•  

Osoon (10.02.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Osoon on hapniku kolmeaatomiline allotroop ehk keemiline teisend. See on sinakas gaas, mis neelab intensiivselt ultraviolettkiirgust, täpsemalt lühema kui 290 nm lainepikkusega kiirgust. Seetõttu kaitseb osoon elusloodust UV-kiirguse eest, mis neeldub suures osas stratosfääris olevas osoonikihis.

Osoon tekib troopiliste laiuste kohal (30ndatest väiksematel laiustel) UV-kiirguse lagundava toime tõttu. Osooni hulk atmosfääris on äärmiselt muutlik ja selle jaotus väga keerukas. Osooni koguhulk atmosfäärisambas saadakse, kui kogu sambas olev osoon viia kihina normaaltingimustele ning selle hulka (paksust) väljendatakse tavaliselt Dobsoni ühikutes ja 1 DU on üks sajatuhandik meetrist.

Kuna osooni hulk ja jaotus varieeruvad väga palju, siis ka selle hulga näitaja - Dobsoni ühikute hulk - muutub päevast päeva. Üldiselt on troopikas keskmiselt atmosfäärisambas 250-270 DU osooni, pooluste pool rohkem, kuid pooluste kohal kevadisel ajal väga vähe, ajuti võib-olla isegi osooniauk ja seda eriti Antarktika kohal. Eestis on osooni hulk suurim kevadel, mil ka varieeruvus on suurim, kuid suve jooksul hulk väheneb. Miinimum saabub septembris, oktoobris ja novembris ning siis on varieeruvuski väiksem. Ka talvel on osooni koguhulk tavaliselt madal. Osooni koguhulk on Eestis tavaliselt vahemikus 320-430 DU-d.
Osoon on võrdlemisi ebastabiilne aine ja võib laguneda või tekkida fotokeemilistes reaktsioonides. Tööstuspiirkondade läheduses võib niiviisi kujuneda fotokeemiline sudu, mis on tervisele tõsiseks ohuks.
Osoon moodustub ka välkude tagajärjel. Äikesega tekib palju negatiivseid ioone, aga ka osooni, mis loovad õhu värskuse, kui äike on üle läinud.

Osooni koguhulga prognoose maailma mastaabis vaata http://www.temis.nl/protocols/O3forecast.html, sealt leiab ka reaalselt mõõdetud osoonihulgad, kuid kaart on mittetäielik. Prognoosid põhinevad mõõdetud hulkadel, kusjuures mudel täidab ka tühjad kohad.

Osoonist loe põhjalikumalt: http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/osoon.pdf

Eelmised artiklid:

Pilved (13.02.2011)

Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)

Rünksajupilved (02.02.2009)

Setendumine (10.02.2009)

Sublimatsioon (10.02.2009)

Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja  sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.

Torm (30.01.2009)

Troposfäär (30.01.2009)

Tyndalli efekt (10.02.2013)

Tsüklon (02.10.2008)

Õhurõhk (29.01.2009)

Õhurõhugradient (30.01.2009)

Äike (05.02.2009)

Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam