•  

Talv on algamas ... (16.02.2018 03:08)

Autor: Jüri Kamenik

Hommik Jänedal. 15.02.2018. Foto: Ain Paloson

15. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Tegu oli jätkuva talve seni külmima päevaga, sest: Alatskivil selle talve miinimum –15,9, seevastu Jõgeval –19,7 kell 4:00 – seega ei ole tegu "kõigi aegade" kõrgeima minimaalse õhutemperatuuriga talvega, sest see rekord on 2008. a käes: siis oli 5. jaanuariks miinimumiks –16,8 °C Tartu-Tõravere ja Võru.

Päeval (16.02.) liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Selle mõjul sajab öö hakul kerget lund, kuid pärast keskööd saju võimalus väheneb. Päeval jõuab Läänemerele väike madalrõhkkond ja selle serva mööda lisandub niiskust. Kohati sajab vähest lund – õhtul muutub sadu laialdasemaks. Kagu- ja lõunatuul on tuntav eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte ja Pärnumaa rannikul –2...–6, päeval –3...–7 °C, saarte rannikul on pehmem.

Maratoni ilm 18. veebruaril. Pilves ja vähese lumesajuga ilm. Tuul on nõrk ja põhjast ning õhutemperatuur alla 0 °C. Vaata ka https://www.tartumaraton.ee/et/ilm/.Ilma ajaloost https://suusatades.weebly.com/ain-kallis--tavaline-eesti-suusailm.html.

24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Vabariigi aastapäeva ilma ajaloost vaata http://www.ilmateenistus.ee/2015/02/24-veebruari-ilm-1918-2014/

Miks jätkub talvine, isegi pakaseline ilm? Põhjapoolkeral toimusid suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30 °C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks ja aeglasemaks. Loe lähemalt http://loodusvaatleja.blogspot.com.

Eelmised artiklid:

Talv võimutseb ega anna alla (09.02.2018) Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat.24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme! 4.02.2018 Jõgevamaa. Foto: Eve Kõrts

Libedus ja teeolud on aktuaalsed (02.02.2018) Ilm muutub talviseks. Kihtpilved. 27/01/2018 Gapis Prantsusmaal. Autori foto

Suurest soojast ja libedusest (26.01.2018) 21.01.2017 Varbla-Foto: Kristian Pikner Cirrus homogenitus - lennukite kondensjäljed Alates 10. jaanuarist jäi õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kauaks püsima ja lõpuks tekkis ka arvestatav lumikate. Kuid olukord muutus 24. jaanuaril, mil Norra merele jõudis mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa), mis liikus edasi Skandinaavia kohale. See avas tee läänevoolule, kuid tõi selle eel suure tuisu.

Põhja-Ameerika karm talv süveneb veelgi (03.01.2018) Nähtavasti suure amplituudiga Rossby ehk planetaarsed lained on vähemalt põhjapoolkeral tekitanud suuri ilmaanomaaliaid: Niagara juga on jääs, Floridas lumesajud ja sealkandis on ka korralik nor'easter tulemas; seevastu Euroopa lumetormides UKs ja Saksamaal oleme kuulnud, Läämemere regioon ägab kuumalaine ja vihmasadude käes. Uurime tagamaid.

Hilisügis vs. eeltalv (28.10.2017) Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 980 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi! Foto: Peeter Rokk

Orkaan Ophelia järelmats Eestis (18.10.2017) NB! Eestisse jõudis eksootiliste omadustega õhumass, mis põhjustas erakordseid valgusolusid. Sven-Erik Enno kohas nimega Exeter, Devon. 16. oktoober kell 18:38 · Kõige muljetavaldavam, ootamatum ja ähvardavam oli aga punane "marsivalgus", sest troopikast oli see orkaan endasse haaranud suure hulga Sahara kõrbe tolmu, mis siis siin taevast ja päikest värvis.

Orkaan Ophelia ohustab Euroopat!? (14.10.2017) Täiendatud 14. oktoobril! Orkaan Ophelia võib parasvöötmelise tormitsüklonina jõuda Euroopasse.  Ophelia 14. oktoobril (Naval Research Laboratory)

Atlandi ookean on orkaanide kasvulava ehk suur orkaaniülevaade (2017) (20.09.2017) Uuendatud 20. septembril. Viimasel ajal on tohutu tähelepanu all Atlandil tegutsevad orkaanid, eriti USAsse jõudnud Irma. Sestap on paslik natuke rääkida sellest, mida endast kujutavad orkaanid ja mille poolest on eriline 2017. a orkaanihooeg, lisaks soovin anda selgitusi prof Keevalliku ühele kirjutisele. Tänan siinkohal oma konsultanti Ott Tuulbergi!

Vananaistesuvi – oodatud suvejätk (19.09.2017) Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata. Ott Tuulberg. Suvine vahelduva pilvisusega. Felixstowe Seaside, Inglismaa (UK) – 15/09/2017)

18. septembril toob tormi Thomas (2017) (17.09.2017) 18. septembril saabus lõunast torm. See on lõunatsüklon, millele Berliini Vabaülikoolis on nimeks pandud Thomas. Sel hetkel, kui see pilt salvestati: *Tartus pani kõva litaka. * Ossa raisk mis litaka just pani. Ma ehmtasin poolsurnuks. *Korralik pauk ikka oli. *Illus pauk. *Praksub.

5. kategooria orkaan Irma (september 2017) (09.09.2017) Täiendatud! Kui meil siin on idatorm (4. septembril oli idakaartetuul tormine, sest puhangud ulatusid kuni 24 m/s, ja väga tuuline ilm jätkub), siis Atlandil on märatsemas tõeline monstrum: 5. kategooria orkaan Irma.

Südasuvine soojus septembris (2017) (07.09.2017) Eestit "ohustab" leebe südasuvine "kuumus" 10. septembri paiku. Ülevaade. Suviselt soe ilm paistab saabuvat. WeatherOnline prognoos 10. septembriks Eestile.

Öökülmaoht juulis (2017) (06.07.2017) Arktilise õhumassi sissetung tähendab öökülmaohtu, nii et ettevaatust! Janek Pärn. Tere hommikust ja Tere suvi 🙂. Hallane hommik.pakun,et külma oli -2 statiiv jäätus ime kiiresti.0 võ -1 juures poleks see niiruttu toiminud.

Eile, aasta eest, rappis Eestit pikne. Kas täna jälle? (04.07.2017) Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). 3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Täna, 3 aastat tagasi, sadas mõnel pool paks lumi maha! (17.06.2017) Tänasel soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Lumesajud juuni alguses (02.06.2017) 2. juunil määrab ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm tormine ja sajuhoogudega. Loodetuul võib ulatuda 25 m/s. Eesti kohale võib ulatuda -7kraadine isoterm, millega võib oodata kõiki sajufaase. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Laupäevase ilma rikkus lõunatsüklon (29.04.2017) 29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).

Islandil oli eile 19 kraadi sooja (13.02.2017) Islandit tabas 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini.  See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni (kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul) tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.

Kõrgrõhkkonnast hoolimata on taevas pilves (11.10.2016) Inversioonipilved 11.10.2016 Tallinnas

Jüri Kamenik: "Tuul vaibub, kuid päris kuiva ilma loota ei saa." Video (30.09.2016) Kuula, mida räägib Jüri Kamenik lähipäevade ilmast. Võimalik on isegi äike!

Suvi veel kestab... (10.09.2016) Maret Kents kirjutas: „Vananaiste suvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.“ Margus Vilisoo. 09sept2016 Laagri u 8:30 katsudes pilvi,

Lainelised pilved Tallinna kohal (18.02.2016) Vaade ilm.ee kontori aknast 18.02 kell 12.13 18. veebruaril võis jälgida lühikest aega Tallinna kohal lainelisi pilvi. Mis need on ja kuidas tekivad? Sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks.

Idatsüklonite võidukäik (03.01.2016) Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid.  Marek Karm‎. Halo. Täna Käreveres, Tartumaal kell 10:05. — kohas nimega Männiku, Harjumaa.

Tingimused on soodsad käredaks pakaseks (27.12.2015) Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal ja antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Külm õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Ilm läheb külmaks, kuid lumelootus on väike (26.12.2015) Jõulu täiskuu loojumas tormise mere taha Foto: Jüri Voit Jõulu teise püha ilma määrab veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langeb. Mitmel pool on tekkinud mereefekti rünkpilved, mis võivad õhtu ja öö saabudes anda sademeid.

Tulemas on soojarekordeid (17.12.2015) Näsiniin õitseb detsembris. 13.12.2015, Veskimetsa Foto: Merike Valdlo Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.  

WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada! (02.10.2015) WMO teatas 2015. a juunis, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul. Seega on igal ühel võimalus oma piltide ja videotega sellesse panustada! Eestis võis lainelis-kaootilisti kihtrünkpilvi (asperitas) erakordselt ilmekal kujul näha 19.04.2009 Põhja-Eestis. Foto: Ave Maria Mõistlik, kasutatud wikis.

Pilved, sademed ja vihmafotovõistlus (01.10.2015) Minu (Jüri Kameniku) valikuid koos lühikese põhjendusega vaata lõpust! Foto: 3.august, 2008; Viiu Härm-Rummo

Kutsume üles teada andma rahest! (24.09.2015) Rahe on suhteliselt haruldane sademeliik, mistõttu kutsume üles teada andma rahest: http://ilm.ee/sisestused/rahe/ või http://web.zone.ee/eav/Rahe.php. Rahe 8.07.2008 Saaremaal Käku külas

Laupäeva hilisõhtul tabas mõnda paika ootamatu raju (20.04.2015) Foto: Martin Kivi 19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.

Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi (19.04.2015) Fotod: Jan Lepamaa Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.

Maapüks 29. augustil Tartumaal (01.09.2014)   29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi. 

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil (22.08.2014)

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video (16.07.2014)   Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg (04.07.2014)   Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!

Kas tõesti uus suvi? (03.07.2014)   Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!

Kas tõesti talv? (11.01.2014) Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?

Miks tänavune sügis nii värviline on? (15.10.2013) Palmse 11.10.2013 Foto: Ain Avik   Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Millal on tulnud esimene lumi? (25.09.2013) 22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.   Lumekruubid 30.08.2007 Foto: Elika Torn

Miks on taevas sinine? (10.09.2013) Foto: Leili Valdmets Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam