•  

Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009 15:17)

Autor: Jüri Kamenik

USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta.

 Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?

Märts algas USA idarannikul lumetormiga. Isegi lõunapoolsed osariigid, kus pole aastaid suuremat lund sadanud, on nüüd lume poolest Eestiga võrreldavad. Sealsetes oludes on praegused ilmastikutingimused võrdlemisi haruldased, kuid siiski ei midagi erakordset. Ida-Alabamas tekkis selle süsteemiga seoses ka kolm tornaadot.

Võib öelda, et tegemist on tsüklonite eritüübiga. See kannab nimetust nor´easter (eesti keeles võiks tinglikult öelda „kirdetorm“), mis on sellise nime saanud sellest, et tormi kese jääb veidi idarannikust eemale ookeani kohale ja seetõttu puhub maismaal sageli tugev või tormine kirdetuul. Samuti liiguvad sellised tsüklonid põhja-kirde suunas. Ka nüüdne torm on just seda tüüpi.

Nor´easterid kujutavad endast siiski ekstratroopilist (troopikavälist) tsüklonit, mitte aga orkaani, nagu vahel on arvatud. Kuigi mõnikord on tõesti neil ka orkaanidele iseloomulikke tunnuseid, näiteks keskmes on rahuliku ilmaga ala (küllap üks markantsemaid näiteid 1992. aasta detsembri nor´easter, kus keskmes valitses tuulevaikus, aga ümbruses tugev torm), kuid põhiline ja määrav erinevus on selles, et orkaan on oma olemuselt soe atmosfäärihäiritus (warm-core lows), kuid nor´easterid edenevad väga edukalt ka jahedas keskkonnas ning need on seotud külma advektsiooniga erinevalt orkaanidest.
Nor´easterid võivad tekkida igal aastaajal, aga sagedasimad on nad talveperioodil (eriti veebruaris), mil nende tugevus on suurim ning seetõttu võivad need põhjustada suurt majanduslikku kahju. Suurimad neist tekivad tähelepanekute järgi oktoobris, jaanuaris ja märtsis.
Liikudes põhja-kirde suunas, tõmbavad nor´easterid oma lääneosas põhjast külma õhku juurde, mistõttu tüüpiliseks talviseks kaaslaseks on neil tuisk või lumetorm (midagi sarnast juhtus ka meil novembritormi ajal).

Nor´easterid ongi üldiselt USA ja Kanada idaosas tekkiv nähtus, sest nende tekkimiseks on vaja tugevat külma arktilise õhubasseini ja sooja hoovuse koosmõju, mis on esindatud eelkõige Põhja-Ameerika idarannikul seoses sooja Golfi hoovusena Atlandi ookeanis ja külma õhuna Kanadas. Nende tekkimise tingimuseks on, et jugavoolu abiga kanduks külm õhk kaugele lõunasse ning kohtudes lõpuks märksa soojema õhuga, tekibki nor´easter tavaliselt 30-35. põhjalaiuskraadide vahel USA kaguosas (aga võib tekkida ka Kuuba piirkonnas või Hatterase neeme lähedal Põhja-Carolinas).

Euroopas klassikalisi nor´eastereid ei teki (jäänused võivad Ameerikast küll kohale jõuda), kuid nende asemel esinevad vahel tugevad tormid, huvilisele inglise k: Wikipedia

Praeguse tormi ülevaade inglise k.>>>

Eelmised artiklid:

Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.

Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009)  Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.

Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.

Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.

Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).

Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:

Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)

Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .

Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:

Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.

Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.

Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam