•  

Täna on ülemaailmne veepäev (22.03.2007 00:00)

Ülemaailmne veepäev keskendub veepuudusele, teatab Keskonnaministeerium.
Neljapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvedamisel ülemaailmset veepäeva, mille peateemaks on toimetulek veepuudusega. Rahvusvahelise veepäeva raames toimub Brüsselis Euroopa veekonverents ja Tallinna Tehnikaülikoolis konverents teemal „Veepuudus? Kas ka Eestis?“.

„Teema valiku asjakohasus on seotud ka kliimamuutustega maailmas,‿ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. „Veepuudus on probleem eelkõige maailma vaesemates piirkondades, olles ühelt poolt vaesuse põhjuseks ning teiselt poolt piirkondlikuks eripäraks. Veepuudus võib paljudel juhtudel olla seostatav põudadega, kuid on veel teisigi põhjuseid.‿

Kroonilise veepuuduse all kannatavate piirkondade arv kasvab pidevalt, kõige suurem mure on see aga maailma kuivemates paikades, kus elab rohkem kui 2 miljardit inimest, sealhulgas pool kõikidest vaestest inimestest. Paljudes Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida riikides, nii nagu ka Mehhikos, Pakistanis, Lõuna-Aafrikas, Hiinas ja Indias esineb veepuudus periooditi, kuna enamik magedat vett kasutatakse ära niisutuseks põllumajanduses.

„Kuigi Maast on kolm neljandikku kaetud veega, on vaid tühine osa sellest mage vesi,‿ selgitas Liiv. „Ligikaudu 70%, mõnes arenguriigis isegi kuni 95% kasutatavast veest kulutatakse põllumajanduskultuuride niisutamiseks, toiduainete tootmiseks ja toidu valmistamiseks.‿

Vee kasutamine kasvab pidevalt. Maailma rahvastiku arvuks prognoositakse aastaks 2030 kuni 8,1 miljardit inimest, mistõttu arvatav toiduvajadus kasvab võrreldes 1998. aastaga ligikaudu 55%. Samaaegselt tuleb aga tagada vee olemasolu ka elementaarseteks hügieenivajadusteks, energiatootmiseks, tööstusettevõtete ning linnade jaoks.

Eestis on vett piisavalt, kuid meie põhiprobleemid veekasutusel tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest. Seetõttu on ka mitmed Eestis käimasolevad EL abiprojektid suunatud joogivee kvaliteedi parandamiseks.


Foto ilm.ee sügisfotokonkursilt.

 

Eelmised artiklid:

Kevad on varajane tervel põhjapoolkeral (21.03.2007)

Lõppev talv oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.03.2007)

Polaaraasta raames käivitub viimase 50 aasta suurim uuringute programm (14.03.2007)

Läänemeri soojeneb keskmisest kiiremini (08.03.2007)

Jaanuar oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.02.2007)

Sir Richard Branson pakub 25 miljonit dollarit Maa päästmise eest (09.02.2007)

Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises (06.02.2007)

Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta (31.01.2007)

Euroopat ähvardavad troopilised haigused (12.01.2007) Seoses kliimasoojenemisega ähvardab Euroopat siin seni tundmatute troopiliste haiguste oht. Lõuna-Saksamaal on käesoleval talvel leitud juba malaariakärbseid ja endisel Ida-Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal on esinenud troopilise bakteri „Vibrio vulnificus? tekitatud eluohtlikke nakkusjuhtumeid. Bakterid põhjustavad troopilistes maades igal aastal sadade inimeste rasket nakatumist, mille tagajärjel võib tekkida raske veremürgitus. Läänemere liigse soojenemise tõttu 2006. aasta suvel tekkis nimetatud bakteritel ülisoodne pinnas paljunemiseks.

2006/2007 talv võib tulla keskmisest soojem (04.01.2007) Inglise meteoroloogiateenistuse ennustuse kohaselt tuleb 2007. aasta rekordiliselt soe, vahendab Postimees. Eksperdid ennustavad, et Vaikses ookeanis esinev ilmastikunähtus El Nino tõstab õhutemperatuuri kõikjal maailma, vahendab BBC. Teadlaste sõnul ületab tänavune keskmine maakera pinna temperatuur 60-protsendilise tõenäosusega rekordaastal 1998 mõõdetud temperatuuri.

Gis Meteo: möödunud detsember oli erakordne (04.01.2007) Vene ilmateenistuse Gismeteo.Ru teatel ei leia ajaloost analoogi 2006.a. detsembri ilmale. Peatähtis pole see, et paljude aastate keskmisest oli temperatuur kõrgem. Hämmastav on hoopis see, et detsember ei mahtunud üldse talvekuu raamidesse.

2006. aasta tõi rekordilise kõrgusega laineid (20.12.2006)

Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)

Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)

Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)

EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)

Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)

September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)

Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)

Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam