•  

Ilmahuvilised kohtusid Jänedal (09.08.2016 09:45)

Laupäeval kogunesid Eesti ilmahuvilised ja äikesevaatlejad Jänedale kokkutulekule, et kuulata ettekandeid ja rääkida niisama ilmajuttu. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid lisaks ilmateadlastele ka pikka aega ilma- ja loodusvaatlusi läbi viinud ilmatargad.

Millest täpsemalt räägiti?

Äikesevaatlejate kogukonnale aluse pannud, nüüd juba doktorikraadiga Sven-Erik Enno teeb teadust Ühendkuningriigis Exeteris, kus asub maailma üks juhtivamaid ilmateenistusi, Met Office. Kirglikul äikesehuvilisel pole paraku asukohaga vedanud - selles Inglismaa edelanurgas asuvas paigas on äikest haruharva, ometigi on tema teadustöö sisuks just nimelt välgudetektorite arendamine.

Sven-Erik Enno

Tartu Ülikooli doktorant Jüri Kamenik arutles selle üle, kas ja kuidas saaks ilmavaatlejate kogutud andmeid kasutada riiklike ilmateenistuste töös.

Jüri Kamenik

Teadlane Ain Kallis rääkis sademete mõõtmisest, täpsemalt selleks kasutatavatest seadmetest. Selleks, et sademete kogus võmalikult täpne tuleks, ei piisa suvaliselt anumast, vaja läheb füüsikalisi arvutusi ja nutikat insenerimõtlemist, et kasvõi näiteks tuul kogujast kergeid lumehelbeid mööda ei puhuks.  

Ain Kallis 

Eesti ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak tegi ettekande praktilisel teemal - maanteeilmast, selle vaatlustest ja prognoosimisest, sealhulgas teeolude olulistest teguritest - teepinna temperatuurist ja kastepunktist. (Näiteks kui miinuskraadide ajal langeb teepinna temperatuur kastepunktist madalamale, siis hakkab õhus olev niiskus teepinnale kondenseeruma ja tekib must jää.) Koostöös Soome ilmateenistuse teadlastega hakati arendama maanteeilma prognoosimiseks Hirlam-mudelil ja maanteeilmajaamade andmetel põhinevat mudelit, kuid kahjuks ei eraldatud selle teemeistrite ja liiklejate jaoks olulisele projektile raha.

Taimi Paljak ja klimatoloog ning agrometeoroloog Lembit Int

Peale ühist lõunasööki Musta Täku Tallis rääkis Tartu Ülikooli doktorant ja ilmateenistuse radarmeteoroloogia peaspetsialist Tanel Voormansik ilmaradarite tööst ja sellest, kuidas tõlgendada  sademete kajastamisel tekkida võivaid võimalikke ebatäpsusi.

Tanel Voormansik

Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloogi Laine Kepparti teemaks olid ekstreemsed ilmastikutingimused, mis mõjutavad taimede kasvu. Tänavust saaki rikuvad eriti heitlikud ilmaolud, kevadine põuaperiood ja ohtrad vihmasajud.  Lisateavet saab vaadata siit.

Laine Keppart

Ilmatark Arvo Saidla pajatas tänavustest loodusvaatlustest, mille põhjal saab ilma ennustada. Kahjuks on seakatk teinud võimatuks paljude metsseapõrnade hankimise ja mõne üksiku kodusea põrna pealt tema sõnul adekvaatsemat prognoosi anda ei saa. Sipelgate pesad annavad märku sajusest suvest  ja lindude teistkordne pesitsemine jätkuvast soojusest.  Ilmatark tõi välja ka kuldnokkade üllatava käitumise, mida ta varem kohanud ei ole ja seega ka tõlgendada ei oska - nimelt on need linnud kogunenud parvedena karjamaadele veisesõnnikult kärbseid püüdma.

Arvo Saidla

Ilmatark ja põllumees Aarne Ots oli kokku arvutanud suvede koondtemperatuurid ja võrdles neid varasemaste aastatega. Graafikutel ilmnes kindel seaduspära, mis näitas jahedamate ja soojemate suvede lainetena vaheldumist.

Aarne Ots

Ettekandeid juhatas sisse Tartu Ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus ja oluliseima teabe kuuldust võttis arutelul kokku ilmahuviliste abiga Piia Post.

Piia Post ja Jaak Jaagus

Päeva lõpetas ekskursioon Jäneda lossis, jalutuskäik Jäneda linnamäele ja rituaalne ujumine Kalijärves.

Kõiki pilte kokkutulekust vaata SIIT.

Oma pildi kokkutulekust saab lisada SIIT.

Eelmised artiklid:

Kõik ilmahuvilised on oodatud 6. augustil Jänedale (03.08.2016) 2016. a suvel korraldatakse juba seitsmendat aastat järjest ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek.  Seekordne kokkutulek toimub laupäeval, 6. augustil Jäneda mõisas, täpsemalt vanas mõisahoones. Kokkutulekule on oodatud osalema kõik äikese- ja tormivaatlejad, ilmahuvilised ja muidu teemast huvitatud.

Jõgeva koolipoisi pilvepilt valiti ülemaailmsel konkursil parimate sekka (02.08.2016) Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni WMO poolt korraldatud pilvefotokonkursil pääses Jõgeva Gümnaasiumi õpilase Kairo Kiitsaku pilvepilt 50 parima sekka. Finalistid valiti 450 osaleja poolt saadetud fotode hulgast ja nende seast valitakse omakorda välja 13 enim hääli saanud pilti, millest koostatakse kalender. Praeguse hetkega on Kairo juba kogunud kõige rohkem hääli ja juhib võistlust.

Homsest hakkab kehtima Euroopa-ülene keelatud võõrliikide nimekiri (02.08.2016) Keelatud võõrliik Sosnovski karuputk Foto: Peep Loorits Alates 3. augustist hakkab Euroopa Liidus kehtima esimene ühtne looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri, millesse kantud liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta.

Täna algaval karujahi hooajal tohib küttida kuni 56 karu (01.08.2016) Foto: Kadi Talpsepp Keskkonnaamet lubab täna algaval karujahi hooajal küttida kuni 56 pruunkaru, mis on viis isendit enam kui möödunud aastal. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on  lubatud vaid karu tekitatud kahjustute piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Tigusid saab nüüd nuhvli abil tundma õppida (28.07.2016) Ajakirjal Eesti Loodus valmis esimene omataoline mobiilirakendus, millega saab lähemalt tundma õppida Eesti kojaga maismaatigusid. Google Play veebipoest tasuta allalaetav ja Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis töötav rakendus „Eesti Looduse teoaabits“ aitab määrata ühtekokku 71 Eestist leitud kojaga maismaatigu.

Äike Eesti kohal (28.07.2016) Täna (28.07) liigub üle Eesti madalrõhulohk ühes tihedate vihma- ja äikesepilvedega. Äikesepilved jõuavad pärastlõunal Edela-Eestisse ning levivad edasi kirde suunas. Äikesega kaasnevad kohati vihmavalingud ja tuulepuhangud, pole välistatud ka rahehood. Tugevamaks võivad äikesed kujuneda õhtul Lõuna- ja hilisõhtul Ida-Eestis.

Viljandi ilmaprogramm (28.07.2016) Lähipäevil Viljandit külastavad folgilised peaksid teadma, et ka ilmataat on vaeva näinud ning huvitava ja mitmekülgse programmi koostanud.

Aasta lind 2017 on turteltuvi (14.07.2016) Foto: Paul Chesterfield/rspb-images.com Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid.

Fotohuviliste kohtumispaik on tänavu Vohnja mõisa aladel (04.07.2016) Fotolaager algajale, kogemustega pildistajale, professionaalile EFK 2016 toimub 15. – 17. juulil Vohnja mõisa aladel Tule ise ja võta pere kaasa!

Juuni oli väga sajune (01.07.2016) Foto:Peeter Rokk Eriliselt kuivale maikuule järgnes saduderohke juuni. Kauaoodatud vihmasajud algasid 5.-8. juunil ning kuu lõpuni oli sadusid peaaegu iga päev, vaid üksikud päevad möödusid sademeteta.

Jäätmeid ei tohi lõkkes põletada (21.06.2016) Jaanituli Foto: Eve Kõrts Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab nii tervist kui ka keskkonda. Jaanilõket ette valmistades tuleb meeles pidada, et lõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puitmaterjal, paber, kiletamata papp ning muu töötlemata looduslik materjal. Mööblit, immutatud või värvitud puitu (nt vanu elektriposte), vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamisel paiskuvad õhku tervisele ohtlikud ained.

Heinatöödel tuleb ettesattuvaid looma- ja linnupoegi säästa (20.06.2016) Metskitsetall 29.05.2016 Põlvamaa Foto: Kadri Veskioja Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Äikeste rajal (16.06.2016) Foto: Eero Hermann Täna-homme on Eesti üle Läänemere lõunast põhja liikuvate madalrõhkkondade teel, kuhu saabub portsudena niisket ja kuuma õhku. Lisaks tugevatele vihmahoogudele tuleb olla valmis äikeseks, raheks ning tugevateks tuulepuhanguteks.

Euroopa suplusvee hea kvaliteet julgustab veemõnusid nautima (10.06.2016) Aastate jooksul veetaristusse tehtud investeeringud on märgatavalt parandanud Euroopa suplusvee kvaliteeti, vahendab keskkonnaagentuur Euroopa keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni avaldatud iga-aastast aruannet. Eesti suplusvesi kvalifitseerus peamiselt klassidesse „väga hea“ ja „hea“.

Mõnes ilmajaamas oli mai rekordiliselt kuiv (01.06.2016) Tabelis on ära toodud vaatlusjaamad, kus pole nii kuiva maid varem esinenud. Mai möödus mitmel pool väga väheste sademetega. Aastate keskmisest enam oli sademeid vaid Kihnus ja Ruhnus, kus sademeid oli mais vastavalt 42 mm (s.o 124% kuu sajunormist) ja 37 mm (s.o 106% kuu sajunormist). Mõnes ilmajaamas oli mai rekordiliselt kuiv.

Mohni saarele pildistama! (01.06.2016) Kaunis ja eriline – väikesaar Mohni ! Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus kutsub pildistamishuvilisi fotoretkele Lahemaa rahvuspargis asuvale imekenale Mohni saarele 10. – 12. juunil 2016.

Vihma, aga ebavõrdselt (13.05.2016) Vihmapilved kaugel Tallinna kohal 2.05.2015 Andineeme Foto: Jüri Voit Saabuv nädalavahetus (14.-15.05) toob vihma, aga mitte igale poole. Läänemerel kohtuvad kaks madalrõhkkonda, mis põhja-lõuna suunalise vööndi moodustavad.

Looduse Aasta Foto 2016 galaõhtut näeb veebis otseülekandena (29.04.2016) Foto: Leili Valdmets Looduse Aasta Foto 2016 auhinnad, 15 Tantsivat Hunti jagatakse võitjatele 30. aprillil Estonia kontserdisaalis, seal kuulutatakse välja ka Aasta Loodusfotograaf 2016. Kes ise kohale minna ei saa, võib galaõhtut jälgida  veebist algusega 30. aprillil 2016 kell 15:00.

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid (22.04.2016) Vältimaks seadusega pahuksisse minekut, tasub enne kalale minekut kindlasti keelud ja piirangud meelde tuletada. Lisaks kalapüügieeskirjale ja seadusele tuleks üle vaadata ka ajutised püügikitsendused.

Eesti Ornitoloogiaühing tähistab 95. sünnipäeva (22.04.2016) Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on asutatud 5. mail 1921. aastal ja tähistab tänavu oma 95. sünnipäeva. Ühingusse kuulub praegu üle 500 liikme, kelle seas on nii kutselisi ornitolooge kui ka tavalisi linnusõpru lastest vanaemade-vanaisadeni. Meie missiooniks on üheskoos Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Alates 2000. aastast on EOÜ ka maailma suurima looduskaitseühenduste võrgustiku BirdLife International ametlik partner Eestis.

Haruldase ebapärlikarbi uurimisprojektist selgus liigi arvukuse vähenemise põhjus (22.04.2016) Foto: Maili Lehtpuu 2015. a juulis hindasid väliseksperdid ebapärlikarbi elupaiga potentsiaali ning mõõtsid noorjärkude elupaigaks oleva jõepõhja hapnikusisaldust. Selgus, et peamiseks probleemiks on jõepõhja mikroelupaiga kesine kvaliteet, mida põhjustab peeneteraline sete. Inventeerimiste tulemusena jõuti järeldusele, et sete tekib jõesängi erosioonist, sest jõgi paikneb liivasel pinnasel.

Asutakse vähendama plastprügi Läänemeres (21.04.2016) Foto: Ants Vahter Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna Keskkonnaametiga projektis BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre, mille eesmärk on mereprügi ja eelkõige plastijäätmete vähendamine ja vältimine Läänemeres ning selle läbi elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine.

Ilm kevade ja talve vahel (20.04.2016) Sadas rahet Foto: Reet Sepp Kevad kogub värve ja lõhnu ning õhutemperatuurgi on pikaajalise keskmise (4 kuni 5°C) lähedal. Ilm aga esitab üha uusi väljakutseid. Täna oleme Soomest Venemaale liikuva madalrõhkkonna niiskes ja jahedas lääneservas, kus taevast pudeneva hoogsaju sees võib tulla vihmaga koos nii lörtsi kui teralist lund.

Lõkkes jäätmete põletamine katab aia mürgiste ainetega (18.04.2016) Foto: Dmitri Djuženkov Keskkonnaministeerium meenutab koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (s.h aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada vastavaid konteinereid ja jäätmejaamu.

Sekelduste vältimiseks tasub tutvuda looduses liikumise reeglitega (15.04.2016) Elurõõmus matkaline 2004. aasta Roheliste Rattaretkel Foto: nikonimees Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et matkama, telkima ja ujuma minnes tasub teada oma õigusi ja samas ka kohustusi. Võõra maatüki ja veekogu kasutamise õigust nimetatakse igaüheõiguseks.

Keskkonnaminister: veekogude kallastel ei saa uisa-päisa loomi karjatada (12.04.2016) Alpaka Foto: Peep Loorits Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles siseveekogude kallastel karjatamise teemal rääkides, et see on võimalik, kuid seda tuleb teha õigel ajal ja õiges kohas ning veekogu peavad saama kasutada ka teised inimesed.

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu (07.04.2016) Ülelend 26. märts 2016 Stroomi Foto: Aime Vahur 26.-27 aprillil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust - vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Rändlinnud vajavad puhkust ja rahu (06.04.2016) Rabahaned ja suur-laukhaned Foto: Villu Anvelt Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

Tallinna Botaanikaaeda lillede pildistamist õppima! (31.03.2016) Fotograaf Jaak Kadak kutsub lillede pildistamist õppima ja praktiseerima seda Tallinna Botaanikaaias, kus köitvaid fotosid on võimalik teha kevadest sügiseni ja pildimaterjali on külluses.

Kaitsealad ootavad külastajaid (31.03.2016) Jõelähtme salajõe säng kaitsealusel Kostivere karstialal Foto: Ilme Parik Keskkonnaamet tuletab saabunud kevade puhul meelde kaitsealadel liikumise võimalusi ja igaüheõiguse reegleid.

Nädalavahetusel on lihavõtte linnuvaatluspäevad (24.03.2016) Hakk rannas Pirita tee 19.03.2016 Foto: Triinu Sarv 26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast. Neil päevil kutsume kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. 27. märtsil toimub vaatluspäevade raames ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus, kus selgub varakevade liigirikkaim Eesti linn. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad.

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2016) Foto: Kalmer Saar 23. märtsil on rahvusvaheline meteoroloogiapäev, mis tänavu kannab intrigeerivat alapealkirja „Kuumem, kuivem, märjem. Silmitsi tulevikuga“. Keskkonnaagentuuris peetaval seminaril avatakse, kuidas mõjutab meteoroloogia paljusid teisi eluvaldkondi, nt majandus, tervis jms.

Ära häiri pesitsevaid kotkaid ja kakkusid (23.03.2016) Händkakk Foto: Ülle Mürksepp Eesti põlislooduse sümbolitel meri- ja kaljukotkal, samuti kakkudel, on käes pesitsusperiood ja linnud hauduvad pesal. Keskkonnaamet kutsub kõiki maaomanikke, metsamajandajaid, jahimehi ja teisi looduses liikujaid tagama haruldaste ja keskkonnamuutustele väga tundlike lindude pesitsusrahu.

Talv oli keskmisest soojem ja sajusem (11.03.2016) Ilmateenistuse koostatud talve ülevaade annab teada, et tänavune talv oli keskmisest soojem ja sajusem. Päikesepaistet oli vaid mõned tunnid keskmisest vähem. Kuigi jaanuar oli normist külmem, siis detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid.

Talvisel aialinnuvaatlusel pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist (10.03.2016) Leevike Pisut arglik, et tulla toidumajja, aga vaesel ajal kõlbavad jasmiini seemned ka. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson 29.-31. jaanuaril toimunud seitsmendal talvisel aialinnuvaatlusel osales pea 2800 linnusõpra 2000 paigast üle Eesti. Kokku pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli seitsmendat aastat järjest tänavune aasta lind rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust.

Uus veebirakendus allergikutele (09.03.2016) Kevad koos õitsevate puude ja taimedega ei ole enam mägede taga ja teadupärast võib õietolm tundlikele inimestele põhjustada vaevusi. Selleks, et paremini oma käimisi ja tegemisi planeerida, saab õietolmu taset jälgida uues veebikeskkonnas ohuseire.ee/pollen.

Ootame videosid ja pilte jäitest ning jagame üleskutset (19.02.2016) Jäävihma tagajärjed Tallinnas Liiva jaamas 18. veebruaril 2016 Foto: Dmitri Djuženkov Eile segas jäide Tallinnas liiklust. Trollid-trammid-rongid kas seisid või sõitsid sädemetepilve saatel. Kui keegi juhtus seda filmima, siis oleks tore, kui video või link sellele saadetaks aadressile ilm@ilm.ee.Fotosid saab lisada veebruarikuu galeriisse.

Täna sadas jäävihma (18.02.2016) Jäide aknal ja aknalaual 18.02 Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma.

Talv jäi tulemata. Ülevaade veebruarikuu ilmadest 1939 (18.02.2016) Kui möödunud aasta detsembris veel lumeteed polnud, siis lohutati end sellega, et uue aasta esimene kuu teeb selle kuhjaga tasa, mida lahkuva aasta viimane võlgu jättis. On ju möödunud aastatel tihtipääle kujunenud olukord selliseks, et tõsitalv algas alles püüle kolmekuningat.

34=kraadiline pakane Eestis (16.02.2016) Järva teataja nr 13, 12. veebruar 1929 100 laewa jäähädas. Berliin pole 200 aasta jooksul nii kõwa külma näinud. Rumeenias tapab pakane inimesi. Siberis pani 50-kraadine, külm toiduainete weo seisma.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam