Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Keskmised ja ekstreemumid.
Kuu algas kõige külmema päevaga, kui 1. mail mõõdeti Jõhvis öiseks õhutemperatuuri miinimumiks -4,3 ºC ning lõppes kõige soojema päevaga, kui 31. mai päeval mõõdeti Kuusikul õhusooja 28,3 ºC. Läinud aastaga võrreldes olid kuu ekstreemumid veidi kõrgemad: siis jäi õhutemperatuur vahemikku -4,5 ºC Jõhvis kuni +24,5 ºC Kundas ja Türil.
1. mail Põlvamaal
Foto: Eve Chamkhi
Kuu keskmine õhutemperatuur oli kõrgem nii pikaajalisest (7,4 kuni 11,5 ºC) kui möödunud aastasest (9,2 kuni 11,0 ºC), jäädes vahemikku 9,3 kuni 11,8 ºC.
Sademeid esines 5 mm Kundas kuni 34 mm Vilsandil ja Jõhvis, mis sarnanes enam-vähem eelmise aastaga (4 mm Ristnas kuni 37 mm Võrus), kuid pikaajalisest keskmisest sadas vähem (30 kuni 53 mm). Kõige enam sadas vihma 21. mail Türil, kui äikesepilv kallas alla ööpäevaga 18 mm.
Päike säras kõige enam Tallinnas: 337 tundi ning kõige vähem Tiirikojal: 257 tundi. Pikaajalisest keskmisest (248 kuni 290 tundi) oli seda kõvasti rohkem, läinud aastale (276 tundi Tiirikojal kuni 374 tundi Roomassaares) aga üsna sarnane.
Olukord atmosfääris.
Kõrgemates õhukihtides käis maikuus õhumasside vahel äge võitlus.
Kuu algul sai võimule põhjast laskunud külm ja kuiv kõrgrõhuala, mis öösiti külmakraade pakkus (kuu miinimum Jõhvis: -4,3 ºC) ja päevase maksimumi vaid 15 ºC piirimaile tõstis.
Mai teine nädal lõpetas siiski taimede põuapiinad ning kastet ja kosutust tõid meist nii põhja- kui lõuna poolt üle liikuvad madalrõhkkonnad. Tuuleiilid oli tugevaimad saartel 8.05, kui järjekordse madalrõhulohu järel läände pöördunud tuul puhus kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli soojenenud kohati üle 20 ºC.
09.05.2009
Foto: Üllar Saar
Mai kolmanda nädala alguses pühiti soojem õhumass koos hoovihmade ja äikestega Eesti kohalt minema ning lõuna poolt, Ukraina kohalt kerkiva ja üha süveneva madalrõhkkonna lähenedes kandis tugev põhjatuul (üle vabariigi 14 kuni 17 m/s) Eesti kohale jätkuvalt külmemat õhku (päevamaksimumid veidi üle 15 ºC). Nädalavahetuseks rahustas taas kord põhjast laskunud kõrgrõhuala ilma maha, kuid pakkus asemele külmakraade (Väike-Maarjas: -2,7 ºC, maapinnal kuni -6 ºC).
Mai neljas nädal tõi jaheda Eesti kohale hetkeks tunduvalt soojema õhumassi, kui 21.05 liikus üle Eesti madalrõhulohk, mis õhutemperatuuri suurte kontrastide tõttu Kesk- ja Ida-Eestisse vihmahooge ühes äikese ja rahega pakkus. Järgnev nädalavahetus tõi uue madalrõhkkonnaga vihmase, tuulise ja jahedapoolse ilma. Ida-Eestis registreeriti pühapäeval, 24.05. taas äikest.
Mai viimase nädala alguses leevendas kannatusi Madalmaade kohalt üle Läänemere kagusse levinud kõrgrõhuala, mille lääneservas soojenes õhk kesknädalaks kohati üle 25 ºC. Nädala keskel liikusid üle Eesti hoovihmapilvedest ümbritsetud madalrõhulohud, mis hetkeks soojakraade maha keerasid. Nädalavahetusel tõi aga Põhja-Euroopa kohal juba soojenenud kõrgrõhuala Eestisse päikesepaistelise ja suviselt sooja ilma, kui Kesk-Eestis Kuusikul mõõdeti sooja 28,3 ºC (kuu maksimum).
Olukord veekogudel.
Veetemperatuuri mõõdeti kuu alguses nii Eesti siseveekogudel kui mererannikul 7 kuni 13 ºC, samas Botnia lahe põhjaosa kattis veel 50-70 cm paksune kinnisjää, mis sulas alles mai kolmanda nädala lõpuks.
Kuu lõpus registreeriti näiteks Tamula järve Roosisaare jaamas veetemperatuuriks +21,6 ºC, laias laastus oli üle vabariigi sisevetel sooja 14 kuni 18 ºC. Jahedam oli vesi vaid Eesti idapiiril Narva jões ja Lämmijärves: +12 ºC.
Mereranniku jahedamad näitajad jäid saarte läänerannikule, kus veesooja mõõdeti 11 kuni 13 ºC. Saarte idaküljel ja mandri ümber oli veetemperatuur sarnane siseveekogudele: 15 kuni 18 ºC.
Lõuna-Euroopas, Vahemerel ja Mustal merel oli veesooja juba stabiilselt 18 kuni 20 ºC ümber, Kreeka ja Türgi vetes 22 kuni 24 ºC.
31.05.2009 Muhumaal
Foto: Leili Valdmets
Muud huvitavat:
Maailmas saadeti „pensionile“ mõned orkaanide nimed.
Lõunanabal algas talv (õhutemperatuur langes alla -70 ºC).
Indias oli sooja ligi 50 ºC.
Eesti ilmateenistus pidas 90ndat sünnipäeva (18 mail).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
