9. jaanuaril Eesti lääneosas möllanud orkaan tabas raskelt ka Luitemaa Looduskaitseala. Eriti tõsised olid tagajärjed siinsete rannaniitude hooldajatele. Kuivõrd Luitemaal asuv rannikuvöönd on laial alal väga madal, siis muutis see tormi mõju oluliselt suuremaks. Orkaani maksimaalse veetaseme ajal oli vee all rannajoonel asuv 3m linnutorn Häädemeestel ning torm uputas veepiirilt kuni 1,5 km laiuselt maasuunas jäävat ala. Lisaks rannaniitudele oli seega vee all ka suur osa Rannametsa, Piirumi ja Pulgoja küladest ning Häädemeeste asula mereäärsed tänavad. Suurima tagasilöögi sai eelkõige just rannaniitude hooldamine Luitemaal ning Ornitoloogiaühingu Life projekti vastavad tegevused. Erakordselt kiirelt ja kõrgeks tõusnud tugeva lainetusega tormivete tõttu polnud ööpimeduses võimalik vastumeetmeid kasutusele võtta. Suuri raskusi oli lainetuses ka ujuvavahenditega vetevangi jäänud elanike päästmisel.
Tormituul ja vesi pühkisid rannalt ligikaudu 30 km rannaniidu karjaaedu ning mitmed loomade varjualused. Kogu aiatraadi, võrgu ja postide ja lattide mass on segunenud adru, mereheite ja muu prahiga ning vedeleb rannas tõusuvee piiril ühtlase vallina. Hukkunud loomade hulgas oli 29 EOÜ Life projekti poolt ostetud ja maahooldajatele kasutada antud lammast ja 1 herefordi tõugu lihaveis. Kokku tabas aga uppumissurm Luitemaa rannaniitude hooldajate 83 lammast, 11 lihaveist ning 1 Eesti tõugu hobust. Kannatada said ka rannal asuvad linnutornid. Maru tõstis vundamendilt rannaniidu servas asunud hobusetalli Häädemeestel ning purustas selle tükkideks. Talli tormivarju pandud hobustel õnnestus rusudest välja murda ning läbi vee põgeneda. Pulgoja külas purunes tulvavetes vastrajatud heinahoidla rannaniidul karjatatavate herefordide söödaga. Kokkuvõttes võib öelda, et orkaan suutis ühe ööga purustada olulise osa Life projekti käigus rannaniitude hooldamiseks loodud infrastruktuurist ning uputas suurel määral rannaniitude hooldamiseks soetatud kariloomi.
Orkaan mõjutas tugevalt ka Luitemaa rannamaastikke. Pikla neemel on rannajoon kohati oluliselt muutunud, veemassid on rannajoonelt minema uhtunud kuni 20 meetrit kivi- ja kliburanda ning mullakamarat ja on sellest materjalist loonud kohati kuni 30 m laiused uued klibuvallid. Madalamatel aladel on endiselt kuni kaks kolmandikku rannaniidust vee all ning orkaani mõju rannajoonele pole veel teada. Raju murdis suurel arvul ka puid kaitseala metsades. Eriti palju on murdunud rannamände Pärnu-Ikla maantee kõrval kulgevas luitestikus, mille puud võtsid orkaanihood esimestena vastu. Õnneks pole aga luitemännikus asuva Eesti suurima hallhaigrukoloonia pesapuud ega pesad oluliselt kannatada saanud.
Vaatamata orkaaniga kaasnenud probleemidele ja kaotustele on nii kohalikud maahooldajad kui Ornitoloogiaühing rannaniitude hooldusetöö jätkamise osas optimistlikult meelestatud. Luitemaa Looduskaitsealal on see tegevus olnud mitmepoolne koostöö ornitoloogiaühingu, kohaliku kogukonna ja omavalitsuse ning keskkonnaministeeriumi vahel. Loodame, et ühiselt loodud väärtuste taastamisel õnnestub senist koostööd jätkata ning Eesti ühe suurima rannaniiduala hooldustegevus saab ühiste pingutustega uuesti käima.
Luitemaa rannaniitude orkaanikahjutuste likvideerimiseks on kavandamisel ka mitmeid talguüritusi, millest teatatakse täpsemalt edaspidi.
Orkaani ja selle tagajärgede pilte on võimalik vaadata Life-Häädemeeste projekti koduleheküljelt: www.luitemaa.eoy.ee.
Eesti Ornitoloogiaühingu pressiteade 14/01/
Kuidas võidelda üleujutuse tagajärgedega? (12.01.2005)
Niiskunud hooneis tekib seeneoht (11.01.2005)
Kliimasoojenemine põhjustab Arktikas suure segaduse (08.01.2005)
National Geographics: täna lõppeval aastal pälvis kliimamuutus üldise huvi (31.12.2004)
