•  

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis.  (30.11.2009 21:00)

Autor: Jüri Kamenik

Novembri teine pool on olnud väga soe ja niiske. Keskmine temperatuur on mõnel päeval isegi kuni 5...7°  üle keskmise olnud. Selline väga soe ja niiske õhk annab ressursse konvektsioonipilvede ja seega äikese tekkeks, mida soodustab veel madalrõhuväli. Üldiselt, mida madalam õhurõhk, seda parem äikestele.
28. novembril ilmnes juba ka silmnähtav ebastabiilsus – tekkisid rünk-ja rünksajupilved ning sadas hoovihma. Ka radar näitas selgelt piiritletud sajualasid, mis on hoogsajualadele iseloomulikud ning  on ühtlasi kaudseks tõendiks konvektsioonipilvedest. Nagu ikka ebapüsiva ilmaga, rebenes seegi kord ühtlane kihtpilvisus ja oli pisut näha selget taevast, päikest ja rünkpilvi:


28.11 võis päikest läbi pilvede aimata. Järvamaa.
Foto: Maret Saareleht



28. 11. Tallinnas Harku järve ääres. Rebenenud pilvekiht võimaldab näha küllaltki korralikke rünki – ilmselge ebastabiilsuse indikaator.
Foto: Lea Marmor

29. novembri õhtul anti teade äikesest Kohtla-Järve kohal kl 18 paiku, sealjuures täheldati välkusid ja kuuldi müristamist. Ka raadiosond näitas ebastabiilsust, nii et miks mitte. Ka lähedal asuv Soome laht niiskusega ning üleliikunud oklusioonifront ilmselt toetasid nähtust.


28. novembri keskpäeval Tallinnas. Pildi ülaosas on näha rünklikku pilve - ebastabiilsuse ilming.
Foto: Jüri Kamenik



Valik rünksajupilvi samast päevast (28.11.), mis tõid hoovihma.
Foto: Jüri Kamenik




Konvektsiooniribad 28. novembri õhtul Tallinnas.
Foto: Jüri Kamenik


Hilissügisel ja talvisel ajal võib tõepoolest teatud tingimustel äike tekkida. Neid võib jagada sisuliselt kaheks: väga järskude ilmamuutustega kaasnevad (järsu külmenemisega) või sooja ja niiske ilmaga. Lisaks on veel meresoojuse ja-niiskuse toel arenev äike, mis läheb rohkem teise klassi ja on iseloomulik sügisele või talve algusele. Eraldi kategooriaks tuleb pidada lumetormiga kaasnevaid äikesenähtuseid.
Järsu ilmamuutusega võib äike kaasneda tavaliselt siis, kui väga järsult läheb külmemaks, väikesel maa-alal on suured temperatuurikontrastid ja külm front on väga agressiivne. Külm front (formaalselt II liiki külm front) sunnib ees liikuvat sooja ja niisket õhku tormiliselt tõusma, tekivad võimsad pilvesüsteemid, sealhulgas konvektsioonipilved ja võib siis tekkida äike. Üks hea näide oli Tartus 28. jaanuari hommikust 1997. aastal. Ka 23. detsembril 2003. aastal nähti välke ja kuuldi müristamist, kui läks kiiresti külmaks, kuid seda võib liigitada siiski lumetormidega kaasnevate äikesenähtuse alla. Sellest veidi allpool.
Kõige sagedamini tekib sügisel ja talvel äike siiski sooja ja lahtise mere ning sooja ja niiske ilma foonil. Sageli on õhurõhk väga madal, kuid mitte alati. Ka nädalavahetuse juhtumi ajal ei olnud õhurõhk midagi erilist (1003 hPa), kuid tõuke pilvede arenguks andis ilmselt mainitud oklusioonifront.
Väga madal õhurõhk tähendab seda, et õhumass kerkib küllaltki kiiresti ja seega toetab konvektsiooni ja äikest. Muidugi peab olema atmosfääri stratifikatsioon (vertikaalne kihistatatus) ebapüsiv (labiilne), sest muidu ei saa areneda konvektsioon. Sellised tingimused valitsevad tihti tsükloni tagalas ja oklusioonitsoonis (piirkond, kus soe ja külm front on juba ühinenud ning laussadu muutunud hootiseks). See piirkond jääb täituma hakkavate tsüklonite keskossa või lääneserva. Kui need tingimused on olemas ja ka niiskust ning soojust jagub, on äike võimalik. Selliseid näiteid leiab üsna palju, näiteks on siin mõningaid juhtumeid mainitud või kirjeldatud.
Küllaltki huvitav juhtum oli 18. jaanuaril 2007. aastal, kui äike tekkis õhtul Tallinna kohal või napilt merel. Sadas segamini hoovihma, hoolörtsi ja jääkruupe, kusjuures temperatuur oli 0 ja +1 kraadi vahel. Järgmisel päeval oli ilm külmenenud ja algas talv. Kuni 18. jaanuarini oli pea püsivalt olnud väga, isegi rekordiliselt soe ilm. Äike ei tekkinud siiski külmal frondil, vaid sügava tsükloni oklusioonitsoonis. Tsükloni kese (õhurõhk 980 hPa) läks üle Lõuna-Soome või Soome lahe ja seal olid tingimused konvektsioonivooludeks soodsad – polnud takistavaid õhukihte (inversiooni), õhurõhk oli väga madal, oli palju niiskust ja soojust ning tsükloni tsentri läheduses teatavasti voolab igast ilmakaarest õhku kokku, millel pole mujale minna kui üles tõusta ja seega oli lisatingimus konvektsiooniks olemas. Mida sügavam on tsüklon, seda intensiivsem õhu kokkuvool ja kiirem tõus. Sellega saab ka seletada, miks madalama õhurõhuga on suurem võimalus äikeseks (see kehtib eelkõige külmal poolaastal). Suvel on olukord teine ehk ei ole väga madalat õhurõhku vaja, vaid  sageli piisab ka nõrgast madalrõhuväljast.
Kirjeldatud klassi kuulub ka 21. novembri öösel 2008 Tallinna lähedal tekkinud äike (inimesed ärkasid valju müristamise peale üles). Õhutemperatuuri vertikaalne gradient oli vähemalt -10 kraadi ühe kilomeetri kohta ja see soodustas äikesepilve teket. Sadas rohkesti lund (10 cm), ilm oli üsna tuulevaikne. Sarnane olukord oli ka novembri lõpus 2004. aastal, kui ilm külmenes, kuid aluspind oli veel soe ja niiske ning arenesid konvektsioonivoolud.
Tähelepanuväärne ilm oli 4. novembril 2005. aastal, kui päeval oli äikest paljudes kohtades Eesti loodepoolmikus. Üle Eesti loodeosa, Soome lahe ja Lõuna-Soome liikus äikesepilvede vöönd (üks ots oli Hiiumaal, teine ulatus peaaegu Kesk-Soomeni), mis põhjustas võrdlemisi korraliku äikese selle aastaaja kohta. Sadas mõõdukat või tugevat vihma ning sooja oli kuni 11 kraadi (jälle tingimus, et väga soe ja niiske ilm). Oli näha nii välkusid kui kuulda üsna tihti müristamist. Sealjuures oli enne ja pärast äikest ilm lauspilves ja sademeteta (õhtul küll sadas pisut uduvihma), meenutust vt siit. Ulatuslikum hilissügisene äike oli ka 30. novembril 2005 (seega samal aastal, kui eespool kirjeldatud 4. novembri äike).
Talvisel ajal on veel üks võimalus näha äikesenähtuseid – see on tugeva lumetormi ajal. Sel juhul ei teki elektrisädemed ja müristamine mitte niivõrd konvektsiooni pärast, nagu eelmistes näidetes oli, vaid pigem tugeva tuule ja jääkristallide omavaheliste vastastikmõjude tõttu (ilmselt hõõrdumine), sarnanedes tavalisele hõõrdeelektrile, mida võime näha-kuulda juuste kammimisel või kampsunit ära võttes. Kuna olukord on teistsugune, kui tavaliselt äikese korral, kujutavad välgud lumetormis endast kas siiski midagi muud kui äikest või on tegemist äikese erivormiga. Ka suvine äikesetorm kujutab endast tegelikult vihma-ja lumetormi atmosfääris, mis suures ulatuses ei ulatu maapinnani. Äikese üheks eelduseks on tugevad tõusvad õhuvoolud. Lumetormis asendavad neid tugevad vertikaalseid õhuvoole pigem horisontaalselt puhuvad tormituuled ja võib samuti tekkida suuri elektrisädemeid, mida me nimetame välkudeks. Kuna konvektiivses äikeses (eriti soojal ajal) on protsessid palju intensiivsemad kui talvisel ajal, siis on ka selliste lumetormi-äikeste potentsiaal väiksem ja asi piirdub enamasti vaid mõne välgulöögi ja müristamisega ning ajaliselt kuni poole tunniga.
Eespool mainitud 23. detsember 2003 kuulub pigem sellesse (lumetormi-äikeste) kategooriasse, kindlasti veel 23. novembri 2008. aasta suur lumetormi (välkusid nähti või müristamist kuuldi mitmel pool Eestis) ning 24.-26. märtsi lumetorm (välke ja müristamist täheldati 25. märtsi öösel Otepääl).
Talvine äike, eriti lumesaju korral, on täheldatav tavaliselt väga väiksel maa-alal. Põhjus on ilmselt selles, et lumi on hea helide summutaja. Harva on äike ulatuslikum, nagu juhtus 2. veebruaril 2008. aastal Lääne-Eestis (vt ka siit) või 26. jaanuaril 1999. aastal Tartu-ja Jõgevamaal. Toodud linkides on viiteid ka teistele talvistele äikestele. Ilma tasub jälgida ja tähele panna - üllatusi tuleb ikka ette.

Eelmised artiklid:

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

Miks lähevad puude ja põõsaste lehed sügisel värviliseks? (27.09.2009) Foto: Riho Kaur Septembris ja oktoobris saavutavad sügisvärvid oma suurima erksuse ning ulatuse. Seetõttu on päevakorras küsimus, millest need värvid tulevad.

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee  Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.

Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)

Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy  Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.

Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?  

Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009) 1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma.  Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.

Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.  

Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades (08.07.2009) Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.

Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev (08.07.2009) Pilv 8. juuli päeval Tallinnas Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.

Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.

Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:

Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi (30.06.2009) Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.

Käes on vikerkaareaeg (27.06.2009) Autori kasutajanimi sviljartaevapiltide galeriist 2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.

Käes on helkivate ööpilvede aeg (22.06.2009) 20.06.2009Autori foto Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam