Teod ja sipelgad on ajapidaja tõeline nuhtlus, millest pole niiskemal suvel pääsu. Nendest tegelastest lahtisaamine nõuab järjepidevat tegutsemist ja kannatlikkust, kuid, nagu öeldakse, püsivus viib sihile. Hakkame tegutsema kohe, kui neid on veel vähe!
Võrreldes tigudega on sipelgad tegelikult väga kasulikud putukad, sest nad hävitavad erinevaid kahjureid, nende vastseid, nukke ja mune. Sipelgad segavad mulda, tolmeldavad taimi ja levitavad seemneid. Kui aeda tekib aga liiga palju sipelgaid, hakkab see meie elu tõsiselt segama.
Väga levinud on mustad mullamurelased, kes tegutsevad peenardes ja kasvuhoones, teevad pesi kõikvõimalikesse kohtadesse, tungivad isegi majja ja mesitarudesse. Puumurelased on mullamurelastest suuremad, nemad pesitsevad aga laudvoodri all, palkseina vahel ja kõdunevates palkides. Värsketest palkidest sein meelitab kohale hobusipelgad, kes rajavad sinna toitumiskäike ja lagundavad puitu. Lisaks on punakaspruunid rautsikad, kes elavad mullas ning nende pesad on 20–30 cm sügavusel. Aianurka, kuuseheki alla või mujale võivad teha pesa metsakuklased. Nemad on looduskaitse all ja nende pesa tuleb viia metsa. Troopikast pärit vaaraosipelgad on kollakas- või punakaspruunid. Meie jahedas kliimas nad aias ei tegutse, küll on nad aga saanud tõeliseks nuhtluseks soojades siseruumides.
Põhiliselt leiame oma aedades tigusid ja nälkjaid, kes on ühed suurimad tülitekitajad. Õnnetuseks on ka meil levimas hirmutavalt suur ja eriti ablas lusitaania teetigu, kellest on tõeliselt raske lahti saada.
Tigusid on suvel aias märksa vähem siis, kui alustada nende hävitamisega kevadel kohe, kui nad välja ilmuvad. Oluline on jaole saada enne nende paljunemist. Hiljem on nad juba kõikjale oma munad poetanud ja sirguva tigude armeega võitlemiseks tuleb hulga rohkem vaeva näha.
Öise eluviisiga tigude ja nälkjate tõrjeks tasub hommikuti aiale tiir peale teha ja korjata kõik seal toimetavad limused tegelased kokku.
Kuidas tõrjuda sipelgaid?
Mahedad tõrjevõtted
Sipelgad peletab eemale ebameeldiv lõhn.
* Tubakapurust tuleb teha veega tõmmis, kasta sellega pesakohta ja liikumisradasid.
* Lehkava leotise saab ka soolikarohust, kartulivartest ja tomatilehtedest.
* Eriti vänge lõhnaga on nõgeseleotis. Taimede töötlemiseks teha lahjem lahus (1:10). Nõgesevesi tõrjub lisaks teisi taimekahjustajaid ning ühtlasi väetab taimi.
* Lisa tõrjelahustele rohelist seepi, et vedelik kleepuks paremini pindadega.
* Sipelgatele ei meeldi purustatud seller, petersell ja küüslauk, samuti kaneelipulber ja Cayenne’i pipar.
* Tee kaitstava taime ümber ring keedusoolast, söögisoodast või kohvipurust.
Sipelgapulber, aerosool ja söödatoos
Kui sipelgaid on juba nii palju, et looduslikest vahenditest jääb väheseks, tuleb kasutusele võtta keemilised preparaadid.
Spetsiaalne sipelgapulber Detia on saadaval eri suurusega pakendites, 80g, 250g, 1,7kg. Julgelt võib kasutada ka Detia universaalset putukapulbrit. Pulbrist võib teha ka lahuse ja sellega sipelgarohkeid kohti kasta.
Väiksemate okaspuude seest uhu sipelgad minema veejoaga, seejärel puista puule sipelgapulbrit või tee sellega ring ümber puu.
Pihustamiseks saab kasutada nt sipelga-aerosooli Biolit Plus, sama hästi mõjub ka universaalne putuka-aerosool Biolit Uni.
Eluruumi lõhnavad tõrjevahendid ei sobi, seal kasuta sipelgate söödatoose. Vaaraosipelgate jaoks on olemas isegi spetsiaalsed söödatoosid.
Kuidas tõrjuda tigusid?
Pane üles püünised
* Kõige lihtsama püünise saab lauajupist või mõnest suuremast lehest (rabarber, takjas), mille all meeldib tigudel end varjata. Kui neid sealt järjepidevalt kokku koguda ja hävitada, saab lahti suurest hulgast kahjuritest.
* Arbuusi-, meloni-, banaani- ja kõrvitsakoored, samuti lödid viinamarjad on tõelised tigude magnetid.
* Parvedena kogunevad teod ka värsketele kartuli-, kurgi- ja õunakoortele või viiludele, samuti salatilehtedele.
* Peibutusjoogiks sobib õlu, kali ja pärmivesi. Vala vedelik alusele, millel on 2–5 cm kõrgune serv, sest siis ei satu sinna jooksiklased ega teised kasulikud putukad.
* Jäta kokkuriisutud muruniite kuhjakesed ööseks murule, varahommikul korja sinna kogunenud teod kokku.
Kuidas hävitada
Tigusid on lihtne korjata, aga mida korjatud tigudega edasi teha?
Kõige lihtsam on neile keev vesi peale valada. Tundub päris julm, kuid teod surevad kiirelt ega piinle. Hukatud teod vii komposti. Teine võimalus on kaevata maa sisse auk ja matta mass maha, ühtlasi on see ka orgaaniline väetis. Kindlasti peab auk olema piisavalt sügav, et teod ei jõuaks mullast välja pääseda. Ärgem unustagem, et teod munevad ju mulla sisse!
Ära jäta hukatud tigudega anumat seisma, sest see hakkab jubedalt haisema.
Tigude surmamiseks on kasutatud ka lupja ja superfosfaati, aga siis on surm aeglasem ja piinarikkam. Ka jäme sool kuivatab teod surnuks, kuid soolatud massi ei saa panna ei komposti ega maha matta.
Tigusid jala all lömastada ei tasu, sest munad võivad terveks jääda.
Takistusribad
Kuna tigudele ei meeldi roomata üle terava materjali, tasub teha ümber taime või peenra takistusriba. Selleks võib kasutada saepuru, purustatud munakoori, graniitkillustikku, kohvipuru, jämedat liiva, hakitud männiokkaid.
Tigusid ärritab vask, mis paneb nad lima eritama, tigu kuivab ja hukkub. Säti ümber poti või peenra u 20 cm laiune vaskplekiriba.
Takistusribana võib proovida ka taimi, mis on tigudele vastumeelt: küüslauku, sibulat, porrut, nõmm-liivateed, koirohtu, raudrohtu, münte, punet, kurerehasid.
Ära jäta niidet murule
Mööda murule jäetud niisket rohuhaket on limustel hea liikuda ja jõuda lemmiktaimede juurde. Muruniite latakate all on tigudel mõnusalt niiske ja turvaline peituda. Värske rohupudru on neile ehtne pidusöök!
Varahommikuse niiskusega on teod liikvel ja kui siis muru niita, saavad paljud neist otsa. Aedlinnas pole siiski viisakas nii vara müra tekitada.
Üks nipp on kasta muru enne niitmist, et meelitada niiskusega teod välja, aga see ei pruugi muruniidukitele hea olla.
Tõrjevahendid aiapoest
Kui aiast on saanud tigude pärusmaa, tuleb appi võtta teograanulid. (NB! Neis sisalduv metaldehüüd on koertele väga ohtlik!) Müügil on ka ohutumad, raudfosfaati sisaldavad tõrjegraanulid ja meelitava ainega teopüünised. Samuti leiab aiapoest takistusriba jaoks mittemärguvat kivimipuru.
Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.
Kevadised murutööd (06.05.2019)
Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.
Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.
Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!
Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.
Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.
Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.
Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
