•  

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013 00:52)

Autor: Jüri Kamenik


Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

*Mis on kondensjälg ehk joonpilv ja kuidas see tekib?
Kondensjäljed on inimtekkelised pilved, mis võivad tekkida õhusõiduki lendamise käigus kahel moel:

a) esimesel juhul on põhjuseks õhusõiduki mootorist pärinev veeaur, mida paiskub õhku põlemisprotsessi käigus[1]. Kuna lennukõrgusel on õhk väga külm ja õhurõhk võrreldes maapinnal olevaga märksa väiksem, üleküllastab väljuvates heitgaasides olev veeaur lokaalselt õhu ja võib ümbritseva õhuga segunedes põhjustada kondenseerumist. Tekkinud veepiisakesed muutuvad kiiresti jääkristallideks[2], mida näemegi pilvetriibuna. Kondensatsioonituumadena käituvad heitgaasides olevad tahma- ja muud osakesed, mille rolli pole veel täpsemalt uuritud. Kui ümbritsev õhk on suhteliselt soe ja väga kuiv, aurustub jälg kiiresti ning maapealne vaatleja ei pruugi midagi märgata. Seda tüüpi kondensjäljed tekivad üksnes väga külmas õhus tropopausi lähedal, kus temperatuur on aasta ringi –40˚...–65 ˚C. Sedasi tekkinud jälgi nimetatakse heitgaasitekkelisteks kondensjälgedeks (ingli k exhaust contrails);

*b) teise võimalusena võivad kondensjäljed tekkida oludes, kus õhk on praktiliselt veeaurust küllastunud. Sel juhul võib kondenseerumist põhjustada juba väike rõhulangus, mida tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses: rõhu vähenemine põhjustab temperatuurilanguse, mis võib esile kutsuda kondensatsiooni ja tekitada pilvetriibu. See protsess võib aset leida märksa soojemas õhus, teatud tingimustel juba –15 ˚C juures. Nii tekkinud jälgi nimetatakse ka aerodünaamilisteks kondensjälgedeks (inglise k aerodynamic contrails).
Lisaks on neile on pakutud ka kolmandat võimalust - hübriidjälg, vaata SIIT.

****************************************************************************************************************

[1] Lennuk tarvitab kütuseks petrooli. Petrool on naftasaadus ehk naftadestillaat, keemias tuntud ainete grupis, mis koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust ja mida nimetatakse vastavalt süsivesinikeks. Mootoris toimub mootorikütuse põlemine, ehk süsivesinik ühineb õhuhapnikuga, mille tagajärjel tekivad põhiliselt CO2 ehk süsihappegaas ja H2O ehk VESI. Lennuk lendab üle 10000 m kõrgusel, kus on pidevalt temperatuur alla -40°C. Sellisel temperatuuril jahtub mootorist laialipaiskuv veeaur kiiresti, kristalliseerub ja tekib jälg, mida me siin maa peal sabana näeme. Koguseliselt võib seda heitgaasi hinnata sama suureks, kuipalju tekitaksid lennukis olevad inimesed sama vahemaad kaasaegsete ökomotorolleritega sõites.

[2] Viimaste aastate uurimuste järgi muutub veeaur jääkristallideks vahepealse vedela olekuta – sublimatsioon (Kalju Eerme märkus)

Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto
 

Milline on kondensjälgede asend pilvede süstemaatikas ja mis on nende teadusnimetus? Kondensjäljed kuuluvad kas kiud- või kiudrünkpilvede hulka. Kondensjälgede teaduslik nimetus on Cirrus tractus või Cirrocumulus tractus. (Tractuse asemel kasutatakse vahel ka sõna aviaticus.)

Kas ja kuidas mõjutavad kondensjäljed kliimat? Jah, tõepoolest mõjutavad – näiteks selgete päevade hulka mõnevõrra vähendades ja üldpilvisust suurendades. Kondensjäljed muudavad ka atmosfääri kiirguslikke omadusi – ilmselt on neil oma osa selles, et õhutemperatuuri ööpäevane amplituud jääb veidi väiksemaks ja troposfääri albeedo suuremaks, kui need oleksid ilma kondensjälgedeta. Asjaolu, et kondensjäljed katavad aastas 0,07–0,4% taevast, väärib uurimist, mis on nende täpne roll kliimasüsteemis. Seda uurib näiteks NASA.

Kas kondensjäljed on head või halvad? Sellele saan vastata ainult subjektiivselt. Mulle nad meeldivad, sest muudavad taeva huvitavamaks, tekitades vahel üllatava välimusega eriskummalisi kujundeid. Kuna kondensjäljed koosnevad jääkristallidest, kaasnevad kondensjälgedega sageli halod.

Kas kondensjälgede abil saab ilma prognoosida? Jah, saab ikka, sest need annavad informatsiooni troposfääri ülaosas ning tropopausi lähedal valitsevate tuule- ja niiskusolude kohta ning võivad viidata lähenevale lohule või tsüklonile, mille eel kilomeetrite kõrgusel aluspinnast niiskusesisaldus suureneb, toetades niiviisi jälgede teket ja püsimist. Kui kondensjälg on katkendlik, näitab see veeauru ebaühtlast jaotust troposfääri ülapiiril (või olles täpsem: kõrgusel, kus jälg asub).
On olemas ka hajujäljed (ingl k distrail), mis tekivad siis, kui mõni õhusõiduk lendab läbi olemasoleva pilvekihi, milleks on tavaliselt allajahtunud kõrgrünkpilved. Järele jääb tunnelitaoline pilvedeta koht, mis võib soodsatel tingimustel transformeeruda nn pilveauguks (ingl k fallstreak hole, hole punch cloud).

Originaalallkiri: Distrail is the opposite of a contrail. The jet exhaust has caused the thin cloud layer to dissolve (8 December 2005) Allikas: Wikimedia

Viimasel ajal on tulnud ettepanek nimetada termin „kondensjälg“ kohmakuse tõttu ümber mõne mugavama ja eestipärasema sõnaga või võtta uus termin vähemalt alternatiivina kasutusele. Lisaks on kurdetud, et sõna „kondensjälg“ võib kergesti tekitada muid, soovimatuid seoseid. Seda illustreeris gümnaasiumiõpilastelt saadud tagasiside, kui küsisin umbes neljakümnelt õpilaselt, mis neil seostub sõnaga „kondensjälg“. Tuli välja, et ligi kolmandikul seostus see kondensjälgede tekkega haakuvate vandenõuteooriatega (ingl k chemtrail).

Kui võtsin ilmahuviliste seltskonnas selle küsimuse arutusele, tuli rohkesti häid ettepanekuid: „triippilv“, „joonpilv“, „lintpilv“ ja „juttpilv“, aga ka „lennukijäljed“. Kuna tegu on ikkagi oskussõnaga, peaks see olema võimalikult tabav ja samas ka (loodus)teaduslik. Seetõttu langes valik „joonpilvele“, mis iseloomustab seda pilve kui väga kitsast ja pigem sirgjoonelist, ent on samas mugav kasutada ja piisavalt loodusteaduslik. Kuna aga sõna „kondensjälg“ on juba juurdunud ja paljud on sellega harjunud, võiks uus oskussõna vähemalt esialgu jääda alternatiivseks sünonüümiks.

Esitasin „joonpilve“ mõiste ka õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 koostajatele, kes andsid sellele hea hinnangu ja nõustusid selle lisama veel tänavu ilmuvasse eesti kirjakeelt normivasse sõnaraamatusse. Varem oli keskkonnasõnastikus EnDic sees "kondensjälg", "kondensjoom", mis kirjeldavad seda nähtust eeskätt moodustusviisi järgi (kondenseerumine), seevastu väljapakutud sõna „joonpilv“ kirjeldab just pilve kuju.
 

*Kondensjälgede ja joonpilvedega fenomenoloogia ja selle põhjused. Esitan siin mõne pildi abil kondensjälgede rikkaliku varieerumise välimuses ja kirjutan lühidalt selle põhjustest.

Vasakul (vaata suuremalt): laialivalguv kondensjälg 9.9.2009 Tartu kohal. See joonpilv on muutunud lintjaks ja selle aluselt venivad fotol vasakule väga peened pilveniidid välja. Sellise kujuga jälg tekib siis, kui tropopausi lähedal on õhk niiske ja kaldub aeglaselt tõusma, toetades niiviisi jälje püsimist. Kuna joonpilved koosnevad tavaliselt jääkristallidest, siis on üsna tõenäoline, et need kristallid hakkavad teatud hetkel sademetena välja langema (virga). Ka tavaliste kiudpilvede puhul on see väga sagedane. Tihti on olenevalt kõrgusest õhukihtides õhu liikumise kiirus erinev, ka liikumise suund võib erineda. Nii ongi pildil näha, et langevad jääkristallid on jõudnud kas sellisesse õhukihti, kus õhk liigub fotol vasakule või on küll õhu liikumise suund nii jäljel kui sajujoontel sama, aga kõrgemal asuv jälg liigub tugevama õhu liikumise tõttu kiiremini edasi (fotol paremale) või vastupidi, jälje all on kiirem õhu liikumine, aga fotol vasakule.

Paremal 
(vaata suuremalt): kondensjäljed kiudkihtpilvede kohal 2.8.2010 õhtul Tallinnast nähtuna. Kiudkihtpilvede alus asus 6,3 km kõrgusel (Harkus seilomeetriga mõõdetud), kondensjäljed aga tunduvalt kõrgemal. Seda näitab ka nende heledam värvus - õhtusel ajal saab pilvede suhtelist kõrgust määrata värvuse ja heleduse järgi: mida kõrgemal asuvad pilved, seda valgemad ja heledamad on need.

Vasakul (vaata suuremalt): seniidikaar kondensjäljel 10.10.2009 Laitse kohal. Halonähtused näitavad alati seda, et atmosfääris on palju jääkristalle, mis peegeldavad ja murravad valgust sarnaselt klaasprismale.

Paremal: huvitav pisut tõmblukutaoline kondensjälg 10.10.2009 Tallinna kohal. (vaata suuremalt)Selle kuju võib-olla põhjustatud kahest asjaolust: tegu on hübriidjäljega (vaata), teiseks võib siin oma roll olla Crow' ebastabiilsusel (selgitus allpool pildi allkirjas). Lisaks on näha, et taevast katavad õhukesed kiudkihtpilved (
Cirrostratus nebulosus).

Vasakul (vaata suuremalt): kondensjälg kiudkihtpilvede kohal 30.10.2009 Tartus. Kiudkihtpilved asusid umbes 6 km kõrgusel, hatakpilved (Stratus fractus) umbes 900 m kõrgusel (mõõdetud Tõraveres).


Paremal (vaata suuremalt): punavad kondensjäljed 3.11.2009 õhtul Tartust nähtuna. Kui päike on madalal horisondi kohal (loojumas või äsja tõusnud), siis pikal teekonnal läbi atmosfääri jõuab selektiivse hajumise tõttu (eelistatult hajub väiksema lainepikkusega valgus) lühilaineline valgus niipalju hajuda, et esile pääseb pikalaineline valgus, nagu oranž ja punane. See värviski kondensjäljed punaseks.


Teeme korraks vahepeatuse. Selgitan veidi valguse hajumist atmosfääris.
Alustan sellest, miks on taevas sinine. Taevasina põhjuseks on valguse hajumine molekulide kompleksidelt ja õhutiheduste fluktuatsioonidelt, mis on palju väiksemad valguse lainepikkusest. Sellisel juhul hajuvad eelistatult lühemad lainepikkused, mida tuntakse Rayleigh hajumisena. Kui valguse teekond atmosfääris on väga pikk, näiteks päikeseloojangu ajal, siis on sinine ja violetne valgus niipalju jõudnud hajuda, et näemegi õhtutaevast roosaka või punakana. Lühemad lainepikkused lisaks hajumisele ka neelduvad paremini. Seetõttu, mida kõrgemale atmosfääris liikuda, seda enam on alles lühilainelisemat nähtavat komponenti ja seda violetsem on taevas. Teine põhjus taevasinaks on veel: Päikese kiirgusmaksimum on rohekassinises, selle lainepikkusega energiat on spektris enam kui violetset.

Kui hajutavad osakesed on enam-vähem võrdsed (või ka suuremad) hajuva valguse lainepikkusega, siis hajuvad kõik lainepikkused võrdsel määral, mida tuntakse Mie hajumisena. Atmosfääris on selleks mitmesugused suspendeerunud (heljuvas olekus) tolmuosakesed ja veepiisakesed ning just seetõttu näeme näiteks rünkpilvi tavaliselt valgetena või udu piimjalt valkja ja helehallina. Ka väiksematelt laiustelt tulnud sumedas õhumassis on Mie hajumine tugevam, mistõttu taevas näib valkjam.

Kes aga tahab veelgi sügavamale minna ja protsesse vaadelda aatomites või molekulides toimuvate protsesside tasemel, siis on seletus järgmine. Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Kui aga uurida lähemalt, siis selgub, et valgus võib läbida keskkonda kahel moel: kas puhtalt elektromagnetlainetusena või valgus interakteerub (vastastikmõjustub) aineosakestega ja sel juhul neelduvad valguskvandid molekulidelt, mis kiirgavad seejärel samu valguskvante, mis neeldusid molekulidel ja just selles taevasina põhjus seisnebki. Sealjuures neelduvad rohkem lühema lainepikkusega kvandid (sinised ja violetsed), mille kiirgab molekul uuesti välja (sama kvandi, mis neeldus), seega kiiratakse uuesti välja rohkem sinist ja ultravioletset valgust. See on Rayleigh hajumine. Tänapäeval öeldakse sageli hoopiski, et valgus (eelkõige lühemad lainepikkused) hajuvad õhu tiheduse pisimuutlikkuse (fluktuatsioonide) tõttu.


 

Rayleigh hajumine on elastset tüüpi hajumine, mille korral ei toimu energia ülekannet takistuse ja kiirguse/lainete vahel, ning hajumine sõltub tunduval määral lainepikkusest - mida lühem on valguse lainepikkus, seda tugevamini see hajub. Seega sinine valgus hajub palju enam, kui punane. Selle hajumistüübi tõttu näeme taevast sinisena. Seejuures hajumistsentriteks on õhumolekulide kompleksid ja õhutiheduse kõikumised ehk fluktuatsioonid. Allikas: Wikimedia

Jätkame

Vasakul (vaata suuremalt): kondensjälg koos tihedate korratute kiudpilvedega (Cirrus spissatus intortus) 30.6.2010 Tallinna kohal. Selle kondensjälje lugu sarnaneb esimesele fotole Tartu kohal. Tol päeval jõudis läänest Eesti kohale külm front.

Paremal (vaata suuremalt): selle kondensjälje katkendlik ja kõver kuju viitab sellele, et niiskustingimused on ebaühtlased (pane tähele teisi kiudpilvi), lisaks sellele on tuule kiirus ja võimalik, et ka suund on horisontaalsuunas erinev (tuulenihe). Tuulenihe ongi üks sagedasemaid põhjusi, miks kondensjälg väändub. Teiste pilvedega ei pruugi kondensjälje kuju ja katkestused sarnaneda, sest sageli asuvad need erinevatel kõrgustel. Atmosfääris on aga üpris sageli olenevalt kõrgusest tingimused erinevad ja dünaamika olenevalt õhukihtist erinev. 17.7.2010 Osmussaare kohal

Vasakul (vaata suuremalt): lühiealised kondensjäljed viitavad sellele, et õhk on kuiv ja kaldub laskuma. See on tüüpiline antitsüklonites, ilmakaart. 7.10.2010 Tallinna kohal

Paremal (vaata suuremalt): 120-kraadine parheelia kondensjälgedes (30.5.2010 Tallinna kohal). Selle halovormi puhul toimub jääkristallides ainult valguse peegeldumine, mistõttu see on värvuselt valge. Rohkem infot SIIN. Tol päeval lähenes Eestile edelast tsüklon, mille eel suurenes niiskus ja õhk hakkas kõrgustes tõusma, põhjustades kondensjälgede püsimise ja laialivalgumise, ilmakaart SIIN.

Vasakul (vaata suuremalt): maaliline kondensjälgede pilvemaastik kiudkihtpilvedega 6.11.2011 õhtul Tallinnast nähtuna.

Paremal (vaata suuremalt): kondensjälg heidab varju praktiliselt märkamatutele kiudkihtpilvedele (7.6.2012 Tallinna kohal), mis näitab suurt niiskust troposfääri ülaosas. Kiudkihtpilved asusid umbes 7 km kõrgusel.

Vasakul (vaata suuremalt): kondensjälgede paar 27.2.2013 Matsalu lahe koha. Alumine neist tundub olevat hübriidjälg. Viimase puhul on jääkristallid suuremad, mistõttu see on langenud raskusjõu toimel madalamale. Turbulentsi ja Crow' ebastabiilsuse (nimetus avastaja S. C. Crow' järgi) koosmõjus on hübriidjäljes näha suitsurõngaid meenutavaid pilvi. Viimane nähtus kujutab endast lennukitiibade põhjustatud keeriste interaktsiooni kondensjäljega.

Paremal (vaata suuremalt): nagu laps oleks sodinud taevast... Imeliselt maaliline õhtu 27.2.2013 Matsalu lahe kohal.

Vasakul (vaata suuremalt): 6. märtsil 2013 võis taevas imetleda kondensjälgede vaatemängu. Palju oli ka kiudkihtpilvi. See kõik näitas taaskord õhumassi suurt niiskussisaldust. Seda näitab ilmakaardil ka tsükloni sooja sektorisse jäämine. Ebamaiselt kauneid pilte sellest õhtust saadeti ka ilm.ee galeriidesse, vaata SIIT.

Paremal (vaata suuremalt): väändunud kondensjälg kiudkihtpilvedega 4.7.2012 Tallinna kohal. Säärast usjat kuju põhjustab tuulenihe - tuule kiirus ja/või suund erineb juba väikese vahemaa tagant, mistõttu joonpilv deformeerub. Sel päeval hakkas Eestisse saabuma niiske ja kuum troopiline õhumass.

Kõik joonetaolised pilved ei ole kondensjäljed. Ka täiesti looduslikku päritoluga pilved võivad olla kondensjälgedele väga sarnased. Alati ei pruugigi aru saada, kas päritolu on looduslik või pani sellele alguse inimtegevus.

Vasakul (vaata suuremalt): kiudpilved 5.4.2011 Tallinna kohal. Vaatamata suurele sarnasusele kondensjälgedele ei ole need lennukite tekitatud. Sellest võis pilvede teket jälgides aru saada.

Paremal(vaata suuremalt): 7.2.2013 hommikul jõudsid Loode-Eestisse konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus). Need on seotud sageli sooja frondiga ja näitavad alati pilvisuse tihenemist (vähemalt Eestis) ja sageli ka sademeid mõne tunni kuni ööpäeva pärast. Neid aetakse vahel kondensjälgedega segi. Konkreetsel hetkel, kui selle foto tegin, oli Ida-Eestis ilm pilves ja sadas lund. Pärastlõunal läks ka Tallinnas ilm pilve ja hakkas kerget lund sadama.

Lisaks kondensjälgedele ja teistele joonjatele kiudpilvedele võib taevas muudki huvitavat näha:

Tšeljabinski meteoorijälg. Allikas: Wikipedia
 

*Mida kujutab endast kondensjälgedega haakuv vandenõu ja kust see pärineb? Kondensjäljed on viimasel ajal ka Eestis tähelepanu saanud, sest leidub asjahuvilisi, kelle arvates on need seotud teatud vandenõuga (chemtrail), täpsemalt - valitsuste kliimamanipulatsiooniga. Väidetakse, et Eesti haarati vandenõusse liitumisel NATO-ga. Selline teooria kliimamanipulatsioonidest, mille üks ilming olevat laienevad ja taevast katvad triibud lennukite taga, sai alguse 1996. aastal, kui USA õhujõude süüdistati salapäraste ainete pihustamises lennukitelt, mistõttu masinate taha tekkisid ebaharilikud kondensjäljed. Nüüdseks on see vandenõuteooria laialt levinud ning ametlikud selgitused selle teoreetikuid ei rahulda. Kahtlaseks, st keemiajälgedeks peetakse selliseid, mis ei haju, vaid püsivad tunde ja laienevad. Vandenõu paljastamiseks on üle maailma kogutud rohkelt video- ja fotomaterjali.

Vastureaktsioonina on loodud mitmeid kodulehekülgi ja blogisid. Üks põhjalikest saitidest, millel on vandenõu pooldajate hulgas äärmiselt halb reputatsioon, on SIIN. Viimane link viib alamleheküljele, kus on esitatud põhilised vandenõuga seotud müüdid vähemalt USA kontekstis.

Kuidas paistab vandenõu Eesti kontekstis? Olgu see esitatud ühe väljavõttena tegelikult asetleidnud diskussioonist.
• A (skeptik):  No ok, oletame et on vandenõu ja lennukid piserdavad mingit sodi meile pähe. Kui see ei põhine ainult "faktil", et osadel lennukitel on kondensvee saba pikem, osadel lühem ning vahel üldse puudu, siis on mul mõned küsimused.
1. Kelle vandenõu see on ja mis on selle täpne eesmärk?
2 Kuidas on võimalik taolist asja erinevate riikide riiklike ja eralennufirmadele kohustuslikuks teha?
3. Kuskohast tuleb see pähe piserdatav sodi, misasi see olla võiks, kui palju seda kulub ja kuidas ta lennukitesse saab?
5. Kuidas on tagatud konfidentsiaalsus alates lennukiehitajatest kuni maapealset hooldust tegevate mehaanikuteni?
6. Kes selle kõik kinni maksab? Jätame algatuseks siin katki.

• B (uskuja):
1 Ma ei tea, aga AÜ-s tegeleb sellega Eliit. Eesmärke on mitu: 1.1 rahvaarv 500 miljonit (see saavutatakse alameesmärkide täitmise kaudu);
        1.2 ilma tegemine.
2. Riiklikele kohustuslikuks tegemine on lihtne, sest riigid üldjuhul alluvad Eliidile. Eralennuettevõtjad sellega ilmselt ei tegele või on kinni makstud, et ei kõssaks.
3. Sodi koostist ei tea, see olevat erinev, aga üldjuhul sisaldavat raskmetalle[3], mille abil on võimalik eelkõige niiskust koguda ja teises kohas alla sadada lasta. Koguste kohta teave puudub.
5. Saladusi on hierarhilises süsteemis väga lihtne hoida. Hirmuga.
6. Meie maksame kinni. 2% Eesti SKP-st läheb kaitsekuludeks. See on suurem osa kui paljudel teistel maadel. AÜ toetab NATO-t 40% ulatuses. Ja sealset "oma" rahvast hävitatakse kõige enam.

****************************************************************************************************************

[3] Selles mõtteviisis defineeritakse raskmetallid järgmiselt: raskmetallideks nimetatakse metalle, mis reageerivad väävlit sisaldatavate valkudega, ehk neid nimetatakse toksilisteks metallideks, mis häirivad paljude ensüümide tööd ja põhjustavad mitmeid patoloogiad. See nimetus ei ole seotud raskmetallide kaalu või tihedusega. Mitme raskmetalli samaaegne esinemine organismis suurendab nende toksilist toimet veelgi. Tähtsamad raskmetallide allikad: 1) keskkonna saastatus (elemendid: tina, alumiinium, kaadmium, elavhõbe, titaan ja teised metallid); 2) tubakatooted (kaadmium) jne... Termin raskmetallid võeti kasutusele 20 saj. alguses.

Vandenõu ilminguteks peetakse halonähtuseid. Toon ära ühe mureliku inimese arvamuse sellest: "Halo on atmosfäärinähtus, mis tekib Päikese ümber. Vahel ring, vahel värvilaigud kahel küljel. Ühesõnaga loodusnähtus. Seda võis meil Eestis harva näha (mina ei mäleta kordagi lapsepõlvest ). Nüüd aga chemtrailide ajastul võid vahel kolm päeva järjest vaadata haloringi nendes kuradi kunstpilvedes, mida lennukid on tekitanud... Kusjuures tavajuhul ta ei tekigi just pilvedesse, vaid selgesse taevasse! Kõik viitabki pigem chemtrail fenomenile. Olen samuti pildistanud värvilaiku ühes üksikus chemtrail pilveribas muidu täiesti selges taevas. Siis ükskord oli Tallinnas seniidis ehk peakohal ümberpööratud vikerkaarelõik, päeval kus käis suur spreimine. Paar näidet: Chemtrailid & Halod Tallinnas (2.06.2011) ja Tallinn, Harjumaa (29.04.2012)".

Minu kommentaar on selline, et küllaltki sageli on kiudkihtpilved praktiliselt märkamatu pilvekiht. Mõnikord ei olegi võimalik lihtsalt vaatluse teel kindlaks teha, kas taevas on õhumassi omaduste tõttu valkjas (Mie hajumine on niiskes ja/või tolmuses õhus tugevam) või on seal pilvekiht või on korraga mõlemad. Vaatamata märkamatule pilvekihile võivad halonähtused ikkagi tekkida. See näitab, et tegu on jääkristallidest koosneva pilvekihiga. Teine võimalus on joonpilve vari, mis näitab õhukest pilvekihti (vt ülal olevat fotot). Ümberpööratud vikerkaarelõik on tegelikult seniidikaar.

Multihalo 31.3.2012 Tallinna kohal. See halosüsteem tekkis väga õhukestele kiudkihtpilvedele (Cirrostratus nebulosus). Kui halosid poleks, siis oleks esmapilgul raske olnud öelda, kas tegu on lihtsalt õhumassi sumestusest tingitud tugevama Mie hajumisega või on tõepoolest ikka pilvekiht. Selles multihalos on esindatud 22-kraadine, ülemine puutujakaar, Parry kaar, horisondiringi fragmendid, paremale kase taha (ei ole fotol näha) jääb veel alumine puutujakaar (inglise k infralateral arc).

28. märtsil (2013) võis üle pika aja näha ohtralt kiudpilvi ja kondensjälgi.

28. märtsi väändunud kondensjäljed Tallinna kohal. Niiskus tropopausi lähedal pärines Saksamaa-Poola kohal olevast tsüklonist. Tsüklon jõudis 30. märtsiks Eestini, põhjustades pilves ilma ja lumesadu.

29. märtsil tihenes pilvisus ja Tallinnas nähtavast vaatepildist tegi Martin Vällik ka foto, mille kohta ta palus minu kommentaari:

A. Välliku kommentaar: "Tänagi loojus Päike, nagu ikka. Korraks oli näha ka halo, kuid pilved joonistasid siiruviirulisi mustreid. Keegi kusagil ehk arvab, et "nemad" puistasid lennukitelt mürke, muidu selliseid ei saaks tekkida. Jüri Kamenik aga oskab jutustada, mis seal kõrgel taevas toimub ja kas ilmamuutust ka tulemas on."

B. Minu kommentaar: "Pilt on väga ilus, käisin katusel seda pildistamas.
Esimesed muutused hakkasid 28. märtsil toimuma, kui mitu päeva püsinud selgesse taevasse tekkisid kiudpilved ja joonpilved muutusid püsivamaks. Täna, s.o. 29. märtsil, tuli ülemise kihi pilvi juurde, kusjuures domineerima hakkasid kiudkihtpilved, mis tekitasid halosid ja ühtlase kihi kohal oli veel nii kiud- kui joonpilvi (fotolgi näha).
See näitas, et tropopausi lähedale saabus lisaniiskust. See tuli seoses tsükloniga, mis praegu paikneb Poolas, aga tuleb ööpäeva vältel Eestile tunduvalt lähemale. Seega on homme juba päris pilves ja tõenäoliselt lumesajuga ilm. Seega pilved näitavad niiskust. Kui taevasse ilmub ülemise kihi pilvi (kiud- ja kiudkihtpilved) ja joonpilved kondensjäljed) muutuvad püsivamaks ja laienevad, siis see tähendab niiskuse suurenemist ja õhu aeglast kerkimist.

Tsükloni pilvemass on näha SIIT
Niiskuse hulka näeb SIIT (vaadata Internet Exploreriga ja valida pärast kaardi ilmumist ja laadimist paremalt ülevalt WV6.2 - mida valgem, seda rohkem niiskust)."
Vandenõu pooldajate arvamus sellele:
C. "Kamenik on kas inimkonna reetur või elab liiga keerulist elu."
D. "Möödunud kaks päeva tihedat pihustamist ja Kameniku kokkuvõte kinnitab teooriat, et pihustatakse vahetult enne madalrõhkkonna saabumist. Rajad aitavad rõhkkondade liikumist juhtida."

Eestis on loodud ka MTÜ Puhas Taevas, vaata SIIT (30. märtsi seisuga pole koduleht avalik). Seal seisis paar päeva järgmine jutt sellest, kuidas jõuti kodulehekülje ja MTÜ loomiseni:
Vilunud loodusvaatleja ja X väikse lapse ema, kes oli juba mitu aastat muretsenud Eestimaa taevas toimuva “kahtlase” tegevuse pärast, mida internetilehekülgedel üle maailma nimetatakse Chemtrailideks ehk keemiajäljed, otsustas ühel 2013. aasta märtsikuu päeval, et aitab, midagi on vaja ette võtta, see ei saa nii jätkuda! Tuleb välja selgitada, mis meie taevas ja õhuruumis ikkagi toimub? Miks hajub ühe lennuki sabast tulnud veeaur mõne minutiga, samas kui teise oma on pigem nagu valge piimjas suits, mis valgub taevas laiali, moodustades seal kiudpilve sarnaseid moodustusi, mis jäävad püsima mitmeks tunniks.
Sisemisest veendumusest ja tõukest ajendatuna läks ta arvutisse, avas Facebooki ja koostas seal lehe nimega Chemtrail Eesti, et saada teada, kas taevas toimuv on ka mõnele teisele eestlasele silma jäänud. Suureks üllatuseks liitus selle lehega vähem kui 24h jooksul ligi 100 inimest. Kuigi sinna tuli ka lihtsalt uudishimulikke piiluma, olid enamus lehele saabunutest siiski teemaga üllatavalt hästi kursis ning samuti märganud, et taeva pritsimine nn keemiaga nagu maailmas seda nimetatakse, on viimase 2-3 aasta jooksul tugevasti intensiivistunud, sh ka Eestis.
Nädal aega hiljem (13. märtsil 2013) oli Chemtrail Eesti lehega liitunud juba üle 300 inimese, ning diskussioon sellel teemal oli muutunud vägagi aktiivseks. Oma tähelepanekutest välismaa taevas toimuvast raporteerisid ka mitmed välismaal elavad Eestlased.
14. märtsil 2013 otsustati Chemtrail Facebooki lehel, et aeg on kohtuda ja tuttavaks saada nüüd ka päriselus ning mõelda välja mingi tegevusplaan, kuidas teemaga edasi liikuda. Kui 16. märtsil Von Krahli baaris üksteisega esimest korda kohtuti ja tuttavaks saadi, asuti arutama, mida nüüd ühiselt ette võtta. Variante oli mitmeid: a) teha midagi; b) teha mitte midagi; c) luua kodanikuühendus MTÜ näol, mis hakkaks chemtraili-teemat tasapisi uurima ja harutama, eelkõige eesmärgiga selgitada välja tõde, mis liikvel olevaid müüte ja eelarvamusi. Peaaegu ühehäälselt otsustati, et MTÜ luuakse!
Kuna Chemtrail Eesti facebooki lehega liitunud inimesi oli ka üle Eesti, kes ei saanud kokkusaamisele kohale tulla, informeeriti neid koosolekul räägitust Chemtrail Eesti facebooki lehel. Seejärel jätkusid vestlused ja diskussioonid sellest, mida ja kuidas peaks MTÜ toimetama rahulikult Facebookis edasi. Mõne päeva pärast hakati juhatuse liikme kandidaate välja pakkuma. Enamasti pakuti ühtesid ja samu nimesid – juhatuses sooviti näha inimesi, kes olid facebooki lehel kõige aktiivsemad olnud.

.........

Juhatuses on igas vanuses inimesi, erineva tausta, hariduse, elu ja töökogemusega. Ühendab aga neid ühine mure Eestimaa taevas toimuma ja sealt alla langeva keemilise sodi pärast. Selline kirev juhatuse koosseis peaks igale skeptikule mõista andma, et chemtrailid ei ole mingite usuhullude või lollide või imelike välja mõeldud jamps, vaid et siin on tõepoolest midagi, mis väärib suuremat tähelepanu ja mida ei tohiks üldse naljana võtta.

Milline on minu seisukoht kõiges selles? Esitan selle mõningate üldistavate märkustena.
Kui tekib mingi arutelu, siis tuleb säilitada viisakas suhtumine, vandumine ja sõimamine ei ole kohased. Ei maksa närvi minna, kui terve maailm ei poolda esitatud teooriat. Teisitimõtlejaid on alati. Suhtuge neisse sõbralikult. Sõim ja naeruvääristamine ei tõsta usaldusväärsust.


Teiseks: kui nüüd tähti närida ja objektiivne olla, tuleb anda punkt ka vastaspoolele. Kondensatsioonijälgede tekke teaduslik seletamine ei tõesta, et keegi pole sinna kunagi midagi lisanud. See tõestab ainult seda, et kondensatsioonijäljed tekivad lennukite järele täiesti loomulikul moel ja ei pruugi sisaldada mingit lisatud keemiat - see ei tähenda, et poleks sellist võimalust, et sinna seda lisatud poleks.


Kolmandaks: ma ise olen jätkuvalt kindel, et mingit keemiat nendele kondensatsioonijälgedele ei lisata. Kellelgi hakkas fantaasia tööle ja nüüd üritatakse reaalsust sellega sobitada, aga see pole eriti veenev. Kondensatsioonijälgede olemasolu ei tõesta seda vandenõuteooriat ning samamoodi ei tee seda ka artiklid, fotod või videod (kui see hüpoteetiline keemiajälgede loomine on ülisalajane, siis miks jäetakse tõendeid avalikesse raamatukogudesse, ja kui see pole ülisalajane, siis miks räägivad sellest ainult vandenõuteoreetikud? Seega usun, et antud "tõend" on kas võltsing või on keegi lihtsalt millestki valesti aru saanud). Ühesõnaga, seda ei tõesta miski.


Neljandaks: miks peaks keegi seda tegema? Mis eesmärk peaks olema raha ja ressursside kulutamisel ning kogu projekti salastamisel lihtsalt selleks, et kogu maailmas mürki õhku puistata? Lõbu pärast? Isegi märulite antikangelastel on selgemad motiivid.


Ja lõpuks, viiendaks - kui neid aineid oleks pihustatud õhku sellisel määral, et nad midagi muudaks, peaks neid olema võimalik tuvastada ka õhu-, sademevee-, aga seejärel ka pinnavee- ja pinnaseproovide, taimede jne. keemilisel analüüsil. Selleks ei peaks isegi otse kondensatsioonijäljest proovi võtma - need ained peaksid ju sealt kusagile edasi liikuma ning neid peaks olema küllaltki suures koguses, muidu ei muudaks nende pihustamine ju suurt midagi. Seega, kas kõikvõimalikud õhu-, vee- ja pinnaseproovide võtjad on osa vandenõust või ei ole lihtsalt aineringes mingeid kahjulikke kemikaale, mille tekkimisele maisemat seletust poleks?

Teadusringkondades on kondensjälgedega haakuv vandenõu tunnistatud pseudoteaduslikuks. Ühes blogis on avaldatud huvitav Venni diagramm.

Päris palju on imestatud ja huvi tuntud, kuidas selline mõtteviis saab olla nii püsiv ja kiirelt levida, kui pole mingeid veenvaid tõendeid ja argumentatsioon pole veenev?  Minu arvates saab seda seletada meemiteooria abil. Meemiks nimetatakse kultuuripärandi ühikuid, millel on selge analoogia geenidega, sh pärandumine ja levimine, kusjuures siia alla kuuluvad ka ideed, sest neid saab kopeerida, neis toimuvad mutatsioonid (teisenemised) jne. Mõiste  "meem" mõtles selles tähenduses välja evolutsioonibioloog Richard Dawkins. Ta avaldas oma idee 1976. a ilmunud raamatus "Isekas geen".

Näen selles mõtteviisis kahte poolt. Esimene neist on seotud ignorantsusega meteoroloogia suhtes: näiteks sageli ei teata seda, millised keskkonnatingimused ja kuidas suudavad nii rikkaliku kondensjälgede fenomenoloogia luua. Samuti tuleb inimeste arvamusest välja seegi, et ei teata/usuta/aduta, kui muutlikud võivad olla atmosfääritingimused.

Teine pool oleks otseselt meemiteooriast tulenev. Siin on kohane kiskjaga võrdlus, sest tal on evolutsiooniliselt kujunenud kohastumised ja tunnused, mis töötavad koos hästi: kiskjahambad, kiskjasilmad ja kiskja-seedeelundkond, analoogselt on siis ka näiteks rohusööjaga. Samuti on religioonidel ideed, mis töötavad ja säilivad koos. Siit edasi võib vaadelda seda vandenõuteooriat erinevate ideede kompleksina (meemipleks), mis selle edukaks teevad: puudulik teaduslik kirjaoskus, keskkonnareostamine ja samas keskkonnakaitse (need, kes tahavad kaitsta/muretsevad), teaduse poolt kontrollitavate väidete esitamine ja samal ajal teadlaste mitteusaldamine, joonpilvede võrdlemine väikelennukitest pritsitavate taimekaitsevahenditega jne. Kindlasti on oma osa ka Donningi-Krugeri efektil, mis on arusaadavalt lahti räägitud vikis ja kinnituse otsimine (confirmation bias).

Eelmised artiklid:

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on? (15.03.2013) Foto: Eve Kõrts Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Hole Punch Cloud (04.11.2012) Foto: Elis Koor 2008.a. pilvepiltide galeriist Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Vananaistesuve oodates (26.09.2012) Vananaistesuve õhtupoolik Foto: Lea Marmor Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Äikesejaht 8. septembril (12.09.2012) Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas 8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam