•  

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010 17:53)

Autor: Jüri Kamenik

Foto: Kaie Avistu

Talvistes kõrgrõhkkondades juhtub tihti, et vaatamata väga kõrgele õhurõhule (10. jaanuaril 778 mmHg) on taevas tihti lauspilves, väga külma ilmaga pudeneb ka jää-ja lumekristalle. Kihtpilvisust tekitab inversioon, mille põhjuseks on maapinna kiirguslik jahtumine kõrgrõhkkonnas (talvel): kuna õhk on väga halb soojusjuht, siis jahtub kõige rohkem kiiremini jahtunud maapinnaga külgnev õhukiht, kuid kõrgemal on soojuskadu väiksem ja õhk soojem. Selline kihistus on väga stabiilne, sest külma ja tiheda õhu kohal paikneb soojem ja kergem (vähem tihedam) õhk.

 Ka viimastel päevadel on ilm olnud mõnel pool pilves, kuid see pilvekiht on asunud väga madalal või lausa „maapinnal“ ehk moodustanud udu (minimaalse nähtavusega alla 50 m). Kui inversioon on maapinnast kõrgemal, on ka pilved vastaval kõrgusel (mõned sajad meetrid), kui inversioon asub maapinnal, tekib härmatis ja udu. 10.-11. jaanuaril oligi inversioon maapinnal (temperatuur tõuseb kõrgusega, antud juhul madalaim temperatuur maapinnal või sellelähedases õhukihis, kõrgemal soojem), tekkis udu härma moodustamisega. 11. jaanuaril on tihe udu püsinud Soome lahel ja selle rannikul (ilmselt lisaniiskus jääkatteta veest aitas udu tekkele kaasa), näitena olgu toodud pildiseeria Tallinna ühest veebikaamerast (tallinn.info/webcam/):
Normaalne nähtavus 10. jaanuaril:

 

Udu 11. jaanuaril:

 

Jooksvat meteoroloogist infot leiab näiteks siit

Nendel andmetel on nähtavus Tallinnas muutunud õhtupoolikul järgmiselt:

Nagu näha, on päeval udu tihedus olnud võrdlemisi väike, kuid õhtul tihenes udu järsult, sest jahtumine samuti suureneb – veeaur kondenseerub välja, vastavalt päikese madalamale laskumisele ning loojumisele. Pilved aga asuvad „maapinnal“ (kui on x või pole kõrgust antud, siis tähendab see pilvede „maapinnal“ paiknemist):

Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva. Seejuures udu tõenäoliselt laieneb lähitundide jooksul. Udu hajub tavaliselt siis, kui muutub ilm (näiteks tugevneb tuul või muutub järsult õhurõhk, saabuvad kõrg-ja keskkihi pilved – udu toetav jahtumine väheneb; hakkab sadama jne). Praegust aega võiks kindlasti pildistamiseks kasutada ja uurida, millised on härma moodustavad kristallid puudel ja maapinnal (ka lumel on tekkinud härmatis)!
Inversioonist on pikemalt juttu siin: Inversioon!

Udune periood sai 15. jaanuariga läbi. Härmatist oli üle Eesti lausaliselt ning samuti naaberriikides, seega kokku vähemalt sadadel tuhandetel ruutkilomeetritel. Kohati kogunes 3-5 cm paksune härmatisekiht ning mõned puud, eriti kased, kaldusid looka raske koorma all. Udu tekkis sellest, et põhjast ja loodest saabus soojemat ja niiskemat õhku, mistõttu lõunasse liikudes see jahtus (külmem õhumass oli ju ees) ja "üleliigne" niiskus kondenseerus uduna või sublimeerus härmatisena välja.
15. jaanuaril muutus ilm kuivemaks ja edaspidi pisut tuulisemaks, mistõttu härmatis hakkab aeglaselt maha langema. Inversioon oli esialgu veel väga tugev (kohati sadas jäävihma või jääuduvihma, kuigi temperatuur oli alla -10 kraadi - näiteks Kagu-Eestis), mistõttu ka pilvekiht püsis edasi. Mõnes kohas männimetsades võib näha, et metsaalune on oksi täis. See on nn murdunud okste fenomen, mis tekib peaaegu eranditult männikutes, sest mänd on tundlik rasketele lume-ja härmatisekoormatele.
Õhurõhk tõusis uuesti (vahepeal langes 1020 hPa lähedale) ja ulatus üle 1040 hPa. Kuna Atlandil aktiviseerusid tsüklonid, hakkas lõuna-ja kagutuul tugevnema. See kandis aga külmemat õhku ning temperatuur lõuna poolt alates langes. Kõrgrõhkkond küll eemaldus Venemaale, kuid mitte väga kaugele (vertikaalne ulatus ikkagi üle 10 km).

Eelmised artiklid:

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee  Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.

Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)

Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy  Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.

Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?  

Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009) 1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma.  Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.

Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.  

Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades (08.07.2009) Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.

Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev (08.07.2009) Pilv 8. juuli päeval Tallinnas Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.

Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.

Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam