•  

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010 21:52)

Autor: Jüri Kamenik
 

Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.
Autori foto

Äikest peetakse ikka suviseks ja soojaga seotud nähtuseks, sest kõige rohkem on Eestis äikest  maist septembrini, kui seda võib-olla kokku enam kui 20 päeval. Samuti on enamasti äikese arenguks vaja palju soojust ja niiskust, mida on küllaldaselt suvisel ajal. Ometi on igal talvisel poolaastal tulnud teateid kuskilt Eesti nurgast äikese kohta.

Talviseks poolaastaks võib pidada aega, mille jooksul on ööpäeva keskmine temperatuur madalam +5 kraadist, selline periood on Eestis keskeltläbi oktoobrist-novembrist kuni aprillini. Kõiki äikesejuhtumeid selle perioodi jooksul võib pidada talvisteks ja see käib ka hiljutiste (22.-23.10.) äikeste kohta, sest sel sügisel algas hilissügis kui klimatoloogiline aastaaeg juba oktoobri esimeses pooles.

Talvised äikesed võivad tekkida neljal põhjusel, mis võivad ka kombineeruda.
Esimene neist on külm front, kui see on piisavalt aktiivne ja liigub kiiresti. Sellisel põhjusel tekkis äike käesoleva aastal 13. märtsil Tartu ümbruses, sellest pikemalt vt.SIIT, seal on räägitud nö taustpõhjustest, kuid konkreetne põhjus oli sekundaarne külm front, mis õhtupooliku jooksul kiiresti üle Eesti loodest kagusse liikus. Vaata ka uudist:

Külmal frondil oli äikest veel näiteks 22. detsembril 2003. aastal Tallinnas. Eelmisel õhtul oli ilm halvenenud ja läinud sajule – sadas lund ja tuiskas. Õhtu jooksul läks soojemaks ja sadu märjemaks. Öösel oli ilm vaikne, vaheaegadega sadas laia märga lund ja oli kerge sula. Varahommikul taevas selgines korraks, kuid läks uuesti pilve ja hakkas sadama ebatavaliselt suuri märja lume räitsakaid. Nende sadu tihenes, samuti tõusis tuul ja varsti hakkas tuiskama, samal ajal algas temperatuurilangus. Just külma frondi jõudmisel Tallinnasse nähti Pirital mitmel pool välkusid ja kuuldi neile järgnevaid kärgatusi, samal ajal sadas tugevasti lund ja tuiskas.  Sadu ja tuisk jätkusid veel üsna hiliste õhtutundideni. Temperatuur langes üsna lühikese ajaga +1°C-st kuni -7°C-ni.

Teine võimalus on advektiivne äike, mis tekib juhul, kui külm õhumass voolab soojale aluspinnale, näiteks talvel merele. Mere soojuse ja niiskuse mõjul arenevad konvektsioonivoolud ja võib tekkida äike. Sellised tingimused valitsevad eelkõige tsükloni ja külma või oklusioonifrondi tagalas, õhuvool on siis aga tavaliselt läänest või loodest. Siia kategooriasse võib põhimõtteliselt paigutada ka need äikesed, mis ei teki niivõrd külm õhu sissetungi tõttu sooja aluspinna kohale, kui sellest, et mere soojusest jätkub tõusvate õhuvoolude tekitamiseks, sealjuures peab valitsema tsüklonaalne rõhuväli. Näiteks 2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli siis Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati seda 2. veebruaril Liivi lahel ja Lääne-Eestis, kusjuuures ebatavaline oli selle ulatus. Esimene kindel märge taliäikese kohta 2008. a.-l oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. Sooja mere ja madala õhurõhu mõjul (õhurõhk langes 20. novembril 974 hPa-ni) oli äikest veel näiteks 21. novembri öösel 2008. aastal Tallinnas>>>
Märge on ka ilmavaatlustes>>>

Kolmas võimalus on konvektsioon sügavas tsüklonis.  Kui selline tsüklon on jõudnud maksimaalse arengu staadiumisse ja hakanud täituma, siis on seal tõusvaid õhuvooolusid takistavad kihid lagunenud, kuid madala õhurõhu, niiskuse jmt tingimuste tõttu arenevad konvektsioonivoolud ja võib tekkida äike. Selle tõenäosus on üsna suur, kui tsüklonis keskmes on õhurõhk 980 hPa-d või vähem ja see liigub otse üle vaadeldava koha. Seda tüüpi äike oli 18. jaanuaril 2007. aastal Tallinnas. Kuni selle kuupäevani oli ilm praktiliselt kogu aeg sula ja tormine. Jaanuari keskel oli Eesti ühe tsüklonite seeria mõjutada. Selle seeria viimase tsükloni kese liikus 18. jaanuaril üle Soome lahe, kusjuures õhurõhk oli keskmes 970 hPa lähedal. Selle kuupäeva õhtul oli ilm ebapüsiv ja hooti sadas vihma ja lörtsi. Ühe järjekordse lörtsihoo ajal sähvataski välk ja müristas, sest tsükloni keskme läheduses arenes rünksajupilvi, millest vähemalt üks suutis välgu tekitada. Äikesest jäi märge ka siia>>> Järgmine päev oli ilm aga rahulik ja hakkas lund sadama. Edaspidi jäi ilm talviseks.

Neljas võimalus on äike lumetormis. Kui õhurõhk langeb väga madalale ning tuiskab ja sajab tugevasti  lund, võivad tekkida välgud. Selle põhjuseks on ilmselt hõõrdumine jääkristallide ning tormituule vahel. Kaks tähelepanuväärset juhtimit on 25. -26. märts 2008.a., kui Otepääl täheldati äikest, vt sellest lumetormist siit>>> ja 23.11.2008. a., vt näiteks siit>>>
Mõlemal juhul oli tegu intensiivse lõunatsükloniga ning viimase kese liikus Eesti idapiiri lähedal. Talvel on lõunatsükloni lääneosas enamati väga tuisune ilm.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et talvisel poolaastal võib äikest oodata siis, kui meri on lahti, kuid õhumass on külm või kui üle Eesti läheb intensiivne tsüklon.
Äikesest ja selle uurimisest võib lugeda siit>>>

Lõpetuseks kaks fotot Tallinnast, kui äike oli üle läinud. Vaade on põhja, merel on näha pilverünkade kasv, piltide ajaline vahe on 3 minutit:

Eelmised artiklid:

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.

Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.

Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)

Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.

Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010)  EMHI: 2.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.

Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod

Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.

Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

Miks lähevad puude ja põõsaste lehed sügisel värviliseks? (27.09.2009) Foto: Riho Kaur Septembris ja oktoobris saavutavad sügisvärvid oma suurima erksuse ning ulatuse. Seetõttu on päevakorras küsimus, millest need värvid tulevad.

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam