Allikas: Elfikelder
Tänast mardipäeva on peetud mihklipäeval alanud hingedeaja lõpu tähiseks.
Arvatakse ka, et tänane päev langeb ühte ka eestlaste ennemuistse aastavahetuse ajaga.
Päeva nimi viitab iidsele surmahaldjale Mardusele. Sõna “mardus‿ on laenatud vanast iraani keelest ja tähendab tõlkes “surnu‿.
Mardipäeval leitud mardikad usuti olevat surnuteriigi saadikud või hingedekandjad, kes on tulnud teispoolsusest veel ringi kõndivaid hingi ära kutsuma. Seepärast püüti oma tegemistes neid putukaid mitte häirida ega neile teele ette jääda.
Küll võis aga väikest putukat niiöelda infokandjana kasutada. Selleks pidi ettevaatlikult mardika kinni püüdma ja panema ta siis siledale pinnale, kuhu peotäis valget jõeliiva või selle puuduse korral ka nisujahu oli puistatud. Usuti, et mardika liikumisest liivale jäänud märgid mõnd' tähtsat sõnumit või ütlemist endas hoiavad.
Eks siis ikka püüti jäätud märkidest igasuguseid asju välja lugeda ja ära arvata.
Pärast koguti see liiv ehk jahu hoolega kokku ja kasutati hiljem ikka vajalikes kohtades ära ka – noh kas mõne maagilise kaku valmistamisel või ka siis tuleriituses loitsu ergutamiseks.
Aga tähtsa teate jätnud mardikas lasti pärast sama hellalt lahti kui ta kinni püütud oli, viga ei tohtinud talle kuidagi teha.
Oma olemuselt on mardipäev meestele ja nende viljakusele suunatud püha. Sellele viitab üsna otseselt ka tõsiasi, et veel XX sajandi alguses olid mardilaupäevasteks sanditajateks e. teisisõnu hingesantideks eranditult mehed, hiljem ühinesid jooksu-riitustega ka neiud, kes end samuti meesteks maskeerisid.
Mardipäevale eelneval päeval toimetatud santimis-kombestikust ei hakka ehk pikemalt enam rääkima – eks kõik ole kuulnud rituaali juurde kuuluvaid laule ning ütlemisi ning oma esikupõrandalt viljaõnne kindlustavaid teri kokku korjanud.
Võibolla tasuks veidi tähelepanu juhtida martide omapärasele liikumisviisile, mis ei ole oma olemuselt sugugi vaid naljapärast koomiline karglemine. Mardisantide rüüdesse peitunud noormeeste ülespoole hüpped ja rohmakas karu liikumist järgi aimav tammumine olid osaks nende mehistumisrituaalist. See liigitus omamoodi maagiliseks tantsuks, mis pidi kindlustama nende pikemaks-sirgumise ning varustama neid karule omase jõuga.
Kuigi mardipäevased tegevused olid suunatud ikka põldudele ja viljasaagi suurendamisele ning karja ja loomade eest kosteti rohkem kadripäeval, kehtis nii mardi- kui kadripäeval ühtmoodi uskumus, et kui mardi- või kadripäevahommikune esimene külaline meesterahvas on, siis sünnivad selle pere loomadel kõik isas-järglased ja vastupidi. Kas see ka inimeste endi ja nende järltulijate kohta mõjus, ei ole kuulda olnud.
Toiduks oli mardipäeval enamasti linnuliha – uuemal ajal on levinud kombeks valmistada mardihane, varemalt kõlbasid ikka kuked ja kanad ka. Söödi muidugi ka sea- ja lambaliha. Juurde pakuti santidest alles jäänud hautatud soolaube või herneid. Mõnel pool oli kindlasti tarvis perele pakkuda ka mardimauku, milleks olid tangu- ja jahuvorstid. Tehti ka karaskit.
Mardipäeva peeti ka joomapühaks – sellepärast tehti aga jälle õlut ja joodi muud napsi.
Ilma ennustati mardipäeval nii talveks kui kevadeks kui tulevaks suveks.
Vaadati, et kui mitu nädalat peale mardipäeva maa veel paljas oli, nii mitu nädalat sai ta peale paastumaarjapäeva ka lume all olema. Ikka öeldi, et kui mardipäeval on lumi maas, siis on lihavõttel lumi katusel ja mardipäevane paljas maa pidi jüripäevaks head saaniteed ennustama. Mardipäevane lumesadu seevastu lubas suveks palju vihmaseid aegu.
Mardipäevasest selgest ilmas jälle võis järeldada lumevähest talve ja vastupidi – udu tõotas külma ja sügava talve tulekut.
Aga mardipäeval selgest taevast helendav kuu oli paljudele tüdrukutele kindlaks lubaduseks, et see talv ikka enamus veel vallalisi meheleminekueas neide ikka kindlasti tanu alla saab.
25. november - kadripäev (25.11.2015) Muinasjutumets 25. novembril 2008. aastal Foto: Leili Valdmets Kui kahenädalatagune mardipäev oli rohkem nagu meestepüha, siis tänasel kadripäeval on naiste ja tüdrukute kord põlvest-põlve edasi antud rituaale toimetada ja kõige selle käigus ka endile tähelepanu nõutada.
28. oktoober - simunapäev (28.10.2005)
30. november - andresepäev (30.11.2015) 2013. a andresepäeval Raplamaal Foto: Evelin Nummert Tänast andresepäeva ootasid kõige rohkem ehk meheleminekueas neiud, kel suur soov novembrikuu viimases öös oma tulevast näha. Arvati, et ka andresepäev on üks selline aeg, kui öösel on võimalik oma tulevase abikaasa nägu unes näha.
Künnipäev - 14. aprill (14.04.2005)
