•  

Ninamaa (28.06.2004 20:02)

Autor: Tõnis Saadre

Nüüd teeme jälle väikese hüppe piki pankrannikut ida poole ja maandume Suurupi poolsaare loodeotsas, Ninamaa neemel.

Ninamaa on küllaltki vähetuntud ja vähekäidud paik. Eks seda põhjustasid ka siin paiknenud vene sõjaväerajatised, mis nüüdki  neeme tipul oma lagunenud olekuga vaadet risustavad. Nüüd on siia tulekuks küll vaba voli aga suurest maanteest  eemal asuvana ei teata teda ka otsima tulla.

Aga koht on põnev. Kuni 5 meetri kõrgune liivakivi pank ääristab siin mereranda rohkem kui kilomeetri pikkuselt.
Liivakivi seinad mererannas pole meil muidugi midagi erandlikku. Neid kohtab nii Pakri neemel kui Türisalus, Rannamõisas kui Kakumäel, kui rääkida kõige tuntumatest.

Aga siinne liivakivi on omapärane. Teda on keegi rulli keeranud ja kortsutanud. Ja  need kortsud tekkisid juba varsti peale seda, kui liiv kunagi mõeldamatult ammu, kaugelt üle 500 miljoni aasta taguses külmas Kambriumi meres settisid. Kui nüüd veel geoloogilisemaks minna, siis on siin tegemist nn Tiskre kihistu liivakiviga. Oma Lõuna-Eesti sugulasest, Devoni liivakivist on siinne üle 150 miljoni aasta  vanemad.  

 

 

 Kuigi neid kortse ehk kurde leidub kogu panga ulatuses, on kõige enam kortsutatud just panga ülaosa.

 Liivakivist välja voolav rauarikas põhjavesi jätab endast punakaspruuni roostekile muidu nii helavalkajale kivi pinnale. 

 

Eelmised artiklid:

Uuga pank (28.06.2004) Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka.  

Härma müürid (13.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks  vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid.

Pakri pank (07.06.2004) Veel väike sammuke ida poole ja olemegi mandri-Eesti kauneimal pangal – Pakri pangal.

Väike-Pakri pank (27.05.2004) Eelmine kord vaataime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.

Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.

Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)

Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint  arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.

Pankade kevad (13.04.2004)

Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam