•  

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012 16:07)

Autor: Jüri Kamenik

 Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.
Päeva alustasime kavakohaselt veidi pärast kl 15, kui kõik asjaosalised, kel oli võimalik, olid kohale jõudnud. Esimesena rääkisid tee- ja kohvimeistrid huvitavatest ja kvaliteetsetest kohvi/teesortidest, nende valmistamisest, päritolust ja proovisime need ka järele. Tõepoolest, nn tavalise kohvi või tee kõrval olid pakutud sordid väga head ja nauditavad. Kui kultuurilised ja kohvielamused olid kätte saadud, rääkis EMHI sünoptik H. Meitern 8.8.2010. a. derechost ehk pagikuningast ja ka äikestest üldse. Sellele ülevaatele tegin omapoolse täiendava ettekande kohe pärast Meiterni.

H. Meiterni ettekanne 8. augusti pagikuningast

Eestis ja üldse Baltimaades ei ole tornaadod küll sagedased, ent neid tuleb ette. Üks tornaadode uurimise pioneere oli baltisaksa päritolu Johannes Letzmann (1885 – 1971), kes saavutas 1930ndatel aastatel rahvusvahelise taseme. Ta on uurinud üht esimesena dokumenteeritud tornaadot Eesti ja Läti aladelt, sündmus toimus 22.6.1795. a., saades alguse Riia lähedalt ja jõudes lausa Peipsini välja. Koos tornaadoga tegi laastamistööd ka rahe. Letzmann selgitas muuhulgas välja piirkonna, kus Baltimaades tuleb sagedamini ette tornaadosid, seda nimetatakse vahel ka Baltimaade tornaadoalleeks,  see algab Lätist (Kuramaalt) ja kulgeb üle Lõuna-Eesti ja Tartumaa kuni Mustveeni. Muuhulgas viimasel kahel suvel kahjustusi saanud Rakvere ja Väike-Maarja jäävad tornaadoallee mõjualasse. Lisaks Letzmannile on ohtlikke äikeseid ja tornaadosid uurinud veel Heino Tooming, Helve Kotli, Merike Merilain (avaldas 2001. a. juuliäikeste ja tornaadode kohta artikli) ja Andres Tarand.

Kuulajaskond nautimas huvitavat ettekannet

Mis on üldse (väga) ohtlik äike/konvektiivtorm?  Määratlusi on mitmeid, kuid enamasti on aluseks võetud tuule tugevus ja kaasnähted, harvem välkude arv:
- kui pagituulte kiirus on vähemalt 25 m/s või
- kui kaasnevad tornaado(d), vesipüks(id) või rahe, mille läbimõõt on vähemalt 2,0 cm ja enam või eelnevate kombinatsioon.
Ohtlikuks peetakse äikest ka siis, kui rahetükkide suurus on küll väiksem kui 2 cm, aga nendest moodustub teatud paksusega kiht maapinnale. Suured rahehanged tekkisid näiteks 21. mail 2009. a. Kirde-Eestis. Kui pagituulte kiirus on väiksem kui 25 m/s, aga puhangud on tugevamad, loetakse äikest keskmiselt ohtlikuks.
Kuigi äike pole jahedate ilmadega mingi haruldus (näiteks kasvõi viimased paar päeva) ja seda tuleb isegi talvel ette, on suured ja ulatuslikud ohtlikud äikesetormid seotud ikkagi väga soojade ilmadega (kuuma õhumassi) ja/või õhumasside terava vastasseisuga. Kui soojust ja niiskust on väga palju, siis on ka piisavalt energiat, et võiks mingi püsivam ja ohtlikum konvektiivtorm areneda, kuid üksnes sellest veel ei piisa. Viimase 10-12 aasta jooksul on selliseid juhtumeid olnud eeskätt 2001. ja 2002. aastal ja seejärel pea kümme aastat hiljem 2010. ja 2011., kuid ka käesolevalgi aastal. Eesti on siiski praeguse suve ohtlikest äikestest praktiliselt pääsenud, sest konvektiivtormid said alguse Läänemere lõunaosast, Kaliningradist või Leedust ja tegid laastamistööd peamiselt Lätis ja Leedus. Siiski jagus midagi ka siiakanti (juuli lõpp saartel).
Sellistel kõige ohtlikematel juhtumitel on Eestisse tunginud troopiline õhumass ja samal ajal on jäänud õhumasside piiriala lähedale, näiteks Läänemere kohale. Ohtlikud konvektiivtormid on tavaliselt seotud troopilist ja polaarset õhumassi eraldava frondiga, mille läheduses on soodsad tingimused plahvatuslikuks konvektsiooniks. Kuumast ja niiskest õhumassist ammutab arenev süsteem oma energia, lisaks on vaja tuulenihet, et rünksajupilved organiseeruksid ja muutuksid pikaealisteks. Jällegi on tuulenihe suurem just frontide lähikonnas. Sellised süsteemid liiguvad juhtvoolu suunas (õhuvool umbes 3 km kõrgusel) ja peamiselt põhja, kirdesse või itta, kuid on võimalikud teisedki liikumissuunad. Konvektiivtormide kiirus võib ulatuda 100 km/h, läbida üle 1000 km, pilvede tipud ulatuda 15 km kõrgusele ja süsteem võib korraga katta isegi kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid.

Ettekanne põhjustas elavat diskussiooni

2010. a. oli mitmes mõttes erandlik ja huvitav, muuhulgas suvi. Esiteks algas suvi kaks korda – mai keskel ja juunis, arvestatuna ööpäeva keskmist temperatuuri (suve puhul peab see olema püsivalt üle 13°C). Lisaks külastas Eestit korduvalt troopiline õhumass ja nii osutus juuli kui terve suvi (kolm suvekuud – juuni, juuli, august) rekordiliselt soojaks. Tõsi, suvi ei olnud ühtlaselt soe nagu 2011. a., vaid juuni oli enamasti jahe ja augusti keskel lõppesid palavad suveilmad järsku ära. Niisiis,  2010. kui 2011. a. kolme suvekuu keskmine oli 18,1°C, kuid juuli vastavalt 21,8°C ja 20,1°C. Samuti oli 2010. a. suvi väga kontrastiderohke, sest mõnel pool sadas isegi mitmekordne norm, kui teisal ei tulnud pooltki ja sama oli ka äikesega. Lähemalt loe tolle suve eripäradest siit.

2010. a. esimene suurem äikeste periood oli mai keskel. Juba 8. mail saabus Venemaalt kuum õhumass, kuid see jäi Eesti peale pidama, st ei liikunud kaugemale. Samal ajal oli Läti-Leedu kohal väike tsüklon ja sellega seotud külm front liikus kirdesse. See lõi soodsad tingimused suurteks äikesteks, mis ka tekkisid õhtupoolikul. Lähemalt loe sellest siit. Järgmiseks päevaks oli Eesti taas tervenisti jahedas õhumassis ja ilm oli pilves ja sombune. 12. mail algas taas kuuma õhu juurdevool Venemaa aladelt ja 13. mail oli sooja mitmel pool juba üle 25°C ja 14. mail kuni 28°C. Paljudes kohtades oli äikest. Väga soe ja äikeseline ilm jätkus 23. maini, kui viimaks suvi taandus ja ilm stabiliseerus. Ligi kahenädalane suvine ilmastik püsis Venemaa blokeeriva kõrgrõhkonna tõttu. Selle lagunedes enam soojust juurde ei tulnud ja ilm jahenes tuntavalt.
Juunis olid ilmad üldiselt rahulikud ja väga sooja õhku Eestisse peaaegu ei jõudnud. Äikest oli rohkem Eesti lõuna- ja idaservas. 30. juuniks saabus taas kuum õhumass, kuid see taandus järgmiseks päevaks, põhjustades vaid üksikutes kohtades nõrka äikest. Uuesti läks ilm palavaks ja äikeseliseks 6. juulil. Seegi oli seotud Venemaalt saabunud kuuma õhumassiga, samal ajal püsis Läänemerel madalrõhuvöönd ja Skandinaavias oli ilm jahedapoolne.

6.7.2010 Loode-Eestis kujunev äge äike.

Sama äike umbes poolteist tundi hiljem Tallinnasse jõudmas. Foto: Ellu Vibur

Äikesed tekkisid esmalt Loode-Eestis, kusjuures Pakri ümbruses tekkis intensiivse äikese kolle. See tõi Harku vaatlusjaama vihmaraju, sest sademeid mõõdeti tunni jooksul 56,5 mm. Hiljem oli äikeseid ka mujal, kuid raskuskese jäi Loode-Eestisse. Sama päeval õhtul oli vaadeldav lehterpilv (vaatluskohaks Laagri).
Venemaalt saabus kuuma õhku Eestisse ka järgmistel päevadel ja front jäi Eesti kohale, seetõttu oli jätkuvalt palju äikest. 9. juuliks taandus kuum õhumass Venemaale ja ilm rahunes. 11. juuliks saabus Aafrikast üle Kesk-Euroopa taas kuum õhumass, mille lahkumist tähistasid 14. ja eriti 15. juulil mitmel pool sagedased äikesed.

Rünksajupilvede kaksik Paldiski lähedal, põhjustas nõrka äikest, 14.7.2010. a.

Kui 16.-17. ja 19.-21. juulil oli äikest vähem, siis 22.-29. juulil oli äikest paljudes kohtades ja mõnel pool tekitasid kahju konvektiivtormid. Üks tähelepanuväärseimaid süsteeme oli 26. juuli hommikul üle Eesti liikunud äikesekuningas. See paistis silma oma suure liikumiskiiruse, varahommikuse esinemisaja ja kõrgete pilvetippude (ligi 15 km) poolest. Lähemalt vt sellest siit. NB! Sealne kirjapilt on muutmata, mistõttu võib-olla ebatäpsusi. Tolle päeva õhtupoolik pakkus täiendavaid äikesetorme ja kahjusid näiteks Rakveres. 29. juulil lahkus troopiline õhumass Eestist, mis põhjustas paljudes kohtades intensiivset äikest ja mõnel pool kahjusid (näiteks Sauel). Tol päeval arenes Ida-Eesti kohal pagijoon. Kõik mainitud juhtumid (v. a. 13.-14. mai) olid seotud ikka kontrastete õhumasside vastasseisuga ja frontidega.

Pagijoon 29.7.2010 Ida-Eesti kohal. Allikas: Sat24.com

7. augustil tungis kagu poolt Eestisse uuesti troopiline õhumass. See pärines Araabia kõrbetest ja oli erakordne oma soojuse poolest, näiteks 7.8. mõõdeti Peterburis ja Soome kaguosas 37°C ja Eesti kirdenurgaski tõusis üle 35°C. Samal ajal jõudis kohale ka metsapõlengute suits, mistõttu nähtavus ja õhukvaliteet halvenes märkimisväärselt, põhjustades mõnedel inimestel tervisehäireid. Ühtlasi püsis Läänemere kohal madalrõhuvöönd, mistõttu õhk oli niiske, kastepunkt ulatus 8.8. mitmel pool üle 20°C. Sooja õhu advektsioon põhjustas eeskätt mandril üldiselt rahuliku ilma, sest tõkkekihi tõttu ei saanud konvektsioon vallanduda (vähesel määral oli siiski troposfääri keskosas, väljendudes kõrgrünkpilvedena). Madalrõhuvööndis oli tõkkekiht nõrgem ja nii oli 8.8.  hommikul saartel äge äike koos rahega, vähesel määral oli äikest ka Harjumaal, mida võib nimetada esimeseks äikeselaineks, kuid päeval oli taas rahulik kuum ilm.
Küllaga vallandus konvektiivne energia 8.8. varahommikul Valgevene kohal, kus formeerus rünksajupilvede süsteem, mis kiiresti organiseerus märkimisväärse tuulenihke tõttu ja liikus õhumasside piirialal kiiresti üle Läti-Leedu idaosa õhtuks (umbes kl 18.30) juba Eestisse. Siin olles selle kiirus kasvas, pilvetipud ulatusid isegi üle 15 km kõrgusele ja tuulepuhangud ületasid 35 m/s, viimast võimaldas kuiv õhk troposfääri keskosas, loe ka siit. Samal ajal tekkis Soomes pagikuninga satelliitsüsteem, mida võib nimetada sarnaselt 26.7. hommikuga äikesekuningaks. See tõi Soomes kaasa kuni 9 cm suurused rahekamakad.  Kl 21ks jõudis pagikuningas juba Soome lahele ja jätkas hävitustööd Soomes. Kokku läbis süsteem ööpäevaga ligikaudu 1500 km. Kuna derecho lõhkus tõkkekihi, kuid energiat oli ikka veel tohutult, siis arenesid Baltimaade idaosa kohal õhtul ja öö hakul uued ohtlikud äikesekolded, mis tekitasid täiendavaid purustusi. Labiilsemaks muutuva õhumassi ja laguneva tõkkekihi tõttu arenes peamiselt Baltimaade lääneosa kohal pagijoon, mis jõudis õhtul otsaga Saaremaale. Radaripildi animatsiooni 8.8. kohta saab vaadata siit.


Satelliidipilt 8. augusti õhtust, kui äikesetorm jõuab Eesti lõunapiirini. Näha on kokku kolme suurt äikesekollet, teised kaks on Läti-Leedu lääneservas ja kolmas Soome kohal. Kõikide neil on näha kobrutav ülaosa, mis viitab sellele, et tormisüsteemid on aktiivses faasis.
Allikas:
Berni Ülikool

Pilvesüsteemidega seotud radarikajad umbes kl 19. Allikas: Läti Meteoroloogiateenistus.

Satellidipilt 8.8.2010. a. õhtust, kui pagikuningas on Eesti kohal. Hästi on näha selle satelliitsüsteem Soomes (põhjustas hiidrahet) ja pagijoon enamasti Baltimaade lääneosa kohal.

Pagikuningast saab põhjalikumalt lugeda ja vaadata pilte siit.
8. augusti juhtum ei ole ainulaadne. 4.7.2002 liikus üle Lääne-Eesti ja lõhkus Keila kiriku intensiivne äikesetorm, mida on peetud 8.8.2010. a. tormi kõrval vähemalt derecho kandidaadiks. Ometigi see ei vasta kriteeriumidele, kuigi mingil hetkel oli selle intensiivsus pagikuninga vääriline. Soome asjatundjad on teinud põhjaliku analüüsi ja välja selgitanud, et derecho tekkis hoopiski järgmisel päeval ehk 5. juuli 2002. a. (Punkka ja Teittinen, 2006). Kõnealune derecho on eriline veel selle poolest, et see on maailma põhjapoolseim, mis 8.8.2010. a. kõrval registreeritud.
2002. a. juhtum oli samuti seotud väga kontrastsete õhumasside piirialaga ja tõkkekihiga (inversiooniga). Rünksajupilved hakkasid Eestis arenema  5.7. kella 12 paiku Peipsi läheduses olevas tuulte konvergentsitsoonis. Umbes tund aega hiljem algas rünksajupilvede kobara organiseerumine pagijooneks (Soome lahel) ja derecho ehk pagikuninga kujunemine,  tegutsedes põhiliselt Soomes. See äikesetorm arenes meridionaalse frondi soojal poolel ja liikus kuni 20-25 m/s. Lõplikult derechoks formeerus see siiski Soome idaosa kohal kohe pärast Soome lahe ületamist.
Kokku registreeriti umbes 400 pagituultega seotud kahjustust 6 tunni vältel. Samuti langetas konvektiivtorm umbes 1 miljoni kuupmeetri mahus puid, mitmes kohas ulatus pagituulte kiirus vähemalt F1 tornaado tugevuseni ja süsteemi tuultekahju pikema telje pikkus oli 450 km, mis kõik vastab Johns ja Hirt (1987) derecho kriteeriumidele (Punkka ja Teittinen, 2006).

Ettekandes näidati radaripilte 8.8.2010 ja 28.7.2011 konvektiivtormidest.

Märkimisväärne on kindlasti veel 2010. a. 15. augusti intensiivsete äikeste liikumine üle Eesti. 14.8. jõudis Eestisse taas troopiline õhumass, kuid selle visiit osutus praktiliselt ühepäevaseks. Juba 14.8. öösel kujunes Poola põhjaosas rünksajupilvede kogum, mis organiseerus Kaliningradi jõudes ja liikus 15.8. hommikuks juba saarte kohale, põhjustades tugevat äikest. Edasi liikus see kagu pool asuva kõrgrõhkkonna põhjaservas kirde poole, jõudes Harjumaale ja nõrgenes. Päeval aktiviseerus äikesevöönd uuesti ja liikus kagusse. Taaskord põhjustas see kahjustusi, kuid tõeliselt võimsaks arenes see Pihkva järve taga Venemaal, kus pilvetipud ulatusid 15 km kõrguseni ja konvektiivtormi intensiivsus jõudis 8.8. juhtumi lähedale.  Seega Eesti pääses napilt suurtest purustustest.

Satelliitpilt 15.8. hommikust, kui äikesekolle oli saarte kohal ja jõudis mandrile. Allikas: Sat24.com

Äikesevöönd 15.8. päeval. Liivi lahe ümbruses on arenemas uued kolded. Foto: MODIS

Ka järgnevad paar päeva olid äikeselised, kuid siis lõppesid kuumad ilmad järsku.
2011. a. suvi oli samuti äikeseline, kõige tõsisem konvektiivtorm arenes 28.7., kui Eestisse jõudis Venemaal asunud kõrgrõhkkonna lääneservas troopiline niiske õhumass. Samal ajal liikus lõuna poolt (Lätist) Eesti poole külm front. Selle ees arenes juba hommikul kagunurgas ja lõunapiiri lähedal äikeste vöönd. Keskpäeval arenes vööndi kirdenurgas Viljandimaal ja natuke hiljem Pärnumaal kiiresti ohtlikud konvektiivtormid. Need liikusid põhja poole ja ühinesid. Väike-Maarjas mõõdeti enam kui 35 m/s tuulepuhanguid, mis põhjustasid taas kahju. Ka selle juhtumi puhul ulatusid pilvede tipud erakordselt kõrgele, vähemalt 15, ühes kohas koguni 17 km-ni. Pilvede tippude kõrgust saab hinnata satelliidipiltidelt, kuid täpsemalt määratakse näiteks radarikajade läbilõigete alusel.

Satelliidipilt 28.7.2011 keskpäevast. Foto: MODIS

Kokkuvõtlikult saab öelda, et kõik ohtlikud konvektiivsüsteemid on seotud troopilise (või vähemast väga sooja ja niiske) õhumassi sissetungiga ja selle vastasseisuga tunduvalt jahedama õhumassiga. Kõige sagedamini liiguvad need edelast kirdesse või lõunast põhja, kuid võimalikud on ka muud liikumissuunad, olenevalt juhtvoolust. Selliseid süsteeme iseloomustab tavaliselt väga suur liikumiskiirus (20 m/s ja enam), pikk eluiga ja ebatavaliselt kõrgele ulatuvad pilvede tipud. Sünoptilises skaalas on tüüpiliseks Venemaal asuv, sageli blokeeriv kõrgrõhkkond, mille lääne- või edelaservas jõuab (pool)meridionaalse tsirkulatsiooni tõttu troopiline õhumass kaugele põhja. Samuti on vajalik piisavalt suur tuulenihe.
Potentsiaalselt ohtlikku olukorda saab üks-kaks päeva ette prognoosida, kuid mitte seda, kus täpselt äikesed ja seega ohtlikud süsteemid tekivad. Selleks ongi vaja jälgida pidevalt radari- ja satelliidipilte ning oleme kasutanud pidevalt täienevat uudisvoogu, näide: https://ilm.ee/index.php?510480
Viimase ettekande eel sõime torti ja võtsime šampust 8. augusti ja üldse konvektiivsüsteemide terviseks. Seejärel rääkis M. Abram veidi oma moraalihüpoteesist ja tõi erinevate koolkondade erinevuste selgitamiseks õpetliku ilmeka fiktiivse detektiiviloo, et näidata, mida arvavad dogmaatik, filosoof ja pragmaatik. Sellega ühtlasi lõppes sisukas päev.
Kuna üldiselt pööratakse meteoroloogiale vähe tähelepanu ja ohtlike ilmanähtuste/süsteemide uurimine pole prioriteet, siis on plaanis korraldada veel sarnaseid koosviibimisi ja ettekannetega sisustatud päevi. Kui sel korral rääkisime konvektiivtormidest, siis järgmine kord, miks mitte, tsüklonaalsetest tormidest (nagu oli 9.1.2005 või lumetorm Monika). Seda infopäeva pole siiski plaanis enne detsembrit korraldada, nii et teid on hoiatatud!

Eelmised artiklid:

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam