Lume all mõistetakse tavaliselt sademete liiki, mis langeb pilvedest lumetähekeste või nende kogumitena. Seejuures võib lund sadada nii lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna.
Lumetähekeste kuju sõltub nende tekketingimustest, aga ka langemisteekonnast. Pehme või sula ilmaga sajab tavaliselt palju intensiivsemalt lund ning lumehelbed on suuremad, kui külma ilmaga, sest mida madalam õhutemperatuur, seda vähem on niiskust õhus.
Vahel mõistetakse lume all ka mahasadanud lund, kuid siis on õigem kõnelda ikkagi lumikattest.
Vt pikemalt:>>>
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)
