•  

Hilisügis vs. eeltalv (28.10.2017 17:09)

Autor: Jüri Kamenik


Foto: Peeter Rokk

Oktoober paistab koos novembriga olevat tüüpiline aeg esimeseks lumeks, sest viimastest aastatest leiame peaaegu võrdselt neid sügiseid, kui esimene lumi tuli oktoobris või novembris (ka aasta eest tuli esimene lumi peaaegu samal ajal). Ainult haruharva on esimene lumi tulnud septembris (1966 ja 1987) ja vaid pisut sagedamini juhtub esimest lund nägema detsembris. Talv on viimastel aastakümnetel vaid paaril korral alanud oktoobris või novembris, enamasti on tegu ikka eeltalvega, vt allpool.
Üks huviline küsis: Kas see suur torm [orkaan Ophelia] lõi siin ilma sassi? Talle tuleb vastata nii: see on üpris avaline oktoobri ilm, sest oktoobris on varemgi tuisanud. Ekstreemsed olid 2002. ja 2003. a oktoobrid, kui olid lausa lumetormid ja mõnel hommikul oli õhutemperatuur –17 kraadi. Küllap võime sellist tuisuilma näha ka mõnes järgmises oktoobris. Kuid orkaaniga seost ei näe, sest külma õhumassi ja ilma tõi põhjast lõuna poole liikunud antitsüklon – kui läänest saabus niiske madalrõhkkond, siis antitsükloni toodud külma õhuga kokku puutudes oli tulemuseks lumi ja tuisk.


25. oktoobril süvenes madalrõhkkond Lõuna-Rootsi kohal ja liikus Stockholmi lähedalt üle Läänemere Eesti kohale. See tõi kohati enam kui 10 cm paksuse lumekihi. Ilmateenistuse lumekaart

26. oktoobril liikus aktiivne madalrõhkkond Läänemerelt üle Eesti itta. Seetõttu jätkus mitmel pool lumesajune ilm, lääne pool oli sajuta või tibas pisut vihma. Tuul oli tsükloni keskme all nõrk või puudus, vaid Soome lahel oli õhtul tuntav põhjakaartetuul. Õhutemperatuur oli –1...+4, saarte rannikul kuni +8 °C.

28. oktoobril süveneb Skandinaavias madalrõhulohk ja liigub Läänemere kohale. Seetõttu on pilves ilm. Sadu levib läänest itta. Lääne-Eestis sajab vihma, Ida-Eestis esialgu märga lund. Puhub lõuna- ja kagutuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul asendub saartel läänekaartetuulega. Õhutemperatuur on +1...+5, saartel kuni +8 °C.
Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 980 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla, kuid tsükloni eemaldudes võib põhjakaartetuul tormini tugevneda (30. oktoobril).
Novembri algus on tsüklonite päralt, kuid veel on selgusetu, kas jätkub pigem hilissügisene või eeltalvine ilm.

***

Seoses esimese lumega on räägitud ka talve ja  eeltalve võimalikust algusest.  EELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad. Seega võiks justkui pidada praegust eeltalve alguseks, kuid elame-näeme!
TALV (kitsamas mõttes) algab püsiva lumikatte moodustumisega. See, kui lumi tuleb ja sulab jällegi, ei ole päris talve tunnus. Talveks loetakse seda vahemikku, kui lumi püsib vähemalt ühe kuu. Klimatoloogid on seadnud tingimuseks, et selle kuu jooksul võib olla kolm lumeta päeva, kuid ühele lumeta päevale peab eelnema vähemalt viis lumikattega päeva. Kui lumeta oli aga 2-3 päeva, siis peaks eelneva lumikatte kestvus olema vähemalt 10 päeva. Nagu näha, on klimatoloogilise talve pikkuse arvutamine küllalt keerukas.
Aastaaegade määratlemisest. Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960ndate aastate alguses. Need olid toodud Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere ja Ants Raigu poolt (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk. 33–44). See polnud ilmselt nende autorite idee, vaid seda oli juba varem välja käidud tollase Nõukogude Liidu uurijate poolt.
Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.
Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.

Eelmised artiklid:

Orkaan Ophelia järelmats Eestis (18.10.2017) NB! Eestisse jõudis eksootiliste omadustega õhumass, mis põhjustas erakordseid valgusolusid. Sven-Erik Enno kohas nimega Exeter, Devon. 16. oktoober kell 18:38 · Kõige muljetavaldavam, ootamatum ja ähvardavam oli aga punane "marsivalgus", sest troopikast oli see orkaan endasse haaranud suure hulga Sahara kõrbe tolmu, mis siis siin taevast ja päikest värvis.

Orkaan Ophelia ohustab Euroopat!? (14.10.2017) Täiendatud 14. oktoobril! Orkaan Ophelia võib parasvöötmelise tormitsüklonina jõuda Euroopasse.  Ophelia 14. oktoobril (Naval Research Laboratory)

Atlandi ookean on orkaanide kasvulava ehk suur orkaaniülevaade (2017) (20.09.2017) Uuendatud 20. septembril. Viimasel ajal on tohutu tähelepanu all Atlandil tegutsevad orkaanid, eriti USAsse jõudnud Irma. Sestap on paslik natuke rääkida sellest, mida endast kujutavad orkaanid ja mille poolest on eriline 2017. a orkaanihooeg, lisaks soovin anda selgitusi prof Keevalliku ühele kirjutisele. Tänan siinkohal oma konsultanti Ott Tuulbergi!

Vananaistesuvi – oodatud suvejätk (19.09.2017) Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata. Ott Tuulberg. Suvine vahelduva pilvisusega. Felixstowe Seaside, Inglismaa (UK) – 15/09/2017)

18. septembril toob tormi Thomas (2017) (17.09.2017) 18. septembril saabus lõunast torm. See on lõunatsüklon, millele Berliini Vabaülikoolis on nimeks pandud Thomas. Sel hetkel, kui see pilt salvestati: *Tartus pani kõva litaka. * Ossa raisk mis litaka just pani. Ma ehmtasin poolsurnuks. *Korralik pauk ikka oli. *Illus pauk. *Praksub.

5. kategooria orkaan Irma (september 2017) (09.09.2017) Täiendatud! Kui meil siin on idatorm (4. septembril oli idakaartetuul tormine, sest puhangud ulatusid kuni 24 m/s, ja väga tuuline ilm jätkub), siis Atlandil on märatsemas tõeline monstrum: 5. kategooria orkaan Irma.

Südasuvine soojus septembris (2017) (07.09.2017) Eestit "ohustab" leebe südasuvine "kuumus" 10. septembri paiku. Ülevaade. Suviselt soe ilm paistab saabuvat. WeatherOnline prognoos 10. septembriks Eestile.

Öökülmaoht juulis (2017) (06.07.2017) Arktilise õhumassi sissetung tähendab öökülmaohtu, nii et ettevaatust! Janek Pärn. Tere hommikust ja Tere suvi 🙂. Hallane hommik.pakun,et külma oli -2 statiiv jäätus ime kiiresti.0 võ -1 juures poleks see niiruttu toiminud.

Eile, aasta eest, rappis Eestit pikne. Kas täna jälle? (04.07.2017) Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). 3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Täna, 3 aastat tagasi, sadas mõnel pool paks lumi maha! (17.06.2017) Tänasel soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Lumesajud juuni alguses (02.06.2017) 2. juunil määrab ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm tormine ja sajuhoogudega. Loodetuul võib ulatuda 25 m/s. Eesti kohale võib ulatuda -7kraadine isoterm, millega võib oodata kõiki sajufaase. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Laupäevase ilma rikkus lõunatsüklon (29.04.2017) 29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).

Islandil oli eile 19 kraadi sooja (13.02.2017) Islandit tabas 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini.  See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni (kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul) tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.

Kõrgrõhkkonnast hoolimata on taevas pilves (11.10.2016) Inversioonipilved 11.10.2016 Tallinnas

Jüri Kamenik: "Tuul vaibub, kuid päris kuiva ilma loota ei saa." Video (30.09.2016) Kuula, mida räägib Jüri Kamenik lähipäevade ilmast. Võimalik on isegi äike!

Suvi veel kestab... (10.09.2016) Maret Kents kirjutas: „Vananaiste suvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.“ Margus Vilisoo. 09sept2016 Laagri u 8:30 katsudes pilvi,

Lainelised pilved Tallinna kohal (18.02.2016) Vaade ilm.ee kontori aknast 18.02 kell 12.13 18. veebruaril võis jälgida lühikest aega Tallinna kohal lainelisi pilvi. Mis need on ja kuidas tekivad? Sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks.

Idatsüklonite võidukäik (03.01.2016) Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid.  Marek Karm‎. Halo. Täna Käreveres, Tartumaal kell 10:05. — kohas nimega Männiku, Harjumaa.

Tingimused on soodsad käredaks pakaseks (27.12.2015) Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal ja antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Külm õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Ilm läheb külmaks, kuid lumelootus on väike (26.12.2015) Jõulu täiskuu loojumas tormise mere taha Foto: Jüri Voit Jõulu teise püha ilma määrab veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langeb. Mitmel pool on tekkinud mereefekti rünkpilved, mis võivad õhtu ja öö saabudes anda sademeid.

Tulemas on soojarekordeid (17.12.2015) Näsiniin õitseb detsembris. 13.12.2015, Veskimetsa Foto: Merike Valdlo Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.  

WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada! (02.10.2015) WMO teatas 2015. a juunis, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul. Seega on igal ühel võimalus oma piltide ja videotega sellesse panustada! Eestis võis lainelis-kaootilisti kihtrünkpilvi (asperitas) erakordselt ilmekal kujul näha 19.04.2009 Põhja-Eestis. Foto: Ave Maria Mõistlik, kasutatud wikis.

Pilved, sademed ja vihmafotovõistlus (01.10.2015) Minu (Jüri Kameniku) valikuid koos lühikese põhjendusega vaata lõpust! Foto: 3.august, 2008; Viiu Härm-Rummo

Kutsume üles teada andma rahest! (24.09.2015) Rahe on suhteliselt haruldane sademeliik, mistõttu kutsume üles teada andma rahest: http://ilm.ee/sisestused/rahe/ või http://web.zone.ee/eav/Rahe.php. Rahe 8.07.2008 Saaremaal Käku külas

Laupäeva hilisõhtul tabas mõnda paika ootamatu raju (20.04.2015) Foto: Martin Kivi 19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.

Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi (19.04.2015) Fotod: Jan Lepamaa Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.

Maapüks 29. augustil Tartumaal (01.09.2014)   29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi. 

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil (22.08.2014)

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video (16.07.2014)   Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg (04.07.2014)   Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!

Kas tõesti uus suvi? (03.07.2014)   Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!

Kas tõesti talv? (11.01.2014) Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?

Miks tänavune sügis nii värviline on? (15.10.2013) Palmse 11.10.2013 Foto: Ain Avik   Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Millal on tulnud esimene lumi? (25.09.2013) 22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.   Lumekruubid 30.08.2007 Foto: Elika Torn

Miks on taevas sinine? (10.09.2013) Foto: Leili Valdmets Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.

Miks puude lehed muutuvad kollaseks, kuigi ilm püsib soe? (29.08.2013) Ikka on suvi veel...' Pildistatud 10.08.13 Foto: Peep Loorits Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse: "Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."

Äikesehuvilise sõnastik (01.06.2013)

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele (25.04.2013)

Miks lumi ei taha sulada? (04.04.2013) Autori fotod Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013)   Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto   Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam