•  

Coriolisi jõud (21.12.2013 15:00)

Autor: Jüri Kamenik

Pilt: gravitationalpropulsion.com

Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Mõnikord petetakse turiste ekvaatoril sellega, et neile näidatakse näiteks napilt põhjapoolkeral vastavas suures kausis veekeerist, mis keerleb mingis kindlas suunas. Siis liigutakse mõned km lõuna poole ehk napilt teisele poolkerale ja näidatakse samasugust keerist, kuid see liigub vastupidises suunas ja selgitatakse, et selle keerlemise suund sõltub Coriolisi jõust. Tegelikult on see pettus, nagu öeldud. Esiteks on ekvaatori ümbruses see jõud väga väike ja teiseks on näidatav veekeeris liiga väike ja aeglane, nii et mitmesugused muud asjaolud avaldavad palju rohkem mõju. Seda on uuritud ja on avastatud, et näiteks sõltub veekeerise liikumise suund kraanikausis sellest, millise kujuga on kraanikauss, äravooluaugu asukohast ja selle suurusest jms, samuti vee enda liikumisest, sest kraanikausis on alati vees silmaga märkamatuid liikumisi, mis on enamasti turbulentse iseloomuga ja mõjutavad otseselt keerist. Need liikumised vees jääksid enam-vähem järgi alles siis, kui vesi seisaks umbes kaks nädalat häirimatult.
Põhimõtteliselt saab Maa liikumise suunda küll määrata veekeerise järgi, kuid selleks peaks olema kauss suur ja sümmeetriline, auk peab olema keskel ja väga väike ning enne määramist peab vesi olema häirimatult seisnud paar nädalat, et väikseimadki liikumised vees enam-vähem kaoksid. Selliselgi juhul kulub Coriolisi jõu avaldumiseks mitu tundi, sest see jõud on nii väike.
Coriolisi jõudu on püütud rakendada isegi liustike liikumisele troogides (jääkulutuslikud ehk eksaratsioonilisi orud, kus liustikud liiguvad), sest üks pool on teinekord rohkem kulutatud. Siiski on füüsikud arvanud, et Coriolisi mõju pole arvestatav, sest see jõud sõltub ka kiirusest. Liustikud liiguvad aga väga aeglaselt.

Teine rakenduskoht on suurte õhumasside ja atmosfäärikeeriste liikumisega seotud, millele avaldab Coriolisi efekt märgatavat mõju - näiteks on tsüklonite-antitsüklonites õhu spiraalne liikumine sellest põhjustatud. Mõju on märgatav ka jõesängidel, sest jõgedel on aega uuristada kaldaid (Baer-Babinet’ seadus). Samuti on Coriolisi jõud väga oluline Ekmani spiraali tekkimisel, samuti Eestis valitsevate edela-läänetuulte kujunemisel jne.
Kui tehakse hinnangulisi atmosfääriliikumise arvutusi, siis kasutatakse valemites tavaliselt keskmisi laiusi (ϕ = 45°).
Coriolisi jõu valemi kohta vt lisaks:  www.ilm.ee/index.php?44234

Eelmised artiklid:

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)

Orkaan (03.02.2013)

Tuisk (03.02.2013)

Tuulepuhang (03.02.2013)

Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)

Lumetorm (03.02.2013)

Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam