Tuisk 23.11.2009
Foto: Sander Hüdsi
Tuisk on ilmastikunähtus, mis on seotud tuulega. Seejuures üheks tingimuseks on kas sadav lumi, lahtine lumi maapinnal või mõlemad.
Põhimõtteliselt võib eristada kaht tüüpi tuisku – esimene neist tekib juba 4-6 m/s tugevuse tuulega, teisel juhul aga on tuul üle 15 m/s. Põhjus on selles, et kui tuul on tugevam kui umbes 9 m/s, siis surub ta sadava lume kokku ning tuisu tekkimise tõenäosus on väiksem. Kui aga tuul on väga tugev, eriti üle 20 m/s, siis suureneb taas oluliselt tuisu tekkimise tõenäosus.
Vahet tehakse pinnatuisul, kui lumi kandub edasi mööda maapinda ja see ei piira nähtavust; madaltuisul, kui tuul tõstab lume mõne meetri kõrgusele, seejuures horisontaalne nähtavus halveneb, ent taevas jääb nähtavaks; ja üldtuisuks, kui väga halb (alla 1 km) on nii horisontaalne kui vertikaalne nähtavus (nii pilved kui kauged objektid jääva tuisuvaniku taha).
Eriti ohtlikuks loetakse tuisku, kui keskmine tuule kiirus on vähemalt 15 m/s vähemalt 12 tunni jooksul (vt tsüklon Irmela - http://www.horisont.ee/node/800 ja EMHI ülevaade)
Maailma piires siiski varieeruvad tuisu kriteeriumid üsna palju, vt: Wikipedia
Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)
Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)
Rayleigh hajumine (10.02.2013)
Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)
Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)
Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.
Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
