•  

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele?  (13.01.2009 12:49)

Autor: LEHO KIKAS, Emmastest pärit mandrihiidlane, bioloogi haridusega (TÜ 94) IT spetsialist, loodusfotograaf

Foto: Leho Kikas

Tuulegeneraatori tekitatud müra maksimum jääb infraheli piirkonda.
 
Mida selle pealkirjaga mõtlesin? Indiaanlastelt osteti Manhattan 350 aastat tagasi ära klaashelmeste eest. Kas hiidlased on tänapäeva aborigeenid, keda saab värviliste riideribade ja klaashelmestega meelitades ninapidi vedada, kes vaatavadki käed rüpes pealt, kuidas nende põline kodukoht JOKK meetoditega omavalitsusi survestades põlisrahvalt ära võetakse? Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees, nagu väidab Ülo Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob?

I Hävitatakse Hiiumaa suurim vara - looduslik keskkond

Puhke- ja turismipiirkond tahetakse muuta tööstuspiirkonnaks. Kas selleks tuleb turist Hiiumaale, et vaadelda ahistavaid hiigelventilaatoreid ja taluda nendest lähtuvat visuaalset- ja mürareostust - turritavaid tuulikuid, kõrgepingeposte ja liine? Ei usu. Miks peaks turist siia tulema kui ta leiab samasugust tööstusmaastikku ka mujalt. Ilmselt tullakse täna Hiiumaale siiski puhast ja puutumatut loodust nautima.

Väita, et müra ja visuaalne reostus ulatub vaid sadade meetrite kaugusele turbiinidest on valetamine (vt järgmine punkt). Hiiumaa omavalitsuste arengukavades on sees looduse ja pärandmaastike vaadete säilitamine – hiiglaslike tuuleparkide ja kaasnevate tehnorajatiste ehitamine ei ole sellega kooskõlas.

II Kohalike inimeste elukvaliteet ja tervis kaubaks mittemillegi eest

Tuuletöösturid kasutavad ära tuuleparkide müra reguleeriva seadusandluse puudulikkust. Nad suruvad läbi oma tahtmist, ähvardades omavalitsusi kohtuga, meelitavad otsustajaid ja eksitavad üldsust.

Müranormid ja mõõtmise metoodika mida pakuvad välja tuulikutootjad ja tuuleparkide arendajad on ebakohased ning ei vasta WHO (World Health Organisation) soovitustele. WHO soovitused on saadaval >>>

Loe lisa >>> ja >>>

Sisuliselt peidetakse mittekohase metoodika abil tegelikud faktid. Internet on täis ahastavate inimeste lugusid, kes ei leia abi ja kes on kaotanud une, tervise ja rahulolutunde, neelavad meeleheites antidepressante või on rentinud teise maja - kus magamas käia. Paljud on olnud sunnitud müüma oma kodu (nüüd juba sandikopikate eest) ja ära kolima. Miks sellest ei räägita?

Eriti tundlikud on müra suhtes lapsed (10-15 dB tundlikumad täiskasvanutest), kõige nõrgemad meie seast, kes ilmselt ei oska isegi kirjeldada infrahelist tulenevat stressi ja selle allikat. Ka täiskasvanute puhul näitavad uuringud, et tervisehäireid võib tekitada öine müratase üle 32dB(A). See on 10-20 dB(A) madalam kui ärkamist põhjustav müra. WHO soovitatav piir, terviseriskide vältimiseks, tuuleturbiini müra osas (mis sisaldab suures osas infraheli komponenti) on isegi alla 30 dB(A). Tuuleenergia promojad ei räägi teile, et ISO standard soovitab 25 dB(A) maksimumi maapiirkondades öisel ajal.

- Mida müra halba teeb?

On leitud, et tuuleturbiinide tekitatud liigne müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, kuminat ja kohinat kõrvades, uimasust, väsimust, ärrituvust, mäluprobleeme, kontsentratsioonihäired, ärevust ...ilmselt piisab?

- Mis meetoditega inimesi ja omavalitsusi eksitatakse?

    * Ei võeta arvesse madalsagedusheli (infraheli) suurt osakaalu tuulikutest lähtuvas müras. Sellest tingituna ei anna dB(A) mõõtühiku kasutamine tegelikust mürast õiget pilti, kuna on madalama sagedusega helispektri osas vähetundlik (filtreerib madalat sagedust), õige oleks kasutada mõõtühikut dB(C) mis ei filtreeri sagedusi. 

Infraheli läbitungivus ja häirivus on tohutult suurem kui kõrgemas sagedusalas esineval helil. Näiteks kaasaegne puitsõrestikmaja summutab infraheli väga vähe. Näiteks võib tuulegeneraatori müra levides läbi seina sumbuda 45 dB(A) tasemelt alla 30 dB(A) tasemele, kuid dB(C) ühikutes langedes samas kõigest 6-7 dB(C) võrra, jäädes seega 40 dB(C) lähedale.

Väga madala sagedusega heli ei olegi kõrvaga kuuldav vaid inimene tunnetab seda häiriva vibratsioonina. Meenutage mõne mõõduva auto basskõlari tümakat mida kuulete kaugelt enne kui auto mootori häält. Või diskoteeki millest möödudes kuulete vaid bassihelisid.

    * Kohaldatakse tööstuspiirkondadele kehtestatud kriteeriume, mis on ebakohased vaiksetes maapiirkondades. Põhjuseks see, et inimene tajub müra lähtuvalt erinevusest looduslikust foonist ja vaikses maapiirkonnas on see hoopis teine kui urbaniseerunus.

Eksperdid soovitavad, et kasutataks suhtelist piirnormi - mürafoon võib tõusta kuni 3dB öösel ja 5dB päeval. Seega, kui on tegu vaikse piirkonnaga, peaks arvestama hoopis rangemate normidega. Näiteks 20dB fooni juures oleks õigustatud norm 23dB öösel ja 25dB päeval.

    * Ei arvestata atmosfääris müra levimise iseärasustega. Näiteks vaiksetel öödel on tihti maapinnal väga väike tuulekiirus, samas 100m kõrgusel võib see olla kordi suurem ja sel juhul on tuulikumüra tänu vaiksele maapealsele foonile kosta tunduvalt kaugemale, tugevamalt ja häirivamalt kui arvestatakse.

    * Ei arvestata mitme tuuliku müra liitumist ja koosmõju, tekkivaid resonantse. Grupis olevate tuulikute puhul müra võimendub ja kui labad satuvad sünkrooni tekib veelgi müra võimendav resonants.

Tarkvara ja mudelid, mida arendajate palgatud "eksperdid" kasutavad ei arvesta kõiki neid nüansse ja lisaks lubatud veatolerantsiga koosmõjus annavad arendajaile sobivad tulemused.

Tuulikumüra on häirivam kui olmemüra. Uuringud on tõestanud, et tuulikumüra on tema iseäraliku sagedusliku koostise ja rütmilise iseloomu tõttu häirivam kui muud sama tugevusega n.n. olmemürad ja seetõttu peaks tuulikumüra lubatud piirlimiidid olema veelgi madalamad kui „tavamüra“.

- Mida soovitavad teadlased?

Prantsuse Meditsiiniakadeemia soovitusel on (kuni 2.5 MW) tuulikute minimaalne distants eluasemeteni 1.5 km. Osad eksperdid soovitavad 1.5 miili (2,4 km), teised 2 km jne. Need hinnangud ei baseeru spekulatsioonidel. Keda huvitab tõestus uurige teadlaste poolt välja töötatud juhendit tuuleparkide paigutamiseks lähtuvalt müra mõju mõjust inimestele

III Kinnistuomanike huvide kahjustamine

Lisaks hinnalangusele tuulikute mõjualasse jäävatel kinnistutel kaob kõrvalkruntide omanikel võimalus muuta oma maa sihtotstarvet, kuna elamumaa müranorme ei täideta. Seega haihtub ka võimalus algatada tulevikus ehitustegevust. Tuuleparkide arendajate juristid on osavad neid pretensioone vaigistama väidetega, et kuna seni pole ehitatud siis te ju ei tahagi. Neid ei huvita, et inimestel võivad tulla ideed,ja võimalused ka tulevikus... Kui peaks rakenduma laiemad mürakaitsetsoonid, siis laienevad ka vastavad piiranguvööndid veelgi.

IV Eluslooduse kahjustamine

On tõestatud paljude näidete varal, et tuulegeneraatorid tapavad linde ja nahkhiiri. Tundub naeruväärne selle õhina taustal, mis meil siiani looduse kaitsmisel toimub, hakata linde tuulikutega giljotineerima. Kuigi rootor ei tee palju pöördeid minutis, on tiivaotsa kiirus meeletu (mitusada km/h) ja linnud pole harjunud arvestama ülevalt alla liikuva takistusega. Norras tapsid tuulikud 10 kuuga 9 kotkast. Kas meie vähesed kotkad, kes planeeritavate alade lähedal Tihu kandis elutsevad peaksid söödetama vene ärimeeste huvide ette?

Hiiumaa on väga oluline veelindude rändetee ja rändeperioodil läbib meie õhuruumi sadu tuhandeid linde. Ilmselt kogevad ka metsloomad sarnast ja suurematki stressi mürast kui inimesed ning neile sobivate elupaikade pindala väheneb seega tunduvalt. Samuti hakitakse metsloomade elupaigaks olevad metsamassiivid tuuliku ehituseks tekkivate lagedate tsoonidega ja teedega.

V Majanduslik efekt

Mis on siis need klaashelmed, millega meid meelitatakse ehk mida saab hiidlane kogu selle ulatusliku negatiivse mõju eest? Pärnits ütleb, et töökohti - rahvas küsib, milliseid töökoht? Ei tule siia töökohti! Seda olla Pärnits ka ise eravestluses tunnistanud. Hoolduse ja monitooringuga tegelevad spetsialiseerunud firmad. Hooldusvajadus on tuulikutel ca. 1 inimese tööpäev aastas ühe tuuliku kohta. See oleks siis vähem kui 1 töökoht kogu saare kohta. Aga kes loeb kokku töökohad, mis vähenevad tänu rikutud keskkonnale ja turistide huvi vähenemisele?

Turismi kokkukuivamine piirkonnas peale tuulepargi loomist on mujal maailmas tõestust leidnud. Kas tuleb saarele siis raha? Ei - kasum rändaks Venemaale, Hiiumaale laekuvaid makse ei teki. Saame siis ehk odavat energiat? Ei - kõik läheb Rootsi. Mida siis võidaks Hiiumaa? Minu meelest mitte midagi positiivset. Ainult eelpool kirjeldatud probleemid ja veel muud riskid mida me täna ei oska ette näha.

Kokkuvõtteks

Sageli ei ole inimesed maapiirkondades organiseerunud ja ei oska ega suuda oma õiguste eest seista. Liiatigi kui neid ei toeta maha jäänud seadusandlus, riigi ning kohalik võim. Samuti puudub veel reaalse elu kogemusi tuuleparkide läheduses elamisest ja ei osata paljutki karta. Seetõttu tuleb õppida teiste kogemustest ja seista koos ühiste huvide eest.

Kallid inimesed ja omavalitsused - ärge minge lubaduste ja meelituste õnge! Omavalitsustel on nii seaduslik kui moraalne õigus ja kohustus oma elanike tervise ning heaolu eest seista. Hiiumaal planeeritav mürakaitse tsoon 500 m on ilmselgelt ebapiisav.

Kutsun üles kohalikke omavalitsusi, kas planeeringust keelduma või kehtestama lähtetingimusena nõude arvestada minimaalselt 2 km elamute turvatsooniga. Sama võiks kehtida matkaradadele, telkimiskohtadele, looduskaitsealadele, randadele ja muudele võimalikele avalikele puhkekohtadele. See vähendaks võimalikku kavandatud mahtu tunduvalt ja leevendaks ka muid probleeme, mida liigne mastaapsus kaasa tooks. Parem oleks kui maismaale neid ei tuleks ja tuulepargid loodaks avamerele, kus nende negatiivne mõju on väiksem.

Hea inimene, kes sa mõtled peaga ja tunned südamega, anna oma toetus üleskutsele Hiiumaale hiigeltuuleparke mitte rajada!

Loe lisaks võitlusest tuuleveskitega >>>


 
 

Eelmised artiklid:

Lõppev aasta oli maailma ilmavaatluste ajaloos soojuselt 10. kohal (17.12.2008)

EL Keskkonnanõukogu püüab peatada metsade hävimist (08.12.2008)

Poolas arutavad riigid ülemaailmseid kliimamuutuste küsimusi (28.11.2008)

Metsad aitavad võidelda kliimamuutustega (03.11.2008)

Kliima soojenemise küsimuses on kaks vastandlikku leeri (21.10.2008)

Keskkonnanõukogu arutab taas kliimamuutustega seonduvaid küsimusi (20.10.2008)

Fondihalduritele tuleb appi ilmateenistus (15.10.2008)

Kliimasoojenemine teeb sügised vähem värvikirevaks (13.10.2008)

2008. aasta esimeses pooles on looduskatastroofides hukkunud üle 230 000 inimese (08.10.2008)

Osooniauk on käesoleval aastal suurem kui möödunud aastal (17.09.2008)

Uus päikese aktiivsuse tsükkel võib viia sotsiaalsete vapustusteni (03.09.2008)

Vihmasajud võivad mõjutada joogivee kvaliteeti (03.09.2008)

Globaalselt oli juuli tavapärasest soojem (19.08.2008)

Keskkonnanõukogu jätkab kliima-ja energiapaketi arutelu (02.07.2008)

18. juuni on polaaralade maapinna ja eluslooduse päev (17.06.2008)

Kevad oli terves maailmas keskmisest soojem (16.06.2008)

Keskkonnanõukogu käsitleb kliimat, energiat, ja GMO-sid (04.06.2008)

Kliimamuutus mõjutab Läänemere ökoloogiat (28.05.2008)

Kliimamuutus toob paduvihmad (27.05.2008)

Noortel kliimahuvilistel on võimalik liituda "Kliima advokaatide" projektiga (15.05.2008)

Märts oli rekordiliselt soe terves maailmas (18.04.2008)

Eesti kasvuhoonegaaside eelaruanne tunnistati nõuetele vastavaks (17.04.2008)

Suri kaoseteooria ja liblikaefekti "isa" Edward Lorenz (17.04.2008)

Kliimamuutus võib tuua malaaria Suurbritanniasse (03.04.2008)

Äärmuslikud temperatuurid näitavad kasvutendentsi (01.04.2008)

NOOA: 2007.aasta oli maismaa kohal rekordiliselt soe (16.01.2008)

EL uuendab ja ühtlustab metsade tuleohtlikkuse indeksi arvutusmeetodit (19.12.2007)

Viimased 10 aastat olid ilmavaatluse ajaloo kõige soojemad (14.12.2007)

Kliimamuutustega võitleb kõige paremini Rootsi (07.12.2007)

Keskkonnaminister osaleb uue kliimakokkuleppe ettevalmistamisel (07.12.2007)

Maa troopiline vöönd laieneb (04.12.2007)

WMO: süsinikdioksiidi kogused atmosfääris on rekordiliselt kõrged (29.11.2007)

Loodusõnnetuste arv maailmas on suurenenud neljakordseks (27.11.2007)

Rohelised kutsuvad mõtlema öko-Eestist (26.11.2007)

Kliimaraport näitab kliimasoojenemise vältimatust (23.11.2007)

Üleujutuste direktiiv kohustab riske hindama ja ennetama (20.11.2007)

Mis on tsüklon? (06.11.2007)

Üleujutused terves maailmas põhjustavad probleeme (05.11.2007)

Antarktika kohal asuv osooniauk jäi väiksemaks (22.10.2007)

Avalikkustati uus kliimarekordite kokkuvõte (12.10.2007)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam