Tähelepanu! Mõistel „pilveelement“ on kaks tähendust: a) pilveelementideks nimetatakse veepiisakesi, jääkristalle, lumehelbeid jne, millest koosnevad kõik pilved või b) pilveelement on suuremas pilves või pilvekobaras väiksem pilv või pilveosa, ehk sisuliselt on tegemist üksikrüngaga. Suuremad pilved koosnevad kümnetest ja sadadest rünkadest, seega niimitmest elemendist.
Äikese- ja teiste konvektsioonipilvede puhul peetakse silmas rünki (rakulise ehitusega struktuuri), millel on välja kujunenud iseseisev sajuala ja seda saab eristada näiteks radariga ning mis on teatud tingimustel võimeline tekitama välke. Iga pilveelement läbib oma arengus 3 staadiumit, milleks on aktiivse kasvu ehk rünkpilve-, küpsuse-ja hajumisstaadium. Tihti võib selliseid etappe jälgida selgelt termilise äikeste puhul, kuid frontaalsete äikeste puhul on see sageli halvasti või üldse mitte jälgitav. Vt ka
http://web.zone.ee/eav/globe_aike_pilveelement.htm
Sellel pildil on näha vähemalt 3 elementi. Need on suuremad ja kõrgeimad rüngad, mis on vahedega eraldatud. Küpseks elemendiks loetaksegi rünka, mille tipp on jäätunud ja seega võimeline välke tekitama.
Allikas: NOAA
Äikesest: https://ilm.ee/index.php?45527
Altocumulus castellanus (07.07.2013)
Antisolaarne punkt (20.06.2013)
Helkivad ööpilved (25.06.2013)
Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)
Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)
Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)
Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.
Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!
Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)
Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)
Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)
