2008. a veebruari agrometeoroloogiline iseloomustus (10.03.2008 11:06)

Veebruar oli väga soe ja sajune. Kuu jooksul sadas enamuses Eestis ligikaudu kaks korda rohkem tavalisest. Suur osa kogu kuu sademete hulgast tuli 23…28. veebruarini. Ida-Eestis oli sellel ajal mullas külmunud kiht veel alles ja vesi jäi loikudena põllule püsima. Sajusem on Jõgeva andmetel olnud küünlakuu viimase 87 aasta jooksul ainult kahel aastal — 1957. ja 1990.

Veebruari keskmine õhutemperatuur ületas tavapärast 7…8 kraadi võrra ja küünlakuu on olnud veelgi soojem ainult kahel korral — 1990. ja 1989. aastal. 2. veebruaril esines Lääne-Eestis äikest. Ka 9. veebruaril oli  Pärnumaal mere ääres äikest. Küünlakuu esimene kümmepäevak oli normist 8…9 kraadi soojem. 9. ja 10. veebruaril looduses ringi liikudes võis näha Jõgeva ümbruses juba sarapuu ja lepa urbade pikenemist, vahtramahla liikumise algust. Kasepungade paisumisest andis sel ajal märku tekkinud roheline triip pungasoomuste vahel. Aias tulid päikesepaistelistes kasvukohtades seina ääres esimesed kevadlillede õied nähtavale.

Kuu keskpaiku muutus aga ilm lühikeseks ajaks talviseks (joonis 1). Ilmamuutus algas tormituultega 13…14. kuupäeval. 16. veebruari öösel mõõdeti õhus Jõgeval –13 kraadi ja lume pinnal ilmajaama juures aiamaadel ‑19…-20 kraadi. Päeval tõusis termomeetrinäit õhus –4 kraadini. Lund oli külma ajal maas napilt, mistõttu võisid madalad temperatuurid katmata õrnematele taimedele liiga teha. Õnneks kestis külm lühikest aega. Juba 17. veebruaril läks ilm sulale ja ööselgi oli edaspidi külma mõõdukalt — ainult mõned külmakraadid. Muld külmus miinustemperatuuridega Jõgeva ümbruse põldudel kuni 16 sentimeetri sügavuseni. Vähem kui nädal aega pärast kõige külmemat ööd tõusis 22. veebruaril maksimaalne õhutemperatuur Eesti mandriosas 6…7 plusskraadini. Sama ööpäeva sajuhulgaks mõõdeti Jõgeval 18 mm. Kui see kõik oleks tulnud lumena, oleks paks lumi maas olnud. Järgmiseks hommikuks kattis aga siin kandis maad ainult 4 sentimeetri paksune veesegune lumekiht, mis kiiresti ära sulas. Soe ja sajune ilm püsis kuni veebruari lõpuni. Sadas nii vihma, lörtsi kui ka lund ja aegajalt muutus maa lühikeseks ajaks valgeks. Veebruari lõpuks oli muld põldudel enamasti üles sulanud ja veeloike jäi vähemaks. 29. veebruari seisuga oli Jõgeval kogunenud negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure talve algusest alates ainult –158 kraadi, mis on tavalisest kolm korda vähem. Veelgi soojem on olnud siin kandis talv veebruari lõpu seisuga ainult 1924-1925. aastal.

Küünlakuu jooksul püsivat lumikatet Eestimaal ei moodustunud ja enamus aega olid taliviljaorased valguse ning muutlike ilmaolude käes. Temperatuur kõikus Jõgeval tehtud mõõtmiste järgi võrsumissõlme sügavusel kuu kestel 1,6 kraadist kuni –2,1 kraadini. Rohkete sadude tõttu oli muld põldudel vesine ja madalamates põlluosades jäid orased vee alla. Muutliku reljeefiga põldudel esines vee-erosiooni. Külmade öödega vesi külmus, moodustus jääkoorik. Oraste värvus olid veebruari lõpuks põldudel võtnud pruunika jume, oli näha vettinud lehti, liigvee kahjustusi.

Laine Keppart
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
10. 03. 2008.

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: