•  

1. märtsil algas rahvusvaheline polaaraasta (22.03.2007 00:00)

Enn Kaup, TTÜ Geoloogia Instituut

1. märtsil 2007 algas Rahvusvaheline Polaaraasta (http://www.ipy.org).  See  on hiigelsuur teadusprogramm, mis keskendub Arktika ja Antarktikale märtsist 2007 kuni märtsini 2009.  Korraldajad on Rahvusvaheline Teadusnõukogu (IUCN) ja Ülemaailmne Meteoroloogia Organisatsioon (WMO). Polaaraasta raames toimib üle 200 uurimisprojekti füüsikaliste, bioloogiliste ja sotsiaalteaduste alal http://216.70.123.96/images/uploads/ipychart4.4.pdf) , osalevad tuhanded teadlased enam kui 60 riigist. Uurimisalad on atmosfäär, jää, maismaa, ookeanid, inimesed ja kosmos.

Tegelikult on see juba neljas Polaaraasta, eelnevad olid 1882-83, 1932-33 ja 1957-58. See viimane 50 aasta tagune oli esimene ka Antarktikat hõlmav ja kandis tegelikult nime Rahvusvaheline Geofüüsika Aasta (RGA).

Antarktikas tegutsesid RGA ajal võrdsetel alustel ning häid teadustulemusi andnud koostöös 12 riiki. Külma sõja haripunktis ei tulnud Arktikas suurt midagi koostööst välja, kuid Antarktikas õnnestus suveräniteedi probleemid ajutiselt kõrvale lükata. Koostööd tegid riigid nagu Tšiili, Argentiina ja Suurbritannia, kelle territoriaalsed pretensioonid Antarktikale kattuvad ja kes seepärast varem tõsiselt tülitsesid. Ning praktilises koostöös olid NL ja USA, kes mujal maailmas õieti milleski ühel nõul polnud. Üle 5000 teadlase ja logistiku töötasid 55 Antarktika uurimisjaamas. Peale heade teadustulemuste oli veel tähtsam, et kujunes tõhus rahvusvaheline koostöö teaduses ja logistikas.

Sellest arenes välja Antarktika Leping, kehtib alates aastast 1961, mille alusel on Antarktika muutunud rahumeelse rahvusvahelise teaduskoostöö areeniks. Madridi keskkonnaprotokoll sätib aastast 1998, et Antarktis on maakera kõige rangemate keskkonnakaitse reeglite piirkond. Peaaegu kõik jäätmed tuleb sealt ära tuua ja karmi näitena  pole  jäävabadel aladel lubatud maapinnale pissidagi.
Eesti ühines Antarktika Lepinguga 17. mail 2001, 45-da riigina maailmas. Eesmärgiks on saata oma teadusekspeditsioon ja ehitada Antarktise suvel tegutsev uurimisjaam (http://www.antarktika.ee).

Kliimamuutuste uurijate  välilaager Teravmägedel Lomonossovfonnal aprillis 2002 peale 10-päevast tuisku.

RGA ajal algaski eestlaste tegutsemine Antarktikas ning tänaseks on üle 30 eestlase või Eesti päritolu inimese töötanud Antarktikas. Saavutatud on päris olulisi tulemusi mitmel teadusalal, üle 120 teaduspublikatsiooni, ligi 40 populaarteaduslikku kirjutist ja aimeraamatut, J. Smuuli “Jäine Raamat‿ ning Andres Söödi ja Mati Kase jääva väärtusega dokumentaalfilmid “Jääriik‿ ning “Enderby Valge Maa‿. Antarktika tõsisem uurimine on andnud väga huvitavaid andmeid andmeid selle kauge piirkonna looduse kohta (näit. on selles polaarkõrbes järvi, mis kunagi ei külmu; Antarktises on Maa kõige läbipaistvama veega (77 m) järv, Untersee  Kuninganna Maudi Maal, jne.).

Viimasel ajal on Antarktikas esiplaanil uuringud, mis kirjeldavad kogu Maad hõlmanud keskkonnamuutusi kauges minevikus. Mitte kuskil mujal Maal kui Antarktise mannerjää puursüdamikes pole õnnestunud näidata, et viimase 700 000 aasta kestel pole CO2 ja CH4 sisaldus atmosfääris olnud veel kunagi nii kõrge ja nii kiiresti kasvav kui praegu. Ilma Antarktikat uurimata poleks ka lähema 100 aasta kliimamuutuste prognoosid suurt midagi väärt. Niisiis saame Antarktikast kogu meie planeedi kohta õige olulist teavet.

Kuid eestlased on veelgi kauem ja suuremal hulgal tegutsenud Arktika uurimisel Uurijad nagu A.J.v Krusenstern, K.E.v Baer, F.v Wrangell, A.T.v Middendorf, O.v Kotzebue, A.G.v Bunge, E.v Toll tegid 19. sajandil laialdasi uuringuid Arktikas. Nende nimed on jäädvustatud maakaartidel ning polaaruurimise ajaloos ning kindlasti on nad ispireerinud II maailmasõja järgseid Eesti soost Arktika uurijaid (muuseas käis hilisem akadeemik Karl Orviku kolmekümnendate lõpus uurimisretkel Gröönimaal). Meie geograafid, bioloogid ja geoloogid on teinud uuringuid Kanada Arktikas, Teravmägedel, Franz Josephi Maal, Severnaja Zemljal, Uus-Siberi ja Wrangeli saartel ning paljudes Siberi põhjaranniku piirkondades.

Tänapäeval jätkuvad TTÜ Geoloogia Instituudi uuringud Teravmägede liustike puursüdamike alusel sealsete kliimamuutuste uurimisel.

 

 3. detsembril 1983, vaade välilaagrile Untersee järve jääl, Wohlthati mäemassiivis Kuninganna Maudi maal. Näha on nn Scotti telk, N Liidu retkemasin Harkovtšanka (40 tonni, 550 HJ) ning regi varustusega. Unterseed lõunast piiravad mäed kerkivad kuni 2.5 km kõrgusele, 563 m kõrgusel asuva järve pinda kattis kuni 3.8 m paksune püsijää. Selle ühe suurima Antarktise järve pindala on 11.4 km2, sügavus 169 m,maht 0.73 km3 (maht on lähedane Võrtsjärvele). Jääkate 170 m sügavusel Unterseel Wohlthati mäestikus on püsinud sajandeid.

Eelmised artiklid:

Kevad on varajane tervel põhjapoolkeral (21.03.2007)

Lõppev talv oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.03.2007)

Polaaraasta raames käivitub viimase 50 aasta suurim uuringute programm (14.03.2007)

Läänemeri soojeneb keskmisest kiiremini (08.03.2007)

Jaanuar oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.02.2007)

Sir Richard Branson pakub 25 miljonit dollarit Maa päästmise eest (09.02.2007)

Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises (06.02.2007)

Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta (31.01.2007)

Euroopat ähvardavad troopilised haigused (12.01.2007) Seoses kliimasoojenemisega ähvardab Euroopat siin seni tundmatute troopiliste haiguste oht. Lõuna-Saksamaal on käesoleval talvel leitud juba malaariakärbseid ja endisel Ida-Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal on esinenud troopilise bakteri „Vibrio vulnificus? tekitatud eluohtlikke nakkusjuhtumeid. Bakterid põhjustavad troopilistes maades igal aastal sadade inimeste rasket nakatumist, mille tagajärjel võib tekkida raske veremürgitus. Läänemere liigse soojenemise tõttu 2006. aasta suvel tekkis nimetatud bakteritel ülisoodne pinnas paljunemiseks.

2006/2007 talv võib tulla keskmisest soojem (04.01.2007) Inglise meteoroloogiateenistuse ennustuse kohaselt tuleb 2007. aasta rekordiliselt soe, vahendab Postimees. Eksperdid ennustavad, et Vaikses ookeanis esinev ilmastikunähtus El Nino tõstab õhutemperatuuri kõikjal maailma, vahendab BBC. Teadlaste sõnul ületab tänavune keskmine maakera pinna temperatuur 60-protsendilise tõenäosusega rekordaastal 1998 mõõdetud temperatuuri.

Gis Meteo: möödunud detsember oli erakordne (04.01.2007) Vene ilmateenistuse Gismeteo.Ru teatel ei leia ajaloost analoogi 2006.a. detsembri ilmale. Peatähtis pole see, et paljude aastate keskmisest oli temperatuur kõrgem. Hämmastav on hoopis see, et detsember ei mahtunud üldse talvekuu raamidesse.

2006. aasta tõi rekordilise kõrgusega laineid (20.12.2006)

Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)

Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)

Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)

EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)

Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)

September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)

Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)

Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam