Nelikümmend päeva peale Ülestõusmispüha on päev, mille nimeks oli narvatagusel naaberrahval vadjalastel maanentšäüs – maahingaus ehk maa hingamispäev. Sel aastal hingab maa 21. mail. Maarahvas teab seda päeva suure ristipäevana, ristirahvas Jeesuse taevaminemispühana.
Suurest Ristipäevast nädal varem - neljapäeval, 14. mail on leheristipäev. Kaks nädalat varem neljapäeval ehk siis täna, 7. mail on linnuristipäev. Kolm nädalat varem, möödunud neljapäeval, 29. aprillil oli tuuleristipäev.
Suurel ristipäeval ei tohtinud ei meil ega Vadjamaal, samuti Lätimaal ja Põhja-Venemaal maad kaevata ega künda. Samuti ei tohtinud murda ühtki oksaraagu, noppida lilli, häirida linde ega loomi.
Sel päeval tõmbas Maa hinge. Sama keeld kehtis suuremal või vähemal määral ka kõigi teiste ristipäevade kohta. Tuulehing, linnuhing ja lehehing pidid järgemööda saama rahu.
Hing on osa elusolendist, mis kipub kergelt kaotsi minema. Kui hinge tagasi ei tõmmata, siis jääbki ta eksi uitama. Elu muutub hingetuks ning lõhkiseks.
Põlisrahvad üle maailma teavad, kui oluline on hinge kaotanul aidata see taas kätte leida. Oma töö hingega tegemine ja elu elamine hingestatult annavad sellele terviklikkuse, sära ja elujõu.
Küllap on seetõttu nii oluline anda ka Maale ja kõigile, kes Maast kasvavad aega hinge tõmbamiseks. Kõige suurem ja püham Maa hingamise aeg on suur ristipäev, läänepoolsemates maades on see riiklik püha.
Endised sotsialismileerimaad ei pidanud suurt lugu ei hingest, terviklikkusest ega hingamispäeva pidamisest. Enamikus neist, sealhulgas ka meil Eestis, ei peeta suurt ristipäeva pühaks ja ei anta Maale aega hinge tõmbamiseks.
Igaühel on võimalik teha ise valikuid. Kes vähegi saab, püüab nii suurel ristipäeval kui ka eelnevatel neljapäevadel mõelda tuulele, lindudele, lehtedele ning Maale ja anda neile nõnda hingamist. Nii tuleb ka oma hing tagasi südame juurde ja seab elu korda.
VEREVAD HAAVALEHED (29.04.2004) Mehetapja Maie laul on üks dramaatilisemaid meie regilauluvaras. Mai tantsib mäe peal nõiatantsu, tal on sulg suus, pärg pääs, hanesulg hambas. Tants on nii vägev, et sellest lummatud Jürg kosib Mai endale naiseks. Mai söödab Jürge sealihaga ja joodab õllega, lõpuks viib endaga magama. Kuid nüüd läheb midagi teisiti kui tavaliselt inimestel. Mai seab noad voodipõhja ja Jürg läheb “otseti odasse, nurgeti noaterasse.? Edasi magab Mai rahumeeli hommikuni. Küllap magaks lõunanigi, kuid eit, Jürje ema, läheb Maid üles ajama, et ta loomad küla karjamaale ajaks. Siis leiab ta voodi täis verd. Eit tõreleb Maiga, miks ta oma noore mehe surmas. Mai üritab vastu
MAAMEES JÜRI (22.04.2004) Jüripäevast edasi muutub muld soojaks ja lahkeks. Enam ei tule karta maa viha, mis enne jüripäeva paljajalu astujat või maa peale istujat ohustas. Jüri nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast Georg, mis tähendab maameest. Jüripäevast edasi muutub maa januseks. Soojenenud mullast puhkevad taimede võrsed, ja lehed joovad maa lumesulaveest kiiresti kuivaks.
ÕUEMINEK (15.04.2004) Eile oli Õuesõppimise päev. Eestis tähistati 14. aprilli selle nime all esmakordselt. 14. aprill on rahvakalendris künnipäev, kus tuli põllule minna ja kasvõi lumme vähemalt üks vagu ära künda. Igatahes tuli tingimata toast välja põllule minna ja midagi väga olulist teha.
PÄEV LÄKS ISE, ILLUKENE… (08.04.2004) ...mööda teeda, tillukene, mööda vetta väikene, mööda maad madalukene, mööda kallast kaunikene. Nendes regilauluridades on kirjas meie oma maarahva passioon, Päikese kannatamise ja ülestõusmise lugu. Päike ehk Päev, kõige elustaja ja soojendaja ei raatsi looja minna – ta kammib karjalaste päid ja soeb sulaste päid, laamib neiu lakkasid, harib päid armetutel. Ometi kukub suga ta käest merre, hari külma allikasse ja kamm suurde kaldasse.
KARJALASKEPÄEV (01.04.2004) Teine kevadekuu, aprill, algab karjalaskepäevaga. Aprill on kummaline ja heitlik kuu. Talvekülm on jäädavalt möödas, kuid jääd ja lund on varjulisemates kohtades küllaga. Lund võib tulla taevastki lisaks, kuigi seal on tegelik võim juba valguse ja soojuse kätte läinud.
MAAEMA PÄEV (25.03.2004) Täna on Maaema päev. Maaema päev on olnud üks aasta suurimaid pühasid. 1691. aastani algas aasta Maaema päeval. Kristlikus kalendris on Maaema päeva nimeks Maarja kuulutamise päev.
LENDAMISE IME (17.03.2004) Imestamisevajadus on üks ellujäämiseks hädavajalikke vajadusi kõigil imetajatel, küllap ka teistel elusolenditel. Uus hääl, liikumine, valgus paneb meid kõiki pead pöörama ja kõrvu kikitama. Me otsime imestamisväärset, nagu vastsündinu emarinda. Küllap on imestamisvajadus omamoodi jätkuks lapseea imemisvajadusele.
Maa ja metsa kuulamine (04.03.2004) Maa ja mets kuulevad ning kuulavad huviga meie olemist ja mõtteid. Eriti teravaks muutub kuulamine kevadel, kui urvad puhkevad ja lehed-kõrred tärkavad.
