•  

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013 10:10)

Autor: Jüri Kamenik

Läikivad hanged 17.01 Järvamaal
Foto: Maret Saareleht

Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi. AMS glossary´s>>>
Jäätuvat vihma sajab siis, kui maapinnalähedane külm õhukiht on nii õhuke, et vihm ei ole jõudnud hakata jäätuma.
Rohkem on tuntud jäävihm (inglise k sleet), mis on sademete liik, mille puhul pilvedest alguse saanud vihm on oma teekonnal vähemalt osaliselt jäätunud külma õhukihi läbimise tõttu. Kui külma õhu kiht on väga paks, siis toimub veepiisakeste täielik jäätumine. Sagedamini aga jõuavad veepiisakesed oma teekonnal vaid osaliselt jäätuda. Jäävihm võib seega erinevas jäätumisastmes olla, olenevalt külma õhukihi paksusest ja selle temperatuurist.

Mõnikord toovad kihtsajupilved omapärase laussajuliigi, milleks on jäävihm. Seda sajab siis, kui pilvede ja maapinna vahel on piisavalt paks soe õhukiht, kus lumi või lörts sulab, kuid maapinna lähedal külm õhukiht, kus tekkinud vihm hakkab uuesti külmuma. Seetõttu sajab jäävihma puhul segamini tavalisi vihmapiiskasid koos jääterakestega, mille sees võib-olla külmumata vett.

Jäävihma terad on läbimõõdus 1-3 mm, on väga tugevad (ei saa enamasti katki pigistada, kui on täielikult jäätunud). Kui terakeste sees on  külmumata vett, siis võib jääkest maapinnale kukkudes minna pooleks, jättes järele kaks koorepoolikut. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga.
Tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla null kraadi, jääkiht, mis on ülimalt libe. Kui see tekib maapinnal, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, sealhulgas puudele-põõsasteke, siis jäiteks.

Kõrguse suurenedes õhutemperatuur üldiselt langeb, kuid meie ilmastikus esineb sellest reeglist väga sageli kõrvakaldeid. Temperatuuritõusu kõrguse suurenedes (inversioon) näitavad sageli kihtpilved. Kui sajab lund, siis on selline soe õhukiht üsna reeglipärane, kuid õhutemperatuur on siiski maapinnast pilvedeni alla null kraadi või ulatub üle nulli ainult väga õhukestes kihtides. Vahel aga on õhukiht, kus temperatuur ulatub üle null kraadi, nii paks, et sadav lumi jõuab sulada, kuid maapinna lähedal on samal ajal piisavalt paks alla null kraadi õhukiht, kus vihm jäätub ning nii tekibki jäävihm.

Eestis sajab jäävihma 0-5 korda aastas, sagedamini sügisel ja kevadel. Väga tugevad jäävihmad koos tuulega (nn jäätormid) tekivad USAs, sest suured tasandikud takistavad õhukihtide segunemist. Ulatuslik jäävihm oli 2010. a. jõulude ajal Baltimaades ja Venemaal.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam