•  

2006. aasta juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (12.07.2006 11:01)

Jaanikuu algul jätkusid mai teisel poolel alanud jahedad ja sajused ilmad. Sageli ei tõusnud termomeetri näit Eesti mandriosas päeval üle 15 kraadi. 9. juuni ööl esines paiguti maapinna lähedases õhukihis öökülm. Kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal registreeriti Jõgeval –1,5 ja rohu kohal –3 kraadi. Külm näpistas paiguti juba tärgata jõudnud varase kartuli pealseid ja tegi liiga teistele külma suhtes tundlikele kultuuridele.

10. juunist algas järsk ilma soojenemine (joon. 1) ja mõne päeva pärast mõõdeti keskpäeval sooja juba üle 25 kraadi. 12. juunist tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 15 kraadi, mida loetakse südasuve tunnuseks. Jõgeval 83 aasta jooksul tehtud vaatluste järgi saabus südasuvi tänavu keskmisest 6 päeva varem. Jaanipäeva eel oli väga kuum. Varjus mõõdeti keskpäeval sooja 30 kraadi ligi, üksikutel päevadel üle sellegi. Kui vaadata Jõgeva senist 1922. aastast algavat vaatluste rida, siis selgub, et üle 30-kraadist kuumust on juba juunis esinenud siin kandis ainult üheksal aastal, viimati 1999. aastal. Keskmiselt on juunis olnud ainult neli päeva, mil maksimum on tõusnud üle 25 kraadi. Tänavu esines jaanikuus Jõgeval SAI automaatilmajaama järgi üheksa üle 25-kraadise maksimumtemperatuuriga päeva.

 Kuigi mai teisel poolel ja juuni algul tuli pärast pikka juba aprilli lõpus alanud valdavalt kuiva perioodi korralikult vihma (joon. 4) ning põllud said kastetud, hakkas kuumade ilmadega peagi taimede jaoks niiskust nappima. Juba kuu keskpaigas võis näha ristikul lehtede närbumist ja mõne päeva pärast oli märgata turgori kadu ka teistel põllukultuuridel. Niiskust oli mullas tavapärasest tunduvalt vähem (joon. 2). Kuiva mulla tõttu oli taimedel suurt kuumust raske taluda. Metsad muutusid äärmiselt tuleohtlikeks. Põhja-Eestis hävis põlengu tõttu ligi 8 km2 metsa.

Kuivuse lõpetasid valdavas osas Eestis 22. juunil alanud sajud. Vihmad takistasid jaanilaupäevaks planeeritud ürituste läbiviimist, kuid olid äärmiselt vajalikud taimede jaoks. Hoovihmad jaotusid territoriaalselt väga ebaühtlaselt (joon.5). 2…3 päevaga  sadas Pärnus 43 mm, Viljandis 37 mm, samal ajal kui Kagu-Eesti põllud jäi paiguti peaaegu päris vihmata. Valdav osa Kesk- Eestist sai jaanipäeva eel 20…30 mm. Kuna jätkus soe ilm ja toimus kultuuride intensiivne kasv ning sellega koos oli lisaks aurumisele taimede vee tarbimine väga suur, siis muutusid peagi ka vihma saanud paikades mullad uuesti kuivaks. Kuu lõpus vajasid kõikjal peenrad kastmist, põllud ootasid vihma. 28. juunil Jõgeval talirukki, odra, kartuli ja põldheina põllul tehtud produktiivse veevaru määramise järgi oli muld kõige niiskem poolemeetrises pindmises kihis kartuli all ja kõige kuivem põldheinapõllul (joon. 3).  


Juuni lõpuks oli talirukis lõpetanud õitsemise ja toimus tera moodustumine, talinisud veel õitsesid, suvinisu oli loonud ja alustas õitsemist, oder hakkas pead ja kaer pöörist looma, varane ristik ja paljud kõrrelised heintaimed õitsesid, hiline ristik moodustas õisikuid, varane kartul alustas õitsemist, keskmise valmivuse ajaga kartulisordid moodustasid õisikuid, taliraps oli õitsemise lõpetanud, suviraps aga täisõitsengus, valmisid esimesed aedmaasikad. Kui 10. juuni seisuga jaheda perioodi lõpus oli loodus oma arengus paar päeva keskmisest maha jäänud, siis kuu lõpuks tekkis juba 4-päevane edumaa. Kogu jaanikuu keskmine õhutemperatuur kujunes Jõgeval tavapärasest 1,5 kraadi kõrgemaks ja sademeid oli siinkandis kuu jooksul 40 mm, mis moodustab 60% vaatlusaastate keskmisest. Kui liideti kokku kolme kuu sajusumma 1. aprillist alates kuni juuni lõpuni, siis saadi Jõgeval sadanud vihmahulgaks 100 mm, mis on 54 mm võrra vähem kui 83 aasta keskmine.

 

Eestimaa piires kõikus kogu juunikuu sademete summa  esialgsetel andmetel 6…78 mm, mis moodustab aastate keskmisest 20…150% (joon. 6).

 Laine Keppart
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
 

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam