•  

Kevad on varajane tervel põhjapoolkeral (21.03.2007 00:00)

Varakult õitsevad lilled, saabuvad rändlinnud ning magamata karud on märgiks sellest, et kevad jõudis põhjapoolkerale peale leebet talve  tunduvalt varem tema tegelikku algust.

Kevad algas ametlikult täna öösel peale kella kahte, mil Päike oma näival teekonnal piki ekliptikat läbis taevaekvaatori, kuid teadlaste kinnitusel on loomade ja taimede bioloogiline kell sel aastal kõvasti ees - võimalik et selle viis rivist välja globaalne soojenemine.

Apelsinid, oliivid ja virsikud õitsevad ajakavast nädalaid varem Kreekas, haned on lõpetanud rände Kanadas ja USAs ning karud pole talveunne jäänud Bulgaarias.

Talve Aafrikas veetnud admiraliliblikaid ja pääsukesi, keda Hollandis peetakse suvekuulutajateks on juba nähtud mitmel pool peale sealset kõige soojemat sügist ja talve alates 1706. aastast, kui Hollandis hakati ilmarekordite üle arvet pidama.

Briti Kuningliku Linnukaitseseltsi esinda Andre Farrari sõnul on kevad on viimase 60. aasta varajaseim. Taimed on uskumatult suures segaduses, mõningal määral on segaduses ka linnud.

Lõppenud talv oli põhjapoolkeral kõige soojem peale arvepidamise algust 19. sajandi lõpus. Paljude ekspertide hinnangul tuleb terve 2007. aasta soojem kui eelnevad, seni rekordilise soojusega 1998 ja 2005. aasta.

Teadlaste väitel on ilm alati kaootiline, kuid ekstreemsed ilmingud nagu põud, kuumalained ja üleujutused võivad sageneda fosiilkütuste ületarbimise tõttu tekkinud soojenemisest.

Teisipäeval sadas just nagu talvega hüvastijätuks mitmetes kohtades Euroopas Suurbritanniast Sloveeniani lund ja lörtsi. Sloveenia pealinnas Lubljanas oli esmaspäeval selle talve tugavaim lumesadu, kui maha sadas 10 cm lund.

Bulgaaria looduspargis on ärkvel kõik 20 karu, kes suuremalt jaolt ei üritanudki talveunne jääda.

Kanada hanedel oli talveränne viimase 25 aasta lühim, nad ei lenda enam väga kaugele lõunasse. Mitmed linnuliigid levivad USA-s aina põhjapoolseimatele aladele.

Nulusäälikut, kes tavaliselt lendab talveks Mehhikosse, nähti tänavu Massachusetsi osariigis
Foto:  U.S. Fish and Wildlife Service, UsaToday

Londoni lääneosas asuvas Kew Gardenis on hakanud nartsissid, lumikellukesed ja krookused õitsema tavalisest varem ja mitmed linnuliigid, nagu näiteks väike-lehelind ja mustpea-põõsalind ei viitsigi enam talveks lõuna poole lennata.

Itaalias Kevadkaardiks nimetatud uurimus arvab, et paljud taimed võivad õitsema hakata 10-20 päeva tavalisest varem. Peaminister Romano Prodi soovitas farmeritel ette valmistuda võimalikuks põuaks peale sooja ja kuiva talve.

Meteo France teatel oli  Prantsusmaal detsembrist veebruarini keskmine temperatuur kõrgeim alates 1950. aastast. Detsembrist jaanuarini tervelt 16,7 kraadi keskmisest rohkem.

Kreekas sai mees kevade tulekul kahekordse vapustuse osaliseks: kõigepealt sai ta hammustada ussilt, kes oli tavalisest varem talveunest ärganud ja haiglasse sõites peeti ta kinni kiiruse ületamise pärast.
Täna on Kreekas temperatuur langenud tavapärasest madalamale, sajab lörtsi ja on äikest, öösel registreeriti 4,9 palline maavärisemine.

Venemaal Jakuutias ning Siberis ei ole olnud tavapäraseid, neljakümne miinuskraadini ulatuvaid külmasid, mis on märtsikuus tavatu. 17. märtsil mõõdeti Siberi südames soojarekord ja ületati keskmine temperatuur tervelt 18 kraadi võrra.
Moskvas arvatakse tulevat vaatluste ajaloo jooksul kõige soojem märts. Juba kuu kahe esimese dekaadiga on sooja olnud keskmisest 5,5 kraadi enam.

REUTERS/USATODAY/GISMETEO.RU

 

 

 

 

Eelmised artiklid:

Lõppev talv oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.03.2007)

Polaaraasta raames käivitub viimase 50 aasta suurim uuringute programm (14.03.2007)

Läänemeri soojeneb keskmisest kiiremini (08.03.2007)

Jaanuar oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.02.2007)

Sir Richard Branson pakub 25 miljonit dollarit Maa päästmise eest (09.02.2007)

Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises (06.02.2007)

Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta (31.01.2007)

Euroopat ähvardavad troopilised haigused (12.01.2007) Seoses kliimasoojenemisega ähvardab Euroopat siin seni tundmatute troopiliste haiguste oht. Lõuna-Saksamaal on käesoleval talvel leitud juba malaariakärbseid ja endisel Ida-Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal on esinenud troopilise bakteri „Vibrio vulnificus? tekitatud eluohtlikke nakkusjuhtumeid. Bakterid põhjustavad troopilistes maades igal aastal sadade inimeste rasket nakatumist, mille tagajärjel võib tekkida raske veremürgitus. Läänemere liigse soojenemise tõttu 2006. aasta suvel tekkis nimetatud bakteritel ülisoodne pinnas paljunemiseks.

2006/2007 talv võib tulla keskmisest soojem (04.01.2007) Inglise meteoroloogiateenistuse ennustuse kohaselt tuleb 2007. aasta rekordiliselt soe, vahendab Postimees. Eksperdid ennustavad, et Vaikses ookeanis esinev ilmastikunähtus El Nino tõstab õhutemperatuuri kõikjal maailma, vahendab BBC. Teadlaste sõnul ületab tänavune keskmine maakera pinna temperatuur 60-protsendilise tõenäosusega rekordaastal 1998 mõõdetud temperatuuri.

Gis Meteo: möödunud detsember oli erakordne (04.01.2007) Vene ilmateenistuse Gismeteo.Ru teatel ei leia ajaloost analoogi 2006.a. detsembri ilmale. Peatähtis pole see, et paljude aastate keskmisest oli temperatuur kõrgem. Hämmastav on hoopis see, et detsember ei mahtunud üldse talvekuu raamidesse.

2006. aasta tõi rekordilise kõrgusega laineid (20.12.2006)

Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)

Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)

Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)

EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)

Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)

September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)

Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)

Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam