Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm, tagaplaanil) koos võimsate rünkpilvedega selle ees.
Foto: Lemmi Orav
Alasiga rünksajupilvedel ei ole tihti siiski nii hästi märgata laienevat ülaosa, nagu eelmisel fotol, vaid ülaosa on jäätunud ja selle serv ulatub põhipilvest ettepoole. Rünksajupilve ees või ühes küljes areneb rünkpilvede rida, mis võivad kasvada järgmisteks aktiivseteks rakkudeks (rünksajupilvedeks), kuhu võib tekkida ka äike. Selle põhjuseks on rünkpilvest laskuvad õhuvoolud, mis suruvad enda ees sooja ja niisket õhku üles, tekitades uusi rünki. Nii taastoodab end rünksajupilv.
Fotol on näha vähemalt kolmeelemendiline (kolm suurt rünka) konvektsioonipilv. Tõenäoliselt kasvavad vasakul ja keskel olevad võimsad rünkpilved rünksajupilveks, kuid tagumine, jäätunud tipuga pilv püsib veel mõnda aega, siis hakkab nõrgenema ja laiali valguma.
Tihti tekib rünksaju küpses, eriti aga hajumise staadiumis selle ümbrusesse mitmesuguseid pilvi, sageli on nendeks kõrgrünkpilved, mis võivad vahel konvektsioonipilved isegi maskeerida. Ka fotol olevate rünkade ette on kõrgrünkpilvede ribad tekkinud.
Haruldased pilvevormid. Kelvin-Hemholz (04.06.2010)
Pilvemääraja: põhiliigid. Maskeeritud rünksajupilv (Cb capillatus incus) (03.06.2010) Maskeeritud äikesepilv 26. mail 2007 Tallinnas. Pilved tumenevad silmapiiri lähedal, samuti on kuulda kõuekõminat.Foto: Jüri Kamenik Vahel ei olegi rünksajupilv taevas eristatav, vaid see on maskeeritud teiste pilvedega (tihti kõrgkiht-või kihtsajupilvedega) ning pilvemass tundub olevat ühtlane. Tavaliselt reedabki äikesepilve sellistel juhtudel müristamine.
Pilvemääraja. Põhiliigid: ümaratipuline rünksajupilv ehk Cb calvus (26.05.2010) Võimas rünkpilv on muutunud rünksajupilveks, kuid kiudpilvi ja alasit veel tekkinud pole (1. augustil 2008 Tallinnas). See on arenev äikesepilv.
Pilvemääraja. Lisaomadus liigil: tipploorvõimsal rünkpilvel (26.05.2011) Võimas rünkpilv muutumas rünksajupilveks 1. augustil 2008. Võimsa rünkpilve on kiiresti kasvaval rüngal tekkinud pilveloor. See tekib siis, kui tõusvad õhuvoolud lükkavad stabiilse õhu kihti kõrgemale või puhub tuul üle tõusva õhuvoolu (sarnane, kui õhuvool liigub üle kõrgendiku või mäe) ja stabiilse õhu kiht jahtub kõrgemale tõusmise tõttu ning jahtumise tõttu tekib kondenseerumine ja moodustubki pilveloorike. Foto: Jüri Kamenik
Äikese-kiudpilved (25.05.2010) Horisondi lähedal on hajuva rünksajupilve alasi – Ci spissatus cumulonimbogenitus (25. juuli 2009 Tallinnas). Tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel võib tekkida rünksajupilv, mille tipp on enamasti 7-12 km kõrgusel.
Pilvemääraja: põhiliik. Võimas rünkpilv ehk Cu congestus (03.06.2010) Võimas rünkpilv ja selle ees kõrgrünkpilvede ribaFoto: Siiri Augva Keskmisest rünkpilvest areneb piisavalt labiilse atmosfääri ja niiskuse puhul konvektsioonivoolude jätkudes võimas rünkpilv. Selle kõrgus on suurem kui aluse laius, mistõttu võimsad rünkpilved meenutavad torne või suurema laiuse puhul (näiteks on reana) mägesid.
Pilvemääraja. Kui taevas on mitut liiki pilvi (segataevas) (26.05.2010) Pilvemaastik 14.5.2006. Fotol on näha 3 pilvede põhiliiki: peamiselt alumises osas, aga üksikult ka mujal on rünkpilved, keskel sinisel taustal kiudpilved ning ülemises osas hallid kõrgkihtpilved.Foto: Kristel Bankier
Pilvemääraja: pilvemaastik (21.05.2010) Pilvemaastik 24. juulil 2005. Põhilisteks pilveliikideks on Cirrus uncinus-fibratus kohatise kaootilise elemendiga (intortus-ilmingud) ja madalal horisondi kohal Altocumulus-Stratocumuluse segu. Mõnes kohas on näha sakmelisi tippe. Optilistest nähetest on esindatud ebapäike.Foto: Enely Ehtla Jätkame pilvemääraja avaldamist. Fotod on pärit pilvepiltide jt. ilm.ee galeriidest, täname kõiki pildisaatjaid ja loomulikult ootame ka lisa!
Pilvemääraja: põhiliigid. Alasiga rünsajupilv ehk Cb capillatus incus (25.05.2010) Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm). See on tüüpiline äikesepilv maksimaalses arengustaadiumis, kui äikesetegevus ja pilve vertikaalne ulatus ning õhuvoolude kiirus pilvedes on suurim. Antud fotol on tegemist ühe elemendilise äikesepilvega.Foto: Jaak Täkker
Teeme algust pilvemäärajaga (28.04.2010) PilvevaatlejaFoto: Jüri Kamenik Kui olete pilvede tundmises algaja, siis tasub endale selgeks teha järgmised punktid:
