•  

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009 22:55)

Autor: Jüri Kamenik

15. oktoobri päeval oli taevas lauspilves, kuid õhtuks selgines taevas kohati. Kihtpilved.

14.-15. oktoobril muutis Eesti ilma rekordiliselt kõledaks üpris kaugel asunud lõunatsüklon, mille kese asus Poolas. 14. oktoobril ulatus mõnes kohas kirdetuul enam kui 20 m/s ning torm tekitas ka kahju. Paljudes kohtades, eriti Kagu-Eestis sadas 14. oktoobril vihma ja lörtsi, äärmine kaguserv sai täiendust lumikattele. Ka 15. oktoobri päev oli veel üsna kõle ning vihma sadas Eesti põhjapoolmikus. Sadudega saabus rohkem niiskust, mis „ootas“ võimalust kondenseerumiseks.
15. oktoobri õhtul taevas selgines alates Kagu-Eestis, tuul vaibus ja tekkisid soodsad tingimused jahtumiseks. Tekkima hakkas radiatsiooniudu. Järgnevalt ongi toodud tüüpilise jahtumis-ehk radiatsiooniudu üks moodustumisviis 15. oktoobri õhtu näitel Tartus. Radiatsiooniudust vt https://ilm.ee/index.php?45540 ja teistest ududest pikemalt: www.ilm.ee/index.php?45499   Kasulik on tutvuda Tyndalli efekti ja selle esinemisvormidega, sest sellest efektist tuleb alljärgnevalt juttu: www.ilm.ee/index.php?45583 ja
http://ilmjainimesed.blogspot.com/2009/10/naiteid-ohtusest-tyndalli-efektist-udu.html  Tyndalli efekt on hea indikaator, mis näitab, et peatselt on oodata radiatsiooniudu tekkimist.
Taevas selgines Tartus umbes kella 20 paiku. Temperatuur oli +3º ning puhus nõrk kagutuul. Suhteline õhuniiskus oli 100% lähedal ja suurenes juba väikese õhutemperatuurilangusega sajani. Maapinnalähedal tekkis tuulevaiksemates kohtades uduvine, millest võis aimu saada oreoolina valgusallika ümber, kui viimane millegi läbipaistmatuga kinni katta:

  

 Radiatsiooniudu tekib tavaliselt inversioonikihi alla. Selle kihi alla tekkisid jahtumise tõttu esialgu üksikud väga madalad (umbes 150 m kõrgusel maapinnast) kihtpilveräbalad:

 Umbes kolmveerand tundi oli jätkuva jahtumise tõttu kihtpilvetükid ühinenud ja moodustasid nüüd ühtse kihi. Seejuures pange tähele pilvekihi alumist piiri, mis puudutab Tigutorni tippu ja kasest paremal on Tyndalli efekti põhimõttel tekkinud huvitav kuju valgusallika tõttu:

 

 Pilvekihi alumine piir on madalamal kui saja meetri kõrgusel maapinnast:

 Veel üks särav nähtus, kui rohuliblega valgusallikas kinni katta :)

 Kuna õhus oli juba küllaltki palju veepiisakesi, ilmnes hästijägitav Tyndalli efekt:

 Sama valgus pilve alumisel pinnal:

 Tigutorn on juba udus, ka fotol olev lipp ulatub pilvekihti:

 Pilvede alumine piir on heledam osa läbi pildi keskosa:

 Udu jätkas tihenemist. Esimese pildi tegemisest polnud tundigi möödunud:

 Udune pilt mitmes mõttes:

 

 Kui udu oli linna vallutanud, oligi tekkimisjärk möödas. Ees ootas veel tihenemine:

 Tyndalli efekt (valguskiired, mis näivalt lähtuvad puuvõrast):

 Udu oma kõrghetkel:

Hommikul veel enne päikesetõusu udu hajus. Tõenäoline põhjus oli sünoptilise olukorra muutumine.
Kirjeldatud viis on üks võimalus, kuidas radiatsiooniudu moodustub. Teine tähtsam võimalus on, et madalates kohtades, soodes ja põldude kohal tekivad esialgu uduvaalud, mis üha suurenevad kuni õhu liikumise tõttu ühinevad. Tartu juhtumi puhul võis olla ka kuskil nn uduvaalude staadium, kuid see jäi tuntava õhuliikumise tõttu lühikeseks ja jälgida võis kihtpilvede ühinemise ja madalamale laskumise tagajärjel moodustuvat udu.
Udud võivad olla selge taevaga (tähed, kuu, päike, kõrgemad pilved paistavad, sest vertikaalne nähtavus on hea) või kinnise taevaga. Kirjeldatud juhtumi puhul oli tegu kinnise taevaga uduga.

Eelmised artiklid:

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee  Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.

Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)

Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy  Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.

Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?  

Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009) 1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma.  Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.

Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.  

Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades (08.07.2009) Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.

Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev (08.07.2009) Pilv 8. juuli päeval Tallinnas Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.

Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.

Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:

Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi (30.06.2009) Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.

Käes on vikerkaareaeg (27.06.2009) Autori kasutajanimi sviljartaevapiltide galeriist 2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.

Käes on helkivate ööpilvede aeg (22.06.2009) 20.06.2009Autori foto Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.

Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas (26.05.2009) 25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.

Äike ja rahe 21. mail (22.05.2009) Rahe Rakveres 21.05Foto: Helen Arukaev 21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.

Info varasema ilma kohta Eestis (20.05.2009) Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.

11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid (12.05.2009) 11. mail kell 18.27 TartusFoto: Jüri Kamenik 11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam