•  

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010 14:00)

Autor: Jüri Kamenik

Signe Nõmmik
Paljuütlev termomeeter
Pildistatud 1. oktoobri hommikul Türil

Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.


Eesti sünoptikud on kõige selle tõttu märksa kogenumad ja parema ettevalmistusega võrreldes näiteks Lääne-Euroopa, Siberi vmt kolleegidega, sest siin on pidevalt vaja arvestada ootamatuste ja ebakindlusega.
Rõhutada tuleks üht väga olulist põhimõtet. Ilmaprognoosid on küll tarbimiseks ja nendega arvestamiseks mõeldud, aga on vale sellesse suhtuda nii, et kui täppi ei lähe, siis ei osata ennustada. Tegelikult peaks ilmaprognoosi võtma kui  sünoptikute, riikide, tarbijate ja paljude teiste ühisloomingut ehk teiste sõnadega – kui me loeme või kuuleme kuskilt prognoosi, siis on see veel veidi toores. Oma panuse peaks andma ka tarbija, arvestades näiteks oma kodukoha eripäraga, mida ilmateated enamasti ei tee, sest need on enamasti suure üldistusastmega. EMHIst on võimalik oma kodukoha tarbeks tellida teatava tasu eest prognoose.

Tekib küsimus, kuidas seda teha.

Üks olulisemaid aspekte on tarbija elukoha või piirkonna kohalike olude tundmine – millised on need tegurid, mis mõjutavad ilma kujunemist? Näiteks rannikualadel tuleb temperatuuri arvestamisel jälgida kevadel ja sageli ka suvel tuule suunda – vaikse ja selge ilma korral on tavaline briis, mis võib muuta ilma mõne minutiga enam kui 10°C võrra jahedamaks.

Sademete poole pealt tuleb arvestada, et kevadel ja suve esimesel poolel on veekogud veel jahedad ning konvektiivsete sademete teke on pärsitud. Sellest nähtub, miks merel ja suurematel järvedel on ilm hiliskevadel ja suve hakul selgem ja prognoositud sadu võib jääda tulemata. Piirkondlikud erinevused vähenevad sügisel, kuid suurenevad talvekülmade saabumisel uuesti ja järsult. Näiteks temperatuur on talvel rannikualadel sageli märksa kõrgem kui sisemaal. Sügisel ja talvel, kui veekogu on lahti, on see lisaenergia ja -niiskuse allikaks, mistõttu võivad tekkida konvektiivsed nähtused ja sademed (nn järveefekt, kui veekogu kohal on külm õhk). Aga see sõltub jällegi omakorda õhuvooludest, sünoptilisest olukorrast, reljeefist jne, mistõttu siinkohal ei saa anda üks-üheseid soovitusi, kui ainult seda, et prognoosi usaldamisel tuleb tunda ja arvestada kohalike oludega.

Alati tuleb kasuks võrrelda ilmaprognoose mitmest allikast, kusjuures arvesse tuleb võtta, et maailmas on kaks põhilist mudelite ja ilmaarvutamiskeskust. Nendest allikatest pärinevad prognoosid võivad tunduvalt erineda, selle kohta ütleb EMHI ilmaprognooside juhataja M. Merilain järgmist: ”Ilmaprognoos on tulem reaalajas tehtavatest vaatlusandmetest, mida edastavad satelliidid, ilmajaamad, radarid, mareograafid ja nende põhjal rakendatud ilmamudelitest. Eesti riik on ühinenud Euroopa suurima ilmakeskusega ECMWF (European Centre for Medium Weather Forecast), saame selle superarvutis tehtud ilmamudeli omale maha laadida. Selle töötluse viib EMHI arendusosakond vastavusse Eesti vajadustega. Kuna USA mudel on kogu maailmas vabalt mahalaaditav, siis on enamus interneti-ilmalehekülgi sellele üles ehitatud. Seepärast pole ime, et igaüks, kes vähegi ilma vastu huvi tunneb, satub Internetist ilmaennustusi vaadates hämmingusse, miks EMHI prognoos näitab teistsuguseid arenguid. Kuid paraku on ka neid, kes arvavad, et just EMHI pakub vastukäivat ilmainfot.“

Seetõttu tuleks siis mängu võtta lisainformatsioon, nagu kohalike olude arvestamine, HIRLAMi 850 hPa rõhuväljade jälgimine, aga ka wetterzentrale.de, mis on juba nö vaadeldud olukord ning teised allikad ja meetodid, sealhulgas aknast välja vaatamine ja ennustamine kohalike tunnuste alusel.

Kehtib ka selline reegel, et kui erinevatest allikatest pärinevad prognoosid langevad ühte või ennustatakse sarnast ilma näiteks kolm päeva järjest, siis on prognoos suhteliselt usaldusväärne. Kui ennustused on vastuolulised, siis tuleb arvestada, et võib minna nii ja naa. Toome ühe konkreetse ja Eesti jaoks olulise näite.
Sageli juhtub, et tsüklon möödub Eestist oma keskmega väga lähedalt. Ilm on aga väga erinev vastavalt sellele, kas tsüklon(i kese) möödub Eestist pisut lõuna või põhja poolt. Kui tsüklon möödub põhja poolt, on loota sooja, kuid  muutlikku ja mõõduka tuulega, vahel isegi üsna vaikset ilma, kui põhja poolt, siis jahedat, sajust ja tuulist ning seega erineb prognoositud ilm oluliselt selle võrra, kas tsükloni trajektoori prognoosida 100-200 km siia või sinna. Seda pealtnäha väikest erinevust on vahel keerukas prognoosida ja võib-olla eksituste allikaks.

Üks klassikaline olukord, kui pidevalt oli prognoosidega probleeme, oli 2010. a. juunis, kui Ida-ja Kagu-Eestis kogu aeg sadas, kuid lääne pool oli ilm palju parem. Sellist ilma põhjustas väheliikuv front Eesti kohal. See eraldas parasvöötmelist õhumass troopilisest. Viimane üritas peale tungida, aga ei suutnud seda ja eraldusjoon jäigi väheliikuvaks. Selline olukord põhjustab pilvisust ja sademeid, mis võivad päevi kesta. Ka 2010. a. juulis oli selliseid päevi, nagu augusti alguseski, kuid eraldusjoon jäi rohkem saarte ja mere kohale. Mudelid võivad sellise olukorraga kergesti eksida, kui näiteks mudeli arvates peaks front olema ära liikunud ja prognoosib seetõttu sademeteta ilma ja temperatuuri vastavalt õhumassile.

Ilmaprognoosid on ebatäpsemad soojal aastaajal, sest oluliseks muutuvad konvektiivsed sademed, mis aga on eriti tugevalt seotud kohalikke olude ja aluspinnaga.
Alati tasub jälgida radareid ja nende sajualasid ning satelliidipilte (ehk reaalajalisi andmeid).
Suure väärtusega on ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi ja selle võrdlemine ametliku prognoosiga.

Suuri lahknevusi prognoosides ja omakorda tegelikult olukorrast tuleb ette muidugi ka talvisel ajal. Kuna päike sügistalvel peaaegu ei soojenda maapinda, siis sõltub temperatuur õhumassist ja pilvisusest. Kui ilm on vaikne ja selge, siis on temperatuuri langus soodustatud, loe edasi>>>

Õhumassid Euroopas. Eesti jääb piirialale.
Allikas: wetterzentrale.de

Alati jäävad järele ettearvamatud fluktuatsioonid atmosfääris, mille hulka võib lugeda näiteks 22. maid 2009. aastal: Lõuna-Eestisse lubati korralikku sadu, aga selle asemel sadas vaid kohati ja vähevõitu. Huvitav oli see, et tsüklon oli hommikul korralikult arenenud pilvemassiivide ja sadudega Eestisse liikumas, kui päeva jooksul laussademed ootamatult hajusid ja tekkisid hoovihmad. Seda võib pidada ennustamatuseks.
Loe veel>>>

Eelmised artiklid:

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.

Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.

Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)

Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.

Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010)  EMHI: 2.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.

Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod

Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.

Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

Miks lähevad puude ja põõsaste lehed sügisel värviliseks? (27.09.2009) Foto: Riho Kaur Septembris ja oktoobris saavutavad sügisvärvid oma suurima erksuse ning ulatuse. Seetõttu on päevakorras küsimus, millest need värvid tulevad.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam