•  

Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009 10:30)

 
Pilt: NASA

Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.

Abinõud osoonikihi kaitsmiseks näeb ette 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll, mille kohaselt peab iga protokolliga liitunud riik kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Tegu on ülemaailmse keskkonnalepinguga, millega on liitunud 195 riiki.

Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. “Oleme sellest ajast alates osoonikihi kaitseks teinud tulemuslikku tööd,” ütles Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Valentina Laius. ”Meil on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine 98% ulatuses lõpetatud.”

Häid tulemusi on saavutanud kõik protokolliga ühinenud riigid, kelle ühise pingutuse tulemusena on osoonikihile ohtlikud ained kogu maailmas suures osas kasutusest kõrvaldatud. “Kui riigid poleks osoonikihi ühises kaitsmises kokku leppinud ja selleks vajalikke abinõusid rakendanud, paiskuks õhku praegusest viis korda rohkem osoonikihti kahandavaid ühendeid,” ütles Laius. “Selle tagajärjel kahaneks osoonikiht aastaks 2050 põhjapoolkeral 50%-ni ning lõunapoolkeral 70%-ni, mis omakorda põhjustaks 20 miljonit nahavähi ja 130 miljonit silmakae lisajuhtu.”

Üheks suuremaks ohuks osoonikihile on nn freoonid ehk süsinikku, kloori ja fluori sisaldavad orgaanilised ühendid, mida kasutatakse peamiselt külmutusseadmetes, konditsioneerides, vahutekitajatena mitmete materjalide tootmisel jne. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, kuid neid kasutatakse tunduvalt vähem.

Eesti ettevõtete klorofluorosüsinike (CFC) heitkogus keskkonda oli 2007. aastal 14 kg, mis on võrreldes 1998. aastaga üle 100 korra vähenenud. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike (HCFC) heitkogused on küll suuremad, kuid need kahandavad osoonikihti vähem. Osoonikiht moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava.

Osoonikihi hõrenemine avastati 1970-ndatel pooluste kohal, kuid hõrenemine toimub sesoonselt kõigis geograafilistes piirkondades.
Vaata ka: Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk.
Osoon ja osoonikiht

Eelmised artiklid:

Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast

Maailmameri on soojem kui kunagi varem (22.07.2009) Foto: Peep Loorits USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juunis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates.

Eesti parandab kasvuhoonegaaside arvestamise süsteemi (02.04.2009) Foto: Joonas Kokamägi 2009. aastal viib Keskkonnaministeerium koostöös Soome Statistikaameti ja Soome Keskkonnaministeeriumiga läbi ühisprojekti, millega paraneb arvepidamine Eesti kasvuhoonegaaside üle, teatab Keskkonnaministeerium.

Pühapäeval on ülemaailmne veepäev (21.03.2009) Foto: Karin LimbakPuma Aqua fotokonkursi galeriist Pühapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine, teatab Keskkonnaministeerium.

Globaalne soojenemine jätkub 2020. aastani? (06.03.2009) Praegune globaalne soojenemine  kestab kuni 2020. aastani, seejärel algab pidev jahenemine, vahendab uudisteagentuur REGNUM Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliiget, Arhangelski teaduskeskuse presiidimi esimeest Feliks Judaškinit.

Miks on päikesetõusu ajal kõige külmem? (21.02.2009)

Jaanuar oli terves maailmas soojuselt seitsmendal kohal (19.02.2009) Lõppenud jaanuar oli ilmavaatluste ajaloos alates 1880. aastast terves maailmas soojuse poolest seitsmendal kohal, teatab USA Riikliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni kliimaandmete keskus NCDC.

Kus on ilmaparadiis ja kõige mõnusam elada? (28.01.2009) Kanaari saarestikus asuval Tenerifel veebruarisFoto: ilm.ee Kus on ilma poolest terves maailmas kõige mõnusam elada? Gismeteo.ru kirjutab, et mugava enesetunde jaoks ei tohiks meteoroloogilised parameetrid tugevasti kõikuda. Kui otsida sellist paika maailmas temperatuuri järgi, siis peaks see asuma kusagil ookeanis ekvaatori lähedal. Aga seal toimuvad tugevad konvektiivsed protsessid ja kuigi temperatuur kõigub vaid mõne kraadi ümber ning aastaajad ei vaheldu, teevad paduvihmad, tugevad äikesed ja ebastabiilsed tuuled ilmad küllaltki kapriisseks.

Möödunud aastal toimus maailmas 321 loodusõnnetust (26.01.2009) Katastroofiepidemioloogia Uurimiskeskuse CRED teatel toimus 2008. aastal maailmas 321 loodusõnnetust, kus kaotas elu 235 816 inimest, kannatada sai 211 miljonit inimest ning kuludeks arvutati 181 miljardit USD.

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele? (13.01.2009) Foto: Leho Kikas Mida selle pealkirjaga mõtlesin? Indiaanlastelt osteti Manhattan 350 aastat tagasi ära klaashelmeste eest. Kas hiidlased on tänapäeva aborigeenid, keda saab värviliste riideribade ja klaashelmestega meelitades ninapidi vedada, kes vaatavadki käed rüpes pealt, kuidas nende põline kodukoht JOKK meetoditega omavalitsusi survestades põlisrahvalt ära võetakse? Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees, nagu väidab Ülo Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob

Lõppev aasta oli maailma ilmavaatluste ajaloos soojuselt 10. kohal (17.12.2008)

EL Keskkonnanõukogu püüab peatada metsade hävimist (08.12.2008)

Poolas arutavad riigid ülemaailmseid kliimamuutuste küsimusi (28.11.2008)

Metsad aitavad võidelda kliimamuutustega (03.11.2008)

Kliima soojenemise küsimuses on kaks vastandlikku leeri (21.10.2008)

Keskkonnanõukogu arutab taas kliimamuutustega seonduvaid küsimusi (20.10.2008)

Fondihalduritele tuleb appi ilmateenistus (15.10.2008)

Kliimasoojenemine teeb sügised vähem värvikirevaks (13.10.2008)

2008. aasta esimeses pooles on looduskatastroofides hukkunud üle 230 000 inimese (08.10.2008)

Osooniauk on käesoleval aastal suurem kui möödunud aastal (17.09.2008)

Uus päikese aktiivsuse tsükkel võib viia sotsiaalsete vapustusteni (03.09.2008)

Vihmasajud võivad mõjutada joogivee kvaliteeti (03.09.2008)

Globaalselt oli juuli tavapärasest soojem (19.08.2008)

Keskkonnanõukogu jätkab kliima-ja energiapaketi arutelu (02.07.2008)

18. juuni on polaaralade maapinna ja eluslooduse päev (17.06.2008)

Kevad oli terves maailmas keskmisest soojem (16.06.2008)

Keskkonnanõukogu käsitleb kliimat, energiat, ja GMO-sid (04.06.2008)

Kliimamuutus mõjutab Läänemere ökoloogiat (28.05.2008)

Kliimamuutus toob paduvihmad (27.05.2008)

Noortel kliimahuvilistel on võimalik liituda "Kliima advokaatide" projektiga (15.05.2008)

Märts oli rekordiliselt soe terves maailmas (18.04.2008)

Eesti kasvuhoonegaaside eelaruanne tunnistati nõuetele vastavaks (17.04.2008)

Suri kaoseteooria ja liblikaefekti "isa" Edward Lorenz (17.04.2008)

Kliimamuutus võib tuua malaaria Suurbritanniasse (03.04.2008)

Äärmuslikud temperatuurid näitavad kasvutendentsi (01.04.2008)

NOOA: 2007.aasta oli maismaa kohal rekordiliselt soe (16.01.2008)

EL uuendab ja ühtlustab metsade tuleohtlikkuse indeksi arvutusmeetodit (19.12.2007)

Viimased 10 aastat olid ilmavaatluse ajaloo kõige soojemad (14.12.2007)

Kliimamuutustega võitleb kõige paremini Rootsi (07.12.2007)

Keskkonnaminister osaleb uue kliimakokkuleppe ettevalmistamisel (07.12.2007)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam