•  

Polaaraasta raames käivitub viimase 50 aasta suurim uuringute programm (14.03.2007 00:00)

Märtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 2007-2008 raames käivitavad Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) viimase 50 aasta suurima polaaruuringute programmi, millesse on kaasatud ka Eesti, teatab Keskonnaministeerium. Eelnevad programmid on toimunud aastatel 1882-1883, 1932-1933 ja 1957-1958.

Programmis osalevad enam kui 60 riigist pärit teadlased, kes viivad läbi 220 teadusprojekti kuuel uurimissuunal: polaarregioonide seisukord, keskkonna ja sotsiaalsed muutused ning nende mõju maailmale, uued väljakutsed teaduses, asukoha eelis maa sisemuse, päikese ja kosmose uurimisel ning inimmõõtme olulisus.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni peasekretär Michel Jarraud tõdes, et rahvusvaheline polaaraasta toimub meie tuleviku jaoks väga olulisel ajal, sest Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hindamisraport näitab, et polaarpiirkonnad on temperatuurimuutuste suhtes eriti tundlikud. Selle jaoks, et neid piirkondi paremini jälgida ning toimuvaid muutusi ja nende mõjusid hinnata, on tarvis suurendada satelliitülevaadete arvu ja sagedust.

Eesti poolt võtab polaaraasta tegevustest osa Eesti Teaduste Akadeemia, kes on ICSU liige alates 1992. aastast. Lisaks osaleb üritustes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), mis pühendab ülemaailmse meteoroloogiapäeva - 23. märtsi - Arktika ja Antarktikaga seonduvale.

Rahvusvaheline polaaraasta, mis vältab 2009. aasta märtsini, tähistab uut lähenemist polaarteadustes, rõhudes eelnevast rohkem teadustevahelisele uurimistööle, ühildades füüsikat, ökoloogiat ja sotsiaalteadusi ning kattes nii Arktikat kui Antarktikat.

Rahvusvahelise polaaraasta ametlik kodulehekülg asub aadressil http://www.ipy.org.

Eelmised artiklid:

Läänemeri soojeneb keskmisest kiiremini (08.03.2007)

Jaanuar oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.02.2007)

Sir Richard Branson pakub 25 miljonit dollarit Maa päästmise eest (09.02.2007)

Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises (06.02.2007)

Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta (31.01.2007)

Euroopat ähvardavad troopilised haigused (12.01.2007) Seoses kliimasoojenemisega ähvardab Euroopat siin seni tundmatute troopiliste haiguste oht. Lõuna-Saksamaal on käesoleval talvel leitud juba malaariakärbseid ja endisel Ida-Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal on esinenud troopilise bakteri „Vibrio vulnificus? tekitatud eluohtlikke nakkusjuhtumeid. Bakterid põhjustavad troopilistes maades igal aastal sadade inimeste rasket nakatumist, mille tagajärjel võib tekkida raske veremürgitus. Läänemere liigse soojenemise tõttu 2006. aasta suvel tekkis nimetatud bakteritel ülisoodne pinnas paljunemiseks.

2006/2007 talv võib tulla keskmisest soojem (04.01.2007) Inglise meteoroloogiateenistuse ennustuse kohaselt tuleb 2007. aasta rekordiliselt soe, vahendab Postimees. Eksperdid ennustavad, et Vaikses ookeanis esinev ilmastikunähtus El Nino tõstab õhutemperatuuri kõikjal maailma, vahendab BBC. Teadlaste sõnul ületab tänavune keskmine maakera pinna temperatuur 60-protsendilise tõenäosusega rekordaastal 1998 mõõdetud temperatuuri.

Gis Meteo: möödunud detsember oli erakordne (04.01.2007) Vene ilmateenistuse Gismeteo.Ru teatel ei leia ajaloost analoogi 2006.a. detsembri ilmale. Peatähtis pole see, et paljude aastate keskmisest oli temperatuur kõrgem. Hämmastav on hoopis see, et detsember ei mahtunud üldse talvekuu raamidesse.

2006. aasta tõi rekordilise kõrgusega laineid (20.12.2006)

Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)

Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)

Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)

EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)

Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)

September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)

Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)

Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam