlikult 2012. aasta ilmastikust (02.01.2013) Aasta 2012 on kindlasti meeldejääv sademeterohkuse poolest, kõigi kuude sajuhulgad ületasid Türil pikaajalist normi. Talvine pakase- ja suvine kuumaperiood olid mõlemad lühikesed. Aprilli algus ning oktoobri lõpp pakkusid tavatult külma ja lumist ilma.
Kas lõppev talv oli karmide killast? (16.03.2012) Hommik MustjõelPildistatud 04.02.12Foto: Peep Loorits Kaks ilma kolmandata ei jää, oli vanarahvatarkus, kui ennustati lõppeva talve õhutemperatuure ning lumerohkust. Eestis paistsid kaks eelmist talve silma just lume poolest, külma poolest jäid need viimase poolsajandi 8. ja 12. kohale. Tänavused kolm talvekuud sattusid selles pingereas üpris keskele. Hoolimata veebruari alguse külmalainest.
Aasta 2011 algas lumeuputusega ja lõppes sooja, vihmase ning tormisena (06.01.2012) Aasta 2011 pakkus alustuseks sellise lumeuputuse, mille sarnast pole viimastel aastakümnetel nähtud. Kuivale kevadele järgnes palav ja äikeseline suvi. Aasta lõpp oli aga erakordselt soe, vihmane ning tormine.
Üks suvi sai läbi, kaks jätkuvad (14.09.2011) Taevastiib 11.09. AmblaFoto: August 31. augustil lõppes meteoroloogiline suvi (juuni-august), astronoomiline lõpeb põhjapoolkeral teatmeteoste andmeil 23. septembril täpselt kell 12.04.
Sven-Erik Enno: aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina (01.01.2011) Aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina, midagi taolist pole Eesti ilmavaatlused 150-aastase ajaloo jooksul veel ette tulnud. Äärmiselt lumiseid ja külmi talvi, palavaid suvesid ning tugevaid torme on küll ka varem korduvalt esinenud, kuid kunagi pole need nii äärmuslikul kujul ühe aasta ilmastikku mahtunud.
Kuidas talv, nõnda suvi? (02.01.2011) 29.01.10Foto: Peep Loorits 2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.
