Pilvi saab klassifitseerida mitut moodi. Üks võimalus on need jaotada kihilisteks ja konvektiivseteks, kuid on vähemalt kaks pilvede põhiliiki, mis ei sobi kogu nende mitmekesisust arvesse võttes kumbagi kategooriasse, need on kõrgrünk- ja kihtrünkpilved. Ka kiudrünkpilved võib siia paigutada, sest need koosnevad topikestest ja rüngakestest, mis moodustavad kihi.
Segatüüpi pilved võivad olenevalt tingimustest (tähtsaim neist atmosfääri tasakaal) omandada enam kihilistele (stratiformis) või enam konvektiivsetele pilvedele (näiteks castellanus) iseloomulikke jooni.
Ebamäärane kihtrünkpilvede ja kõrgrünkpilvede segu Tartu kohal 14. aprillil 2010.
Kihtrünkpilvede (tumedad read) kohal on tekkinud tornjad kõrgrünkpilved (Ac castellanus). See tähendab, et troposfääri alumises osas on inversioonikiht, mis ei lase tõusvatel õhuvoolude tekkida, ent niiskust pilvede tekkeks jätkub. Päikese soojendav mõju tekitas nõrkasid tõusvaid õhuvoolusid ja sellest piisas, et niiskest õhust kondenseeruks veeaur pilvedeks. Samal ajal troposfääri keskosas oli labiilsus piisavalt suur, et tekiksid tõusvad õhuvoolud - seal polnud inversiooni ja arenesid pilvetornid. Tõepoolest, 11. juunil Nigulas, kui see foto tehti, oli väga tugev sooja õhu advektsioon, mis põhjustas inversiooni, kuid saabuv õhumass ise oli ebastabiilne ning pilved arenesid kõrgusesse seal, kus tõkkekihte polnud.
Autori fotod
Vaata ja loe lisaks kindlasti ka pilvede olemuse ja tekkimise, inversiooni, udude ja advektsiooni kohta.
Konvektsioonitüübid -ja klassid, pilvevormid (20.05.2010) Võimas rünkpilv 13. mail Lagujast vaadatuna: See arenes äikesepilveks. Foto: Tarmo Tanilsoo Kes jälgib pidevalt pilvi, võib märgata, et täpselt samasuguseid pilvi ei teki enam kunagi, küll aga sarnaseid. Väga ilmekas on selles osas konvektsioon, mille tüüpe võib mitmeti klassifitseerida ning jaotada ka klassideks.
Tallinna lähedal pildistati Kelvin-Helmholtzi pilvelaineid (11.03.2010) 9. märtsil PühakülasFoto: Lee Nuutre Vahel tekivad taevasse omapärased pilved, mis meenutavad laineid, vahel isegi murduvaid laineid. Iga laine näitab üht suuremat õhukeerist, mille ümber on tõenäoliselt teisi väiksemaid, seega need pilved näitavad turbulentsi olemasolu atmosfääris. Nime on nähtus saanud lord Kelvini ja Hermann von Helmholtzi järgi.
Taeva iseloomustamiseks sobilik sõna: hatakpilvisus (25.11.2009) Kui räägitakse pilvisusest, siis kasutatakse selliseid gradatsioone nagu selge, vähene, vahelduv, muutlik pilvisus, pilves selgimistega, pilves või lauspilves. Välja jäetakse küllaltki oluline mõiste, mida sobib üsna sageli taeva iseloomustamiseks kasutada: hatakpilvisus.
Pilvede määramine, kui taevas on mitut tüüpi pilvi (24.10.2009) Harva on taevas korraga ainult üht liiki või vormi pilvi, isegi siis, kui taevas on näha ühtlaseid kihtpilvi, võib ju nende kohal sageli olla keskmise või ülemise kihi pilvi. Seetõttu ongi mõttekas vaatluse alla võtta tavapärane olukord, sest korraga üks pilveliik või -vorm taevas on erandiks.
Kuidas pilvi nimetada? Nomenklatuur ja pilvenimede loend (12.05.2010) Jätkub pilvi ja nende nimetamist tutvustav sari.Täiendatud!
Pilvede klassifitseerimine (08.09.2009) Pilvi on võimalik mitmel viisil klassifitseerida, olenevalt sellest, mis võetakse liigitamise aluseks.
Mis on pilved ja kuidas need tekivad? (04.09.2009) Antud käsitluses räägime vaid planeet Maaga seotud pilvedest. Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks.
