•  

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012 20:00)

Autor: Jüri Kamenik

Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?
Märkimisväärne õhumasside vastasseis ja frontaaltsoon kujunes Ida-Euroopa kohal juba 13.8.2008, jätkudes järgmisel päevalgi, kuid midagi dramaatilist ei juhtunud. Frontaaltsoon taandus 14.8. ida poole. Muutus toimus 15.8. öösel, kui Vahemerel Itaalia lähedal tekkis lõunatsüklon, mis hakkas põhja-kirde suunas liikuma. Ühtlasi nihkus põhja poole frontaaltsoon ja suur kuumus, eriti Ida-Euroopa kohal.

Ilmakaart 14.8.2008 kohta. Näha on ulatuslik frontaaltsoon, mis eraldab idapoolset troopilist õhumassi läänepoolsest polaarsest õhumassist.

Sellele muutusele reageeris ilm väga kiiresti, sest öösel arenesid ägedad äikesed, mis puistasid siia-sinna hiidrahet, lisaks tekkisid ülielemendilised rünksajupilved, mis võivad tekitada tugevaid tornaadosid. Ühtlasi oli niiskust ebatavaliselt palju, mõnel pool, esialgu küll Alpide ümbruses, oli kastepunkt üle 20°C.

Ilmakaart 15.8.2008. Itaalia lähedal on tekkinud lõunatsüklon, mille survel hakkas troopiline õhumass kirde poole liikuma ja tekitas soodsad tingimused tornaadorünnakuks. Ilmakaartide allikas: Berliini Vabaülikool

15.8. hommikuks kujuneski Poola kohal väga ohtlik äikesevöönd, mis tõi kaasa hiidrahe, vaata videot:

Ühtlasi sisaldas see äikesevöönd ülielemendilisi rünksajupilvi, millega seoses tekkisid tornaadod. Tornaadopuhangut soodustas ebatavaliselt suur kruvilisus (helicity), mille väärtus ulatus koguni 400 m2/s2 (märkimisväärseks tornaadogeneesiks oleks vaja vähemalt 200 m2/s2), samuti suur tuulenihe frontaaltsoonis, mis kõik soodustas rünksajupilvede äärmuslikku organiseerumist ja mesotsüklonite teket, millega ohtlikud tornaadod ongi seotud. Ka ESTOFEX andis erakorralise 3. astme ohuala välja ja teatas 15. augustil: + + + TORNADO OUTBREAK CURRENTLY UNDERWAY ACROSS SOUTHERN AND CENTRAL POLAND AND POSSIBLY SLOVAKIA EXPECTED TO CONTINUE THROUGH THE EVENING + + +.

Märkimisväärne õhumasside vastasseis 15.8.2008

Kõige hullem olukord oligi 15.8. õhtul Poolas, kus registreeriti vähemalt 11 tornaadot. Mitmed neist hinnati F3 tugevuseks, kuid kõige võimsam tornaado tekkis Zimna Wódkas, selle tugevuseks hinnati F4, TORRO skaalal T8 ja trassi pikkuseks 106 km, olles ühtlasi pikima elueaga. 16. augustiks ilm rahunes ja lõunatsüklon jõudis keskmega Poola kohale, hakates kalduma Läänemere kohale. Uudis juhtunust, videod tornaadost:

Satelliidipilt 15.8.2008. Näha on lõunatsükloni ja frontaaltsooniga seotud võimas pilvemass, Poolas sajab parajasti hiidrahet ja tekkinud on vähemalt mõni ülielemendiline rünksajupilv (ilmselt maskeeritult Poola kaguosas oleva suure ühtlasema pilvemassi sees).
Allikas: Berliini Ülikool

17. augustil läks Eestist soe front üle ja kohale saabus väga niiske ja soe troopiline õhumass, millega päev või paar varem olid seotud dramaatilised sündmused.  Sellega seoses oodati ka siia ulatuslikke äikeseid, kuid selle asemel muutus ilm 17.8. öösel väga uduseks ja lämbeks. Äike jäi peamiselt Lätti ja Leetu. Udu oli hommikul visa hajuma ja suure niiskuse tõttu ei olnud pilvi kuigi hästi võimalik näha.

17. august – kuum õhumassi jõudis korraks Eestisse. Allikas: wetter3.de arhiiv

Ülaloleval õhumasside kaardil on selgelt näha, et kuum õhumass jõudis korraks täpselt Eestini. Vaata ka Berliini Vabaülikooli ilmakaarti.

17. augusti lõuna paiku Tallinnas. Udu hakkas alles siis lõplikult hajuma ja temperatuur kiiresti tõusma. Autori foto

Kõige kauem püsis udu mere ääres, kus päike tuli väljas alles veidi enne lõunat, mõnel pool hiljemgi. Samal ajal võis näha Altocumulus castellanuseid, aga ka teisi kõrgrünkpilvede liike. See näitas, et troposfääris on teatav labiilsus ja äike on võimalik. Samal ajal õhurõhk langes, eriti kiire oli õhurõhulangus hommikul saartel (kuni 5 hPa/3 h kohta), sest lõunatsüklon kaldus Rootsi poole, kuid päeval õhurõhulangus peatus. Päev oli rahulik ja kuum, kõige palavam oli kagunurgas, näiteks Korelas mõõdeti aasta kõrgeim temperatuur, 32,3°C, täpselt 30°C oli Võrus ja Narva-Jõesuus. Põhja- ja Lääne-Eestis oli pilvisema ilma tõttu hulga jahedam ja üle 25°C üldiselt ei olnud.
Soome tekkisid korralikud äikesed juba lõunaks, kuid Eestis oli õhtuni rahulik. Alles päris õhtul tekkis Lätis kaks äikesekollet, millest üks liikus Edela-Eestisse, teine Ida-Eestisse. Äike oli korralik välkude mõttes, kuid mõlemad kolded liikusid pigem Eesti servaalasid pidi põhja suunas, kusjuures kahjusid põhjustas läänepoolne süsteem,  vaata. Kuna suurem osa välkudest olid pilvesisesed, siis registreeris Tõravere detektor heal juhul ainult pool kõikidest välkudest ehk 455 tükki.  Järgmiseks päevaks oli kuumus asendunud tavalise soojusega, sest kuskil ei tõusnud temperatuur üle 24°C.

Eelmised artiklid:

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam