•  

Augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (08.09.2006 00:00)

Allikas: Jõgeva Sordiaretuse Instituut

August kujunes soojaks ja sajuseks. Kuu keskmine õhutemperatuur oli Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi 16,0 kraadi, mis on 1922…2005. a keskmisest 0,8 kraadi kõrgem. Tavapärasest tunduvalt kõrgem temperatuurireþiim esines kuu viimasel kümmepäevakul (joonis 1). Kõige soojem päev oli 25. august, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur tõusis Lõuna-Eestis 27 kraadini, põhjapoolses Eestis oli sooja 1…2 kraadi võrra vähem. Lõikuskuu minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 4,4 kraadi Jõgeva ilmajaamas 18. kuupäeval.

Efektiivset üle 5 kraadi soojust kogunes Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi kuu jooksul 340 kraadi, mis on tavalisest 25 kraadi rohkem. Kogu soojal perioodil kogunes efektiivset soojust augusti lõpu seisuga 1242 kraadi, mis ületab 1946…2005. a keskmist ligi 50 kraadi võrra.

Aktiivseid üle 10 kraadi temperatuure kogunes kuu jooksul Jõgeval 495 kraadi, mis on keskmisest 30 kraadi rohkem. Kogu sooja perioodi jooksul oli kuu lõpu seisuga kogunenud aktiivset soojust 1650 kraadi, mis on lähedane summa keskmisele.

 Kogu augustikuu sademete summad olid Eestimaa piires väga erinevad. Samal ajal kui idapoolses Eestis sadas kuu jooksul 60…70 mm,  see on normi lähedaselt või isegi veidi vähem, tuli paiguti Pärnumaal vihma enam kui 200 mm, mis ületab tavapärast 2,5 korda (joonis 2). Tugevamate sadudega kaasnesid üleujutused, äike ja tormituul, mis lamandas vilja, murdis puid, tekitas elektrikatkestusi, tegi muud kahju.  9. ja 10. augustil kirjeldati trombe Tõraveres ja Maardus, 27. augustil Rakveres ja selle lähiümbruses. 

 Kui juulis kurtsid taimekasvatajad enamuses Eestis kuivuse üle, siis augusti algul hakkasid tuska tegema rohked vihmad. Sajule läks just siis, kui algas varasema valmivuse ajaga teraviljade koristamise aeg. Väga tugevad vihmad esinesid kohati juba juuli lõpus, mis muutsid põllud pehmeks, panid koristuse seisma. Uuesti algasid väga rohked sajud 5. augustist ja läänepoolses Eestis tekkisid raskesti vett läbilaskvate savise aluspõhjaga põldudel pikemaks ajaks lausalised veeväljad. Pärnumaal sadas 1…11. augustini maha paiguti enam kui poolteise augustikuu normi jagu vihma — Tihemetsas 144 mm, Talis 151 mm. Idapoolses Eestis olid augusti alguse sajud tunduvalt väiksemad. Esimese kümmepäevakuga sadas siin valdavalt 50…70 mm ja kuna oli eelnenud põud, siis imendus rohke sademete vesi kiiresti mulda, taimede kasvutingimused paranesid. Eriti oli niiskust vaja kartulile, sest toimus intensiivne mugulate kasv ja vee tarve on sel ajal taimedel suur (joon. 3). Samuti muutsid paranenud mulla niiskusolud (joon 4) hilisema valmivuse ajaga viljade tera tuumakamaks. Juba koristusküpseks saanud varasema valmivuse ajaga teraviljade saagi kvaliteet aga langes kuu esimese poole vihmadest tingitud koristuse venimisega, lamandumisest ja suure õhuniiskuse tõttu. Massiliselt hakkas kartulil levima lehemädanik ja tõrje tegemist segasid vihmad. Sajusemates piirkondades jäi kartul pikka aega liigniiskesse mulda, mis põhjustas mugulate mädanemist.

 Augusti teine pool oli kuivem. Alates kuu keskpaigast algas kümnepäevane soe ja kuiv ilmaperiood, mis oli soodne vilja koristuse aeg. Selleks ajaks said küpseks pikema valmivuse ajaga suviteravilja sordid ja neid saadi koristada optimaalsel ajal. Uus sajuperiood algas tugevate vihmadega 25. kuupäevast ja lõppes koos augustikuuga.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam