ILM.EE

Agrometeoroloogia

2006. a juulikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (16.08.2006 10:14)

Tänavune juulikuu ilm oli mitmete näitajate suhtes äärmuslik. Kuu esimesel poolel tegi kuumus liiga (joon. 1). 8…10. juulil mõõdeti mitmel pool Eesti ilmajaamades uusi kuumarekordeid. Maksimumtemperatuurid tõusid varjus 33…35 kraadini. Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi oli neljal päeval sooja enam kui 30 kraadi. Veelgi rohkem on esinenud 30kraadiseid kuumapäevi Jõgeval 1922. aastast alates ainult 1941. ja 1994. aastal (mõlemal juhul 7 päeva). Üle 27 kraadi, mida loetakse paljude taimeliikide jaoks ebasoodsaks temperatuuriks, tõusis termomeetri näit õhus juulikuu jooksul Jõgeval 10 päeval.

Kuna ilm oli selge ja õhk väga kuiv, siis toimus öö jooksul kiire jahtumine ning temperatuuri ööpäevased kõikumised olid suured — üksikutel päevadel enam kui 20 kraadi. Juulikuu jooksul langes miinimumtemperatuur Jõgeval 17 ööl alla 10 kraadi. Kõige külmemal ööl 21. juulil mõõdeti õhus siin sooja ainult 2 kraadi, kusjuures kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal oli isegi pool ning rohu kohal 3 kraadi külma. Õnneks oli külm väga lühiajaline ja taimedel ei olnud kahju märgata. Veelgi jahedamaid öid on esinenud juulis Jõgeval tehtud vaatluste järgi ainult kolmel aastal (1951., 1975. ja 1992. aastal). Vaatamata suurele kuumusele päeval osutus jahedate ööde tõttu kogu juulikuu keskmine õhutemperatuur (18,1 kraadi) tavapärasest ainult 1,4 kraadi kõrgemaks ning vaatluste reas see number erilist tähelepanu ei ärata. Juulikuu keskmine õhutemperatuur on viimase 84 aasta jooksul olnud kolmel korral üle 20 kraadi, viimati 2001. aastal.

Lisaks kuumarekordile, oli tänavu ka vihma juulis erakordselt vähe. Kuu sademete summaks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas ainult 10,4 mm, mis osutus viimase 84 aasta kõige väiksemaks sademete hulgaks juulikuus. Vaatluste keskmisena sajab juulis siin piirkonnas vihma 83 mm. Erakordselt kuiv on olnud tänavu juba aprillist alates. Perioodil 1. aprillist kuni juulikuu lõpuni sadas Jõgeval vihma ainult 111 mm, mis on samuti seniste vaatluste rekord. Tavaliselt sajab samal ajavahemikul Jõgeval 236 mm.

Juulikuu sademed olid paikkonniti väga erinevad. Suurel osal Eesti territooriumist vihma peaaegu ei tulnud, Valgamaal Tõllistes sadas aga kuu jooksul 65 mm (joon. 2). Suuremad sajud esinesid paiguti 10…11., 22…23. ja 28…30. kuupäeval. 10…11. juuli sajuga kaasnesid tormituuled, mis tekitasid Lõuna-Eestis kohati kahju (Otepääl tõstis katuse majalt jm).

Kuna päevased temperatuurid tõusid kõrgele, päikest oli rohkesti, sademeid vähe juba ka eelnevatel kuudel, siis püsis mullaniiskus juuli kestel kriitilisel piiril (joon. 3…5). Vähesed hoovihmad, mis kuu jooksul esinesid, suutsid niisutada enamasti ainult taimede lehti ja mulla pindmist kihti, muutsid õhu niiskemaks. Taimed said sademete vett kasutada põhiliselt vaid lehtede kaudu, sageli juurteni see ei jõudnud. Madalalt niidetud murud ning karja- ja heinamaad kõrbesid kuivuse tõttu, teraviljadel toimus kõrgete temperatuuride ja põua tõttu hädavalmimine, kartulitaimed närbusid ja vajusid vagude peale maha, mugulate kasv peaaegu seiskus. Produktiivne veevaru mullas kartuli all oli väga väike poole meetri sügavuseni, teraviljapõllul veelgi sügavamale — 80...90 sentimeetrini. Ka rapsitaimed närbusid ja isegi kapsa lehed vajusid longu. Põuasemates piirkondades närbusid ka osade puude ja põõsaste lehed (pihlakas, sirel). Taimed olid kuumuse ja kuivuse tõttu stressis, nende kasv ja areng oli aeglane, peaaegu seiskunud. Tuleoht oli looduses erakordselt suur. Veekogudes ja kaevudes langes veetase.