Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)!
Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Kui läinud aasta veebruar oli pikaajalisest keskmisest 6-7 ºC soojem (-3,3..-7,4 ºC), siis selle aasta küünlakuu õhutemperatuuri näitajad olid ideaalile päris lähedal (-2,0..-6,1 ºC).
Päikesepaiste kestuselt oli veebruar läinud aastaga võrreldes vähem kontrastne: Lääne-Eestis, Vilsandil paistis päike 6 tundi vähem (61 tundi) ja Võrus, idas paistis päike 11 tundi rohkem (45 tundi) kui eelmise aasta veebruaris. Paljuaastaseks keskmiseks on arvutatud vahemik: 56 kuni 65 tundi.
Sademeid oli sel aastal, kuidas võtta, tahkel kujul kohe mitu korda rohkem, aga üles sulatatud olekus mitu korda vähem, kui läinud aastal. Selle aasta näitajad (13 kuni 36 mm) jäid enam-vähem pikaajalise keskmisega (21 kuni 36 mm) ühele tasemele, läinud aastal mõõdeti sademeid mitukümmend mm enam (37 kuni 82 mm).
1. veebruari loojang
Foto: Kaie Avistu
Nagu jaanuariski, registreeriti veebruarikuu õhutemperatuuri kõige-kõige numbrid kuu esimeses pooles.
Kõige külmema öö tõi kaasa kuu alguses Põhja-Venemaalt laskuv kõrgrõhuala, mille kese 1.02. veebruari öösel Ida-Eestile õige lähedal oli ja Väike-Maarja meteojaamas õhutemperatuuri -23,1 ºC-ni langetas. Lämmijärve lähedal näitasid vaatluspostid külma pea 25 ºC. Külm kõrgrõhuala eemaldus järgnevatel päevadel aeglaselt kagu suunas, kuid selle mõju Eestile kestis praktiliselt 6. kuupäevani. Ilmamuutuse tõi kaasa Lääne-Euroopat valitsev madalrõhuala, mille idaserva mööda kerkivad lohud niiskemat ja soojemat õhku Eesti kohale transportisid. 8.02. tugevnes lõunatuul Eesti vetes 16-18 m/s ning samal päeval registreeriti Pärnus ka kuu kõige soojem õhutemperatuur: +3,4 ºC.
Lääne-Euroopa elas samal ajal tormihirmus, teisel pool maakera, Austraalias süvenesid ekstreemsed ilmaolud ning Komimaal mõõdeti selle talve kõige külmemad kraadid.
Nähtavus nullilähedane
Foto: Leili Valdmets
Järgnevad päevad olid udused ja sombused. Lähemalt on kajastanud neil päevil Tartus toimunud nähtusi Jüri Kamenik (Tyndalli efekt, udu ja härmatis).
Lääne-Euroopat külastas järjekordne tormitsüklon, USA lõunaosariikides võis näha aga keeristorme.
Euroopa tormitsükloni hale vari jõudis 11.02 Poola kohale ning meie saartel tugevnes selle servas ida- ja kirdetuul 15 m/s, järgneval (12.02.) ööl jõudsid kohale ka lumepilved.
Nädala teises pooles jälgisid ilmaprognoosi tegijad ärevusega Ukrainast põhja suunas kerkivat madalrõhkkonda: lähenes ju Eesti rahva talve suursündmus: Tartu maraton ning lõunatsükloni täistabamus oleks meile tõelise lumetormi toonud. Õnneks valis pööris idapoolsema marsruudi ja viis tuisuilma Moskva ümbrusesse, kuigi jah, rajameistreid 15.02. öösel sadanud lumi siiski veidi häiris. Lõunaks oli ilm juba suurepärane: kümnendi parim, nagu öeldi.
Maratonijärgselt püsis Eestis termomeetri näit nädalajagu stabiilselt miinuspoolel ning tekkis väike lootus kuu lõpus jääteed mööda mandrilt saartele sõita.
Nädala lõpus oli 21.02. näha loojumas punast päikest.
Lootus jääteele suurenes kuu viimasel nädalal veelgi, kuni 26.02. lähenes Rootsi rannikult aktiivne madalrõhkkond, mis 27.02. Mandri-Eesti kohale jõudis ning selle tagalas 18 m/s tugevnenud loodetuul põhjustas kõikjal jääväljadel tugevaid lahvandusi.
15. veebruaril Stroomi lahe ääres
Foto: Peep Loorits
Jääd kasvatati juurde veebruaris keskeltläbi 3-5 cm nädalas. Kui kuu alguses ulatus jää paksus Väinamerel 10-15 cm-ni, siis kuu lõpus oli Väinamere mandripoolsel osal 30, Hiiumaa rannikul pea 20 cm jääd.
Pärnu lahel oli kuu alguses 15 kuni 25, kuu lõpus 40 cm jääd.
Õrn jääkate hakkas kuu teises pooles moodustuma ka Mandri-Eesti põhja- ja Saaremaa lõunarannikule (5 kuni 15 cm).
Pole halba ilma heata, sama tsüklon tõi kuu viimasel päeval (28.02) eriti Ida-Eestisse tublisti lund juurde.
Kui kuu algul ulatus Lääne-Eestis lumikatte paksus 5 kuni 10 cm-ni, siis kuu lõpus mõõdeti mandri läänerannikul 10, saartel koguni 17 cm lund.
Ida-Eesti kõrgemad hanged ulatusid kuu alguses 15 kuni 25, kuu lõpus 22 kuni 28 cm-ni.
Lõuna-Eesti kõrgustikel ehk siis mõlemal Munamäel oli juba kuu alguses lund piisavalt: 30 cm, jäälõhkujast tsüklon kasvatas aga hanged kuu lõpuks 45 cm-ni. Nii et märtsipäikese taustal peaks sealkandis lund jaguma veel õige pikalt. Milline nauding talispordi harrastajatele!
Lumine veebruari lõpp
Foto: Riho Kaur
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
