•  

Aleksei Turovski: torm, üleujutused ja soe talv teevad metsloomade elu raskeks (20.01.2005 17:39)

 
Zooloog Aleksei Turovski kinnitusel seadis jaanuari alguses Eestimaal möllanud talvetorm ja sellega paiguti kaasnenud üleujutus raskesse olukorda paljud siinsed metsloomad.

“Mida rohkem vett, sealhulgas merevett mullakihtidesse tungib, seda niiskemaks ja soojemaks maapind muutub? selgitab Turovski: “Veega kaasnev soojus avaldab organismidele tavalisest palju tugevamat mõju.? Turovski sõnul võib soe tuul puhuda kaua, enne kui üleujutuse soojust andva mõjuga võistlema suudab hakata.

Tulvavete kaasatoodud soojuse mõjul kiireneb organismide ainevahetus. Kuid aeglane ainevahetus on Turovski sõnul talvel loomadele elu pant. Eriti kehtib see taliuinakus viibivate loomade kohta. Kui need loomad talvel ärkavad, on nende ainevahetusrežiimi muutumine katastroofilist laadi. Isegi, kui neil õnnestub hiljem uuesti taliuinakusse jääda, on nende organism ohtlikult nõrgenenud. “Ei ole mingit garantiid, et nad kevadeni, mil on tõepoolest aeg teisele ainevahetusrežiimile üle minna, elus püsivad? nendib Turovski.

Kui enamasti ohustab ainevahetusrežiimi muutumine või liiga varane taliuinakust ärkamine eeskätt loomi endid, siis karu puhul on see ohtlik kõigile, kellega ärganud loom kokku puutub. Taliuinakust enneaegselt ärganud karu on väga tige lihtsalt seepärast, et ta on väga näljane. Tegu on looma jaoks erakorraline energiakaoga, mis takistab tal ka uuesti taliuinakusse jääda. Süüa aga enamasti taimetoitlasest karul keset talve midagi pole.

Sel talvel ei heitnud paljud Eestimaa karud üldse taliuinakusse. Turovski sõnul tähendab see, et ilmselt tuleb küttida tavapärasest suurem hulk karusid. Eestimaa on seni kogu Euroopas karude arvukuselt väga eesrindlik riik – siin elab ligi 400 karu. Tänavuse erakordse talve tõttu võib aga Eesti oma unikaalse positsiooni kaotada.

Ulatuslik sula on Turovski sõnul meie laiuskraadidel ökosüsteemidele alati ohtlik. Muuhulgas võimaldab see parasiitseente tavapärasest palju kiiremat arengut. Soe talv mõjutab loomade hormonaalset seisundit, mis kahjustab nende organismi. Kiskjad jäävad hätta, sest nende saakloomade toidubaas muutub ning muutub ka saakloomade liikumisteekond. See aga toob kaasa täiendavaid territoriaalkonflikte saagile järgnevate kiskjate vahel.

Turovski on kindel, et mingisugust suurt hävingut tänavune erakordne ilm siiski kaasa ei too, sest vääramatu jõu sekkumiseks on kõik looma- ja taimeliigid mingil viisil ette valmistatud. Kui erakorsed ilmanähtused ei muutu tavaliseks, tulevad loomad ja taimed sellest siiski suuremate kahjudeta välja. Erakordne on sel talvel Turovski sõnul aga seegi, et juba jaanuarikuus on liikvel linnupuugid.

Turovski sõnul ei ole tormijärgne olukord Eestimaa loomade jaoks siiski nii tõsine, et nõuaks inimese aktiivset sekkumist, näiteks kraavide kaevamist liigvee ärajuhtimiseks. Küll peab Turovski väga olulises et erinevate liikide seisundit praegu hoolega jälgitaks ja adekvaatselt hinnataks. Turovski on aga kindel, et asjaomased asutused, aga ka jahimehed, seda kindlasti teevad.

Tavalist lehe- või võrguväljaande lugejat manitseb Turovski aga loomade ellu mitte sekkuma. Enamasti puuduvad inimestel loomade abistamiseks vajalikud ekspertteadmised ning nii võib abistamisest kasu asemel kahju sündida. Küll aga tasub hättasattunud loomast või loomadest alati keskkonnateenistusele või ka päästeametile teatada. “112 on kohane telefon ka loomade õnnetustest teatamiseks? kinnitab Turovski.

Inimesed ei tunne loomade elu ja tegevust piisavalt hästi, et neid asjatundlikult abistada. Ka ei ole endiselt kuhugi kadunud marutaud. Asjatundmatu abistaja ei oska aga kuidagi kindlaks teha, kas abistatav loom on marutaudi nakatunud, või mitte. Talvel marutaud küll suuremat ei levi, kuid marutaudiviirus ei uinu ka talvisel ajal ning praeguse sooja talvel puhul ei või enam milleski kindel olla. Seega: olgu hädas kas loom või lind, ikka tuleks ühendust võtta spetsialistiga. Mingil juhul aga ei tohiks Aleksei Turovski sõnul metslooma kodus pidama hakata. “Loomi on võimalik aidata ainult teadlikult, armastusest ja abivalmidusest ei piisa? võtab Turovski oma hoiatava jutu kokku. 

Arni Alandi, Roheline Värav 20/01/2005

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam