•  

Õhumassid (25.03.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Õhumass on osa atmosfäärist (väga suur õhukogum), mis on horisontaalselt suhteliselt ühtlaste omadustega. Sünoptikas (meteoroloogilistel kaartidel) käsitletakse neid iseseisvate üksustena. Vertikaalselt on nende ulatus mõned kilomeetrid, kuid ei ulatu kunagi kõrgemale kui tropopaus.
Õhumassid tekivad õhumassi kolletes, kus ühe ja sama aluspinna kohal on kaua aega paiknenud üks ja sama õhukogum. Kui õhumass liigub mujale, võib ta transformeeruda ja omandada mõne teise õhumassi omadused. Õhumasse eraldavad frondid.
Niiskusesisalduse järgi eristatakse merelisi ja mandrilisi õhumasse, kuid tavaliselt vaadeldakse niiskust üldise temperatuurifooniga (siseenergia kineetiline komponent) koos ning eristatakse järgmisi õhumasse: ekvatoriaalsed, troopilised (merelised ja mandrilised), polaarsed (merelised ja mandrilised) ning arktilised (niiskuse poolest enamasti mandriline).
Eestile on olulised enamasti arktilised ja polaarsed õhumassid, aga vahel harva võib jõuda meieni ka troopilisi õhumasse. Nendega on vahel seotud ka ohtlike äikeste ja keeristormide teke, näit. 2001. a juulis.

Õhumassid põhjapoolkeral. Allikas: vikipeedia

Eelmised artiklid:

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)

Orkaan (03.02.2013)

Tuisk (03.02.2013)

Tuulepuhang (03.02.2013)

Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)

Lumetorm (03.02.2013)

Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)

Difraktsioon (20.02.2013)

Tara (10.02.2013)

Aktinomeetria (10.02.2013)

Albeedo (10.02.2013)

Amorfne aine (10.02.2013)

Rayleigh hajumine (10.02.2013)

Atmosfäär (30.01.2013)

Ebapäike (04.02.2013)

Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)

Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)

Front (29.01.2013)

Hajumine (10.02.2013)

Halo (04.02.2009)

Hektopaskal HPa (30.01.2009)

Härmatis (10.02.2009)

Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)

Inversioon (20.01.2013)

Ilm (30.01.2009)

Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.

Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)

Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)

Kiudpilved (05.02.2009)

Kiudrünkpilved (05.02.2009)

Kliima ja ilmastu (30.01.2009)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam