•  

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil (22.08.2014 16:27)

Autor: Jüri Kamenik

Juba nädala varem oli see päev äikesejahiks kinni pandud suure äikesevõimaluse tõttu. Nii õnnestuski noppida vist nädala parim äikesepäev jahiks. Plaanitud oli veel musta materjali kogumine vastavaks dokumentaalfilmiks, Pakri ilmajaama külastus ja lootsime näha vesipükse.

Välk 20. aug Pakri ps tipust nähtuna. Kaarel Virroja foto

Alustasime sõitu kl 10 ilm.ee kontori juurest ja läksime Vasalemma, et sealt Kaarel peale võtta. Seejärel sõitsime Paldiskisse ja Pakri ilmajaama, vt selle jaama andmeid http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/pakri-meteoroloogiajaam/. 
Kuna Pakri ilmajaam asub sealse piirivalvekordoni territooriumil, siis väravast sisse saamine tundus kahtlane, eriti kuna teatasime soovist ette vaid üks ööpäev ja 20. august on riigipüha. Seetõttu võtsime plaanidesse alternatiivina Harku aeroloogiajaama külastamise, kui Pakri ilmajaama ei saa sisse. Leppisime kokku KAURi pressiesindajaga, et kohtume ilmajaama väravates kl 12.


Pakri ilmajaam - üks äikesejahi eesmärke

Pakri poolsaarele jõudsime kl 11 paiku. Selleks ajaks oli tekkinud äike, mida jäime vaatama, kuni esindaja jõuab kohale. Üsna sagedasti tekkis välke ja õnnestus näha ka lehterpilve.

Hommik oli välimuselt mittemidagiütlev, kuid saartele jõudsid juba esimesed üsna tugevad äikesed.

Enne keskpäeva arenes väga kiiresti looderanniku lähedal äike (Pakri ps).

Näha oli ka lehterpilve.

Selgus siiski, et Pakri ilmajaama ei saa sisse ja seetõttu hakkasime minema Harkusse. Meile öeldi, et kl 13 lastakse üles pilootpall (tuule suuna ja kiiruse määramiseks, värvuselt punane), mis tundus eriti ahvatlevaks boonuseks. Aega oli vaid napilt pool tundi ja õigeks ajaks kohalejõudmine tundus kahtlane, kuid vähemalt proovisime. 
Näha oli konvektiivpurskeid ja samal ajal ajal tekkis Lääne-Eestis joonpagi, mis liikus kiiesti Pakri ja Harku poole. Saime teateid, et Vasalemmas on raju murdnud puid. Kui Harkusse jõudsime, siis oli pilootpall juba üles lastud ja meil jäi vastu võtta joonpagi.
Selle riiul- ja pagipilve narmendav serv oli juba näha. Kohale jõudis see hirmsa pahina ja kohinaga. Äikese-veetuisk kestis ca 15 min, kuid polnud enam ilmselt nii intensiivne kui nt Vasalemmas. Ka välke polnud kuigi palju.

Enne joonpagi ilmunud konvektsioonisagarad.


Lähenev joonpagi


Harkusse jõudes nägime Kelvin-Helmholtzi lainepilvi (tihedatel kiudpilvedel tekkinud).


Joonpagi


Joonpagi lähenes rajutuultega vaid minutite jooksul.


Lõpuks, kui olukord läks väga teravaks, siis tuli kiiresti ilmamuuseumisse joosta. Raju tuuseldas korralikult Harku aeroloogiajaama.

Senikaua kui väljas marutas ja sähvis, külastasime ilmamuuseumit ja tutvusime selle eksponaatidega. Suuremat elevust pakkusid Lenini pildid, toasuurune sülearvuti, heliograafid ja vanaaegne fotosuurendusaparaat (justkui hiiglaslik mikroskoop).
Pärast Harkut läksime Laitse lossi einestama. Osa seltskonnast otsustas siiski veel 3 km edasi minna, et midagi poest osta ja kiiresti ära süüa, aga mõni jäi lossi kahekäigulisele lõunale. Samal ajal marutas eriti rajult Juminda ps-l, kus torm kestis koguni üle tunni aja.
Pärast kerget einet oli kaks valikut, kuhu minna: kas Pärnusse või Haapsalusse, sest mõlemas kohas registreeriti välke ja arenesid rünksajupilved. Valik jäi siiski Nõva ja Dirhami ehk mere äärde, sest õhtul ja ööseks on konvektsiooniks paremad tingimused sooja vee kohal.
Mõlemas kohas saime tunda tormist tuult, rünksajupilvi ja miraaže, aga äikest mitte. Viimaks hakkasime tagasi minema ja umbes kl 21 sisenesime Tallinnasse. Samal ajal võis loode pool näha välke.


Joonpagi eemaldumas kirdesse.


Raevutsev vikerkaar Laitses.


Miraaž Nõvalt nähtuna: sooja vee kohal on suhteliselt jahe õhumass.


Dirhami sadamast paistab Osmussaar. Ilm oli jahe ja tormine, taevas täis mitmevärvilisi pilvi, aeg-ajalt piitsutas maad ja merd vihm - tekkis tõeline sügise tunne.

Õhtu sellega veel ei lõppenud, sest looderanniku lähedal arenes uus äike, mis maabus öö jooksul ja tõi paduvihma ja taevase ilutulestiku. Vastu hommikut hakkas ilm siiski rahunema.
21. augusti õhtul otsustati uuesti minna, sest ESTOFEX oli merele ja rannikualadele andnud 1. astme hoiatuse ja vähemalt 50% äikesevõimaluse. Siiski oli päeval näha, et pilved taandarenevad ja taevas kattub piimja pilvelooriga - selge viide sooja õhu advektsioonile, mis inhibeeris konvektsiooni, sest temperatuuri vertikaalne gradient vähenes. Järgmiseks päevaks areneski välja lõunatsüklon, mis suundus mööda Venemaad põhja poole. Nagu ikka, siis oli selle soojas sektoris troopiline õhumass ja temperatuur tõusis 22. augustil Venemaa keskoblastites 30 kraadini.
Siiski nõrgenes areneva lõunatsükloni mõju öö jooksul ja merel võis oodata äikest. Esimesed välgud ilmusid väga kaugel südaöö paiku, lähemale tuli äike alles kella 3ks öösel. Hommikul tihenes Loode-Eestis pilvisus ja hakkas hoovihma sadama, kohati oli äikest. Mõnel pool oli sadu väga tugev. Rünksajupilvi arenes päeva jooksul ka sisemaal.


20. augusti õhtul olid Vasalemmas veel raju tagajärjed näha.


22. augusti öösel oli äike looderanniku lähedal.


20. augusti äikesejahil osalejad (Pakri ps tipus)

 

Eelmised artiklid:

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video (16.07.2014)   Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg (04.07.2014)   Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!

Kas tõesti uus suvi? (03.07.2014)   Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!

Kas tõesti talv? (11.01.2014) Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?

Miks tänavune sügis nii värviline on? (15.10.2013) Palmse 11.10.2013 Foto: Ain Avik   Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Millal on tulnud esimene lumi? (25.09.2013) 22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.   Lumekruubid 30.08.2007 Foto: Elika Torn

Miks on taevas sinine? (10.09.2013) Foto: Leili Valdmets Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.

Miks puude lehed muutuvad kollaseks, kuigi ilm püsib soe? (29.08.2013) Ikka on suvi veel...' Pildistatud 10.08.13 Foto: Peep Loorits Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse: "Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."

Äikesehuvilise sõnastik (01.06.2013)

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele (25.04.2013)

Miks lumi ei taha sulada? (04.04.2013) Autori fotod Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013)   Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto   Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on? (15.03.2013) Foto: Eve Kõrts Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Hole Punch Cloud (04.11.2012) Foto: Elis Koor 2008.a. pilvepiltide galeriist Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Vananaistesuve oodates (26.09.2012) Vananaistesuve õhtupoolik Foto: Lea Marmor Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Äikesejaht 8. septembril (12.09.2012) Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas 8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam

https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Ftrack.adform.net%2Fadfserve%2F%3Fbn%3D44483191%253B1x1inv%253D1%253Bsrctype%253D3%253Bord%253D[timestamp%26fbclid%3DIwAR3qPlY_1__sgUH5HImzbGcrdr9LvXDRUA6yc_lpLStyPD7pHinsoblWbFk&h=AT3T-irrwh9TV98G4vUDehc7afh1kRR5mmFNmrE-g3s-pviRriOL2jFOiz9wOP8pKidzHj7U1B05N-1CDXjzr6kYb3tyw7K_FKxJ6Mp4JR83C9UhZZOhi1gdK7Wq1TzBAL0