•  

Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Kiudpilved muudavad tihti visuaalselt tuulenihke meile nähtavaks, sest pilvedest langevad jääkristallid  satuvad aeglasematesse õhukihtidesse ja jäävad ülemistest maha. Seetõttu on sageli kiudpilved piklikud.
Foto: Kristina:)

Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud ehk lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused ja gravitatsioon ehk Maa puhul võib rääkida raskusjõust. Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Mõistete selgitamisel on oluline gradientjõud (see pole siiski tegelikult jõud, vaid kiirendus), mis püüab õhuosakest liikuma panna madalama rõhu suunas (risti isobaaridega) ning Coriolisi jõud, mis püüab liikuvat õhuosakest esialgsest liikumissuunast kõrvale kallutada (põhjapoolkeral paremale). Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul (voolamine), mis tähendab õhu ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki õhurõhusamajooni. Madalrõhkkond jääb puhuva tuulest vasakule. Väga väikestel laiustel pole sellel mõistel mõtet, sest Coriolisi jõu suurus sõltub laiuskraadist: mida pooluse poole, seda suurem Coriolisi jõud, kuid ekvaatoril on see null.

Tsüklonis liigub õhuosake nagu vurril ehk täpsemalt, kõverjoonelist trajektoori mööda, mistõttu liikuvale õhule mõjub kesktõukejõud ja vastavat õhuliikumist nimetatakse gradienttuuleks.

Meeles tuleb pidada, et maapinna lähedal mõjutab õhu liikumist oluliselt suurem (sise)hõõre: näiteks tekivad soojenemise tõttu vertikaalsed õhuvoolud, mis kõrguse suurenedes vähenevad, mistõttu tuul ei puhu aluspinna lähedal piki isobaare (geostroofiliselt), kuid piirkihist (ulatub mõnesaja kuni mõne km kõrguseni – maismaal ja suvel suurem, talvel ning vee kohal madalam) kõrgemal on õhu liikumine enam-vähem piki isobaare, mida põhjustab Coriolisi jõud.

Eelmised artiklid:

Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)

Orkaan (03.02.2013)

Tuisk (03.02.2013)

Tuulepuhang (03.02.2013)

Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)

Lumetorm (03.02.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam