•  

Kas tõesti talv? (11.01.2014 12:32)

Autor: Jüri Kamenik

11. jaanuar (rohkem ei uuendata!)

Öösel sadas peamiselt Põhja-Eestis lund. Suuremas osas Eestis langes temperatuur alla 0°C, vaid saartel ja Edela-Eestis oli veel selgelt sulailm.
Päeval liikus läänest itta lumesajuala, mis siia-sinna puistas lund ja lörtsi. Õhtu ja öö jooksul peaks veel lisalund tulema.
Alanud talv jääb tõenäoliselt kuu lõpuni püsima, jooksvalt ülevaade: http://ilmjainimesed.blogspot.com/.
 

10. jaanuar

Kell 23
Üle Eesti liikunud tsüklon tõi rohkelt vihma ja lörtsi, Põhja-Eestis ka märga lund. Tekkinud kohatine lumikate sulas õhtuks, sest kui sademed lakkasid, siis selle jahutav toime kadus.
11. jaanuaril on oodata üle Baltimaade itta liikuvat osatsüklonit, mis võib märkimisväärse lume- ja lörtsisaju kaasa tuua. Seejärel läheb külmemaks, kusjuures endiselt paistab, et vähemalt 20. jaanuarini püsib talvine ilm, kuid see sõltub antitsükloni käitumisest: kui eemaldub, läheb soojemaks, kui püsib, siis jätkub külm ilm.

Kell 12
Hommikul läkski Põhja-Eestis sadu üle lörtsiks ja lumeks ning õhutemperatuur langes nulli lähedale. Sisuliselt juhtus nii, et kuna sooja õhu advektsiooni vähemalt siin põhja pool polnud, siis sulamispiir laskus aluspinnani, vt lisaks http://www.theweatherprediction.com/habyhints/220/.
Tsükloni kese jõudis hommikul saartele ja liikus sealt üle Väinamere mandrile. Arvatavasti Põhja-Eestis jätkub lumi ja lörts, aga saartel ja lõuna pool pole enne õhtut sademetefaasi muutust oodata.


10. jaanuari hommik Laagris

9. jaanuar

10. jaanuaril liigub üle Eesti tsüklon, mis toob Eestisse talve. 
Vihmasadu jõuab ööseks kõikjale, ilmselt on oodata mõõdukat kuni tugevat lausvihma. Hommikul on võimalik mõnel pool lörts, tõenäolisem Pandivere kõrgustikul.
Ennelõunal ja päeval muutub laussadu ebaühtlasemaks, mõnel pool ilmselt lakkab. Õhtul, kui algab külmema õhu sissetung, on sademed rohkem lörtsina, 11. jaanuariks lumena.
Algav talv jääb pikemaks ajaks püsima. Kuni 20. jaanuarini pole sula ette näha. 


Ilus tsüklon 9. jaanuaril, allikas: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252


8. jaanuar

Ülitsüklon on Norra merel muutunud juba üpris tavaliseks 985 hPa-tsükloniks. See annab võimaluse pooluse lähedalt külmal õhumassil liikuda edela poole.
Talve toov tsüklon läheb 10. jaanuaril üle Eesti, tuues algul vihma ja lörtsi, seejärel lund. Külma õhumassi sissetungi põhipäevaks on arvutatud 11. jaanuar. Saabunud külm õhumass ja seega algav talv jääb rohkem kui nädalaks püsima.


8. jaanuari ilmakaardil on talve toov tsüklon Biskaia lahe suudmes juba näha. DWD


7. jaanuar

7. jaanuar oli ebatavaliselt vihmane, ei meenugi niisuguse vihmarajuga päeva talvisest ajast. Seda põhjustas üle Eesti liikunud aktiivne osatsüklon, mille järel saabus võimas soojalaine (temperatuur tõusis kohati üle 7 kraadi).


Tugev vihm 7. jaanuaril Tartus

Soe ilm püsib veel paar päeva. 9. jaanuaril (2005. a tormi aastapäev!) formeerub ilmselt Põhjamere regioonis osatsüklon, mis iseseisvub juba ööpäeva jooksul. See liigub 10. jaanuaril üle Eesti, tuues algul vihma ja lörtsi, hiljem lund ja tugeva tuule tõttu ka tuisku. Siiski paistab, et suuremat lund ei tule, 5-7 cm võiks praegustel andmetel jääda ülempiiriks. Mereefekti võimalus on, kuid kinnitada seda ei saa.
Talvine ilm jääb püsima vähemalt nädalaks ajaks. Seejärel läheb tõenäoliselt soojemaks, aga kas ka sulale, ei oska veel öelda.


Õhumasside ilmakaart 13. jaanuariks: väga külm, isegi pakaseline õhumass tagab kindlalt talvise ilma. Allikas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

6. jaanuar

Prognoospildis erilisi muutusi ei ole. Briti saarteni jõudev ülitsüklon kindlustab veel mõne sooja ja halli päeva, kindlasti tuleb vihma. Samal ajal üha nõrgeneva ja lõpuks Norra merele jõudva ülitsükloni põhjaservas liigub väga külm õhumass edela poole, jõudes nädala keskpaigaks ilmselt Skandinaaviasse.
Selle külma õhumassi toob otseselt kohale ilmselt üle Eesti liikuv süvenev tsüklon, mis tekib paari päeva pärast osatsüklonina kuskil Põhjamere regioonis. Vesised sademed asenduvad lumega päris kindlasti 10. jaanuaril. Väga suurt lumesadu praeguse seisuga pole küll oodata, kuid 5-7 cm võib tulla. Kui peaks mereefekt tekkima, siis tuleb nt põhjarannikul lund veel 11. jaanuaril.
Külmailmad jäävad püsima mitmeks päevaks, tõenäoliselt vähemalt nädalaks ajaks. 


Euroopa ilmakeskuse arvutatud õhumassi temperatuur  (850 hPa pinnal) 12. jaanuariks.
Allikas: http://www.meteociel.fr/modeles/ecmwf.php?ech=144&mode=0&map=0&type=0&archive=0

5. jaanuar

Lõppenud aasta viimane lumi sadas 19. detsembril, kuid järgmine, tõsi küll, pigem lörts ja märg lumi kui päris lumi, sadas alles 4. jaanuaril, mis tegi kohati maa korraks valgekski. 
Kas tõepoolest jääbki püsivalt soojaks kevadeni või mitte? Seda muidugi ei tea keegi, mis veebruaris või märtsis võib tulla, küllaga saab öelda, mis on tulemas lähema nädala jooksul. Viimased andmed ja sünoptilise olukorra areng näitab, et vägagi tõenäoline on ilma tugev külmenemine 10. jaanuari paiku.

Mis siis praegu toimub atmosfääris? Seeria viimane ülitsüklon (5.1. öösel oli keskmes õhurõhk alla 940 hPa) liigub Briti saarte poole ja samal ajal okludeerub. Tõenäoliselt liigub see lõpuks Norra merele, kindlustades Eestis veel mõned soojad ja vihmased päevad.
Ehkki Põhja-Ameerikas tekib veel üks ülitsüklon, siis see enam Euroopat otseselt mõjutama ei pääse, vaid jääb ilmselt Kanada või Gröönimaa lähedale täituma. Mõne päevaga peaks praegu Atlandi ookeanil olev ülitsüklon lõpuks kas Norra merele või Skandinaaviasse jõudes kaduma. See tähendab, et võimaluse saab külm õhumass, mis hakkab liikuma hääbuva ülitsükloni tagalas lõuna poole.
Mudelid on arvutanud selle külma õhumassi mõjul kuskil Läänemere regioonis uue tsükloni tekke, mis toob ilmselt lund ja mille tagalas peaks väga külm õhumass lõpuks kohale jõudma. Külma saabumise päevaks on arvutatud 10. või 11.  jaanuar. Praeguse seisuga on selline külmenemine üsna tõenäoline, kuid pole veel teada, kui kauaks see jääb püsima.

Ehkki saabuv õhumass on väga külm, siis tegelik õhutemperatuur võib piirduda vaid -10°...-20°C. Külmenemine mainitakse ära ka ilmateate lõpus (link parandatud!): http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-01-05_10_puhas.mp3.
Olukorral hoitakse igapäevaselt silma peal siin: http://ilmjainimesed.blogspot.com/


5. jaanuari ilmakaart Atlandi ookeani kohta. Ookeani keskmistel laiustel on näha ülitsüklonit, mis liigub Briti saarte poole ja kindlustab Eestis veel mõned soojad ja vihmased päevad. Võib tunduda paradoksaalne, et sama ülitsüklon avab tee ka pakaselisele õhumassile lõunasse. Allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg


Euroopa ilmakeskuse mudeli arvutatud külma õhumassi sissetung 10.-11. jaanuaril. Allikas: 
http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

Eelmised artiklid:

Miks tänavune sügis nii värviline on? (15.10.2013) Palmse 11.10.2013 Foto: Ain Avik   Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Millal on tulnud esimene lumi? (25.09.2013) 22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.   Lumekruubid 30.08.2007 Foto: Elika Torn

Miks on taevas sinine? (10.09.2013) Foto: Leili Valdmets Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.

Miks puude lehed muutuvad kollaseks, kuigi ilm püsib soe? (29.08.2013) Ikka on suvi veel...' Pildistatud 10.08.13 Foto: Peep Loorits Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse: "Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."

Äikesehuvilise sõnastik (01.06.2013)

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele (25.04.2013)

Miks lumi ei taha sulada? (04.04.2013) Autori fotod Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013)   Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto   Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on? (15.03.2013) Foto: Eve Kõrts Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Hole Punch Cloud (04.11.2012) Foto: Elis Koor 2008.a. pilvepiltide galeriist Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Vananaistesuve oodates (26.09.2012) Vananaistesuve õhtupoolik Foto: Lea Marmor Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Äikesejaht 8. septembril (12.09.2012) Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas 8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam