•  

Eile, aasta eest, rappis Eestit pikne. Kas täna jälle? (04.07.2017 00:46)

Autor: Jüri Kamenik


3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Pikne eile, aasta eest.
3. juuli 2016 öösel liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta, sellest tekkis osatsüklon, mis liikus Baltimaadest ida poolt põhja suunas.
Sellises sünoptilises olukorras oli öö soe ja vihmane, saartel äikeseline; hommikupoole ööd liikus üle Kesk-Eesti äike. Päeva jooksul nihkus meridionaalne front Kesk-Eesti kohale, selle soojal küljel arenes hulgaliselt äikeseid. Lätist liikus tugev äike Valgamaa kohale ja ühines Eestis tekkinud äikestega. Tekkinud joonpagi põhjustas äikeseraju, kohati esines üleujutusi ja purustusi. Äike suundus üle Ida-Eesti Virumaale ja nihkus õhtuks Venemaa kohale. Õhtul ilm rahunes, kuid mitmel pool sadas areneva lõunatsükloni mõjul vihma.
Öö oli soe: õhutemperatuur püsis 20 °C lähedal, ainult saartel oli pärast äikest madalam; päeval oli frondi külmal küljel püsis maksimaalne õhutemperatuur jätkuvalt alla 20 °C, kuid soojal küljel, st Ida-Eestis, tõusis enne äikest 27 °C-ni.
Üks karmimalt tabatud kohti oli Põlva- ja Valgamaa kõrval seekord Tartu, mida äike tabas lõuna-edelasuunalt, mis on üldiselt äikese jõudmisel Tartusse ebasoodne. Ühe tartlase kirjeldus: (enne äikest) Tartus sooja 25 kraadi, madal pilvisus segab vaadet, üsna tuulevaikne. Jääme ootele, ehkki radari järgi sajuala nõrgeneb.
(Pärast äikest) Oli äge äike, saadan ka kokkuvõtte.
Tartu sai tõesti täiega. Natuke enne kella 13 ilmus lõuna poole tume pilveserv (muidu varjutasid madalad pilved nähtavust). Esimene hetk tundus, et ei olegi väga kõva äike, kuid üsna järsku müristamised sagenesid. Oli just palju pilv-maa välke.
Pärast täistundi hakkas järsku sadama koos tugeva pagiga. Vihm tuiskas ja peksis vasta aknaklaasi, nähtavus langes mõnesaja meetrini, kohati vähem. Äike oli ilmselgelt kosunud, välgutas pidevalt ja kui mõni hetk nii meeletult ei sadanud, kostus taustaks pidev kõmin.
Igal juhul tekkis aias korralik üleujutus ja natuke vett läks ka keldrisse. Igal juhul viimaste aastate üks võimsamaid looduselamusi.

Ainilt video äikeserajust Tartus: https://www.youtube.com/watch?v=KRQs3wsOIsA&feature=youtu.be, https://www.youtube.com/watch?v=f027YjVonfo ja https://www.youtube.com/watch?v=FDTQJvTAULs&feature=youtu.be (äikesevideo Avinurmest: https://www.youtube.com/watch?v=9UYghESFkKk&feature=youtu.be) ja veel üks video Tartust https://www.youtube.com/watch?v=QiSo9JKyb7M.


Tanel Kindsigo. Tartu 3. juuli (enne äikeseraju).

Tagasi tänasesse.
Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). Tuul on nõrk ja lõunakaartest, saartel läänest ja võib tugevneda. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole.
Vahekommentaar pikseprognooside kohta
Palju on räägitud sellest, et mudelid ei näita äikesevõimalust õigesti, isegi mitte ööpäev ette. Sel on vähemalt kaks olulist ja ilmselt omavahel seotud põhjust: a) ennustustesse on kaasatud liiga palju tehnikat ja vanu simulatsioone (ehk oleks aeg vana GFS välja vahetada näiteks järgmise põlvkonna FIM vastu), b) teatud tsirkulatsioonitüüpide (ilmamustrite) korral on kasutuselolevad või vähemasti avalikkusele kättesaadavad mudelid(versioonid) väheedukad äikese ja üldse sügava konvektsiooni (ulatub vähemalt troposfääri keskossa) prognoosimisel.
Viimasel ajal võib tegu olla selliste tsirkulatsioonitüüpidega, millega seotud konvektsiooni ja äikest ei ole mudelid kuigi edukalt võimelised prognoosima, nt on prognoositud ja tegeliku äikese haaratud territooriumid märkimisväärselt nihkes, mis läheks eeskätt teise ebaedukuse põhjuse alla.
Kuigi GFS konvektsiooniindekseid ei soovitata vaadata, pole ka teisi valikuid kuigi palju: peale GFSi saab vaadata ka ARPEGE arvutatud indekseid Euroopa kohta http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=1&model=arp&var=11&time=0&run=6&lid=OP&h=0&mv=0&tr=6 ja Soome HIRLAM andmete põhjal Tartumaa kohta http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html. Äikesevõimalust enamlevinud mudelite järgi saab vaadata siit https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409 ja kaudselt http://www.meteo.pl/index_en.php.
Paraku ei tähenda kõikide nende mudelite ja prognooside vaatamine seda, et võiks midagi usaldusväärset öelda või järeldada näiteks järgmise päeva äikeseohu kohta. Seetõttu peaks vaatama käsitsi sünoptilist olukorda, atmosfääris toimuvaid protsesse, sh jugavoolude asukohad, õhumassi omadusi jms. Kui on tegu sellise tsirkulatsiooniga, et baarilised moodustised, sh õhumassid, liiguvad valdavalt läänest itta nagu näiteks praegu, siis järgmise päeva äikeseohtu võiks näidata Rootsis toimuv: kui seal on rohkelt äikest, siis peaks midagi tulema Eestisse järgmiseks päevaks, sest õhumassi omadused on üsna konservatiivsed. Äikeseohtu võib võimendada või alla suruda (pärssida) sünoptilise olukorra muutumine jms asjaolud.
4. juuli äikesohu kohta kehtib eelnevalt öeldu: Rootsis oli 3. juulil palju äikest, mis jõudis Ahvenamaani, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170703 (iga must täpp tähendab NORDLIS välgudetektorite registreeritud välku). Kuna osatsüklon liigub Eesti suunas ja püsib üsna vähemuutuv, peaks äikeseoht säilima Rootsis olnuga ligikaudu samal tasemel. Soome HIRLAM andmete põhjal arvutatud prognoos http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html näitab, et Tartumaal on oodata õhtuks äikest, välistatud ei ole rahe, pilvede ülemine osa jääb oodatavaid indekseid arvestades üsna madalaks (kuni 10 km), sest tropopaus on lohu mõjul üsna madalal.

Eelmised artiklid:

Täna, 3 aastat tagasi, sadas mõnel pool paks lumi maha! (17.06.2017) Tänasel soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Lumesajud juuni alguses (02.06.2017) 2. juunil määrab ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm tormine ja sajuhoogudega. Loodetuul võib ulatuda 25 m/s. Eesti kohale võib ulatuda -7kraadine isoterm, millega võib oodata kõiki sajufaase. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Laupäevase ilma rikkus lõunatsüklon (29.04.2017) 29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).

Islandil oli eile 19 kraadi sooja (13.02.2017) Islandit tabas 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini.  See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni (kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul) tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.

Kõrgrõhkkonnast hoolimata on taevas pilves (11.10.2016) Inversioonipilved 11.10.2016 Tallinnas

Jüri Kamenik: "Tuul vaibub, kuid päris kuiva ilma loota ei saa." Video (30.09.2016) Kuula, mida räägib Jüri Kamenik lähipäevade ilmast. Võimalik on isegi äike!

Suvi veel kestab... (10.09.2016) Maret Kents kirjutas: „Vananaiste suvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.“ Margus Vilisoo. 09sept2016 Laagri u 8:30 katsudes pilvi,

Lainelised pilved Tallinna kohal (18.02.2016) Vaade ilm.ee kontori aknast 18.02 kell 12.13 18. veebruaril võis jälgida lühikest aega Tallinna kohal lainelisi pilvi. Mis need on ja kuidas tekivad? Sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks.

Idatsüklonite võidukäik (03.01.2016) Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid.  Marek Karm‎. Halo. Täna Käreveres, Tartumaal kell 10:05. — kohas nimega Männiku, Harjumaa.

Tingimused on soodsad käredaks pakaseks (27.12.2015) Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal ja antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Külm õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Ilm läheb külmaks, kuid lumelootus on väike (26.12.2015) Jõulu täiskuu loojumas tormise mere taha Foto: Jüri Voit Jõulu teise püha ilma määrab veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langeb. Mitmel pool on tekkinud mereefekti rünkpilved, mis võivad õhtu ja öö saabudes anda sademeid.

Tulemas on soojarekordeid (17.12.2015) Näsiniin õitseb detsembris. 13.12.2015, Veskimetsa Foto: Merike Valdlo Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.  

WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada! (02.10.2015) WMO teatas 2015. a juunis, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul. Seega on igal ühel võimalus oma piltide ja videotega sellesse panustada! Eestis võis lainelis-kaootilisti kihtrünkpilvi (asperitas) erakordselt ilmekal kujul näha 19.04.2009 Põhja-Eestis. Foto: Ave Maria Mõistlik, kasutatud wikis.

Pilved, sademed ja vihmafotovõistlus (01.10.2015) Minu (Jüri Kameniku) valikuid koos lühikese põhjendusega vaata lõpust! Foto: 3.august, 2008; Viiu Härm-Rummo

Kutsume üles teada andma rahest! (24.09.2015) Rahe on suhteliselt haruldane sademeliik, mistõttu kutsume üles teada andma rahest: http://ilm.ee/sisestused/rahe/ või http://web.zone.ee/eav/Rahe.php. Rahe 8.07.2008 Saaremaal Käku külas

Laupäeva hilisõhtul tabas mõnda paika ootamatu raju (20.04.2015) Foto: Martin Kivi 19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.

Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi (19.04.2015) Fotod: Jan Lepamaa Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.

Maapüks 29. augustil Tartumaal (01.09.2014)   29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi. 

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil (22.08.2014)

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video (16.07.2014)   Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg (04.07.2014)   Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!

Kas tõesti uus suvi? (03.07.2014)   Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!

Kas tõesti talv? (11.01.2014) Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?

Miks tänavune sügis nii värviline on? (15.10.2013) Palmse 11.10.2013 Foto: Ain Avik   Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Millal on tulnud esimene lumi? (25.09.2013) 22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.   Lumekruubid 30.08.2007 Foto: Elika Torn

Miks on taevas sinine? (10.09.2013) Foto: Leili Valdmets Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.

Miks puude lehed muutuvad kollaseks, kuigi ilm püsib soe? (29.08.2013) Ikka on suvi veel...' Pildistatud 10.08.13 Foto: Peep Loorits Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse: "Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."

Äikesehuvilise sõnastik (01.06.2013)

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele (25.04.2013)

Miks lumi ei taha sulada? (04.04.2013) Autori fotod Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013)   Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto   Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on? (15.03.2013) Foto: Eve Kõrts Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Hole Punch Cloud (04.11.2012) Foto: Elis Koor 2008.a. pilvepiltide galeriist Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Vananaistesuve oodates (26.09.2012) Vananaistesuve õhtupoolik Foto: Lea Marmor Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Äikesejaht 8. septembril (12.09.2012) Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas 8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam