•  

Ilmaennustamine (12.06.2013 13:23)

Autor: Jüri Kamenik

Mõistet "prognoos" kasutatakse põhjuslike seoste ja teaduspõhiste meetodite rakendamise puhul, "ennustama" aga ikka siis, kui kasutatakse põhjendamata või teaduslikku väärtust mitte omavaid meetodeid. Antud selgituses ja kõnekeeles kasutatakse neid kahte sõna siiski pigem segamini.

Ilmaennustamine on teaduse ja tehnika rakendus, mille eesmärgiks on kindlaks teha (prognoosida)  atmosfääriseisund mingiks teatud ajaks teatud kohas või piirkonnas.
Empiiriliselt on ilma ennustatud aastatuhandeid, kuid täppisteaduslike meetodid rakendati alles 19. sajandist alates. Termini „forecast“ võttis kasutusele Inglise admiral Robert FitzRoy 19. sajandi keskpaiku.

Et ilma ennustada, selleks tuleb koguda hulk infot ja sünoptilisi lisainformatsiooni. Materjalide valik sõltub sellest, mida ja mis eesmärgil soovitakse prognoosida. Väga oluliseks on muutunud atmosfääri modelleerimine.
Atmosfääriseisundit pole siiski kunagi võimalik täpselt ette prognoosida, sest muutujaid on liiga palju – atmosfääri olemus on stohhastiline (kaoseline).
Ilmaennustamisel on igapäevaelus fundamentaalne roll, kuid arvestada tuleb, et prognoos tehakse ainult mõneks päevaks antud infost lähtudes, sest näiteks juba järgmisel päeval on alginfo muutunud ja seega samuti ilmaprognoos. Tuleb mõista, et tarbijani jõuab prognoos veidi toorena, seega tuleb arvestada kohalikke olusid ja võrrelda erinevaid mudeleid, siis on ka ilmaennustusel igapäevaelus rohkem mõtet.
Ilmaennustuse täpsus ja detailsus sõltub paljudest asjaoludest, nagu geograafilisest piirkonnast, sünoptilisest situatsioonist, algandmete hulgast ja täpsusest, töötlemise viisist, ajaperioodi pikkusest, mille kohta on prognoos tehtud jne. Eestis ei ole täpsest ilmaprognoosist üldiselt mõtet rääkida enam kui 4-5 päeva kohta, sest siis langeb prognoosi täitumine alla 75 %. Pikemaajalised "prognoose" või õigemini ettevaateid nimetatakse väljavaadeteks, mis on palju vähem konkreetsed ja tunduvalt väiksema detailsusega.

Mõningaid noppeid taustteadmistest ja lisainfot leiab lugeja siit: https://ilm.ee/index.php?44234
Juhiks tähelepanu sellele, et amatöörmeteoroloog ei ole siiski see, kes vaatleb ilma ning kogub andmeid. Sel juhul on tegemist ikkagi amatöörvaatlejaga. Meteoroloog, olgu amatöör või mitte, huvitub ja teab põhjuslikke seoseid nähtuste ja ilmatüüpide vahel (tal on teadmisi atmosfääri-või keskkonnafüüsikast).

Ilma võib oma tarbeks edukalt ennustada kohalike tunnuste järgi, vt: www.ilm.ee/index.php?46031
Mõttemõlgutusi sellest, mida peaks ilmaprognooside puhul arvestama ja kuidas neisse suhtuma, leiab siit: http://vaatepunkt.eu/2010/10/20/kuidas-suhtuda-ilmateadetesse/ ja sellele vastav kriitika on siin: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2010/10/kuidas-suhtuda-ilmateadetesse.html

Eelmised artiklid:

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)

Orkaan (03.02.2013)

Tuisk (03.02.2013)

Tuulepuhang (03.02.2013)

Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)

Lumetorm (03.02.2013)

Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)

Difraktsioon (20.02.2013)

Tara (10.02.2013)

Aktinomeetria (10.02.2013)

Albeedo (10.02.2013)

Amorfne aine (10.02.2013)

Rayleigh hajumine (10.02.2013)

Atmosfäär (30.01.2013)

Ebapäike (04.02.2013)

Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)

Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)

Front (29.01.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam