•  

2008. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.06.2008 10:01)

Lehekuu ilm kujunes muutlikuks, eriti kuu esimesel poolel (joonis 1). Südasuviselt soojad ilmad vaheldusid jahedate ja öökülmadega perioodidega. Kuu esimestel päevadel jätkus juba aprillis alanud soe ja kuiv ilm. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 20…24 kraadini. Raagus puud ja põõsad läksid kiiresti lehte, aedades puhkesid õide viljapuud ja marjapõõsad. Looduse areng oli efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride summa järgi Jõgeval tavapärasest kümmekond päeva ette jõudnud. Pehme talve järel näitasid osade puude ja põõsaste fenoloogilised vaatlused veelgi suuremat edumaad arengus võrreldes keskmiste tähtaegadega. Muld oli pinnalt kuiv ja mööda põlde liikusid tolmukeerised. Sügavamal mullas niiskust veel jätkus.

 

5. maist ilm järsult jahenes. Põhjakaartest puhuma hakanud tugev tuul tõi kaasa öökülmad. Järgneva 5 päeva jooksul jõudis õhutemperatuur tõusta keskpäeval ainult 10…15 kraadini. Tänu tuulele tundus ilm olevat veelgi külmem. Aegajalt sadas, kuid vihma hulgad jäid napiks. Muld niiskus ainult lühikeseks ajaks pindmises kihis.
Järgmine soe ilmaperiood algas 9. maist. Kolme päeva vältel tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid mandriosas 20…25 kraadini. Soojus soodustas maakirbu arengut, mis kippus tänu massilisele levikule värskelt tärganud suviteraviljaorastele liiga tegema. Kohati oli lehtede kahjustus nii suur, et põllud olid valkja värvusega.
Lühiajalisele soojale järgnes taas väga jahe ilmaperiood, kui keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest 4…6 kraadi võrra  madalamaks. Esinesid tugevad öökülmad (joonis 2). Aegajalt heljus õhus lumehelbeid, kohati sadas vihma, mille  sekka tuli lumekruupe. Jõgeval mõõdeti 15. mail õhus ‑3,6 kraadi, maa lähedal –5…-7 kraadi, rohu kohal –9 kraadi. Kohati olid Kirde-Eestis temperatuurid veelgi madalamad. Tugevad öökülmad sattusid marjapõõsaste ja viljapuude õitseajale, mistõttu võtsid ära osa õisi. Looduses ringi liikudes võis märgata külmakahjustusi heinamaadel õrnematel rohttaimedel. Samuti olid mõnel pool tammedel alumistel okstel lehed muutunud mustaks. Kahjustusi võis leida kohati põldude madalamates osades isegi suviteraviljaorastel, eriti turbasegusel mullal.

Mai teisel poolel olid temperatuuri kõikumised väiksemad. Ilm püsis valdavalt tavapärasest jahedamana ja tuulisena kuni 29. maini. Õhk oli väga kuiv ja jahtus öösel kiiresti, mistõttu esinesid sagedased öökülmad. Õnneks ei olnud need enam nii tugevad, kui kuu keskpaiku. Veidi niiskemaks muutus lühiajaliselt õhk ja muld 17…20. mail sadanud vihmadest. Kogu kuu kestel langes relatiivne õhuniiskus Jõgeva ilmajaama andmeil 14 päeval 30 protsendini või alla selle, st esines õhus põud. Tuleoht oli suur. Vihma tuli kõikjal Eestis normist vähem. Napimalt oli sademeid läänepoolses Eestis. Kõige kuivemaks jäid Loode-Eesti ja Lääne-Eesti saared, kus sadas kogu kuu kestel vähem kui 10 mm (joonis 3).

Jõgeval mõõdeti kogu maikuu sademete summaks 21 mm, mis moodustab tavapärasest 42%. Sademeteta oli jäänud ka aprilli viimane kümmepäevak. Jõgeval tehtud vaatluste järgi muutus muld talirukki all taimede kiire kõrguskasvu tõttu mai lõpuks tuhkjalt kuivaks ligi poole meetrini (joonis 4), sügavamal niiskust veel jätkus. Tänu suurele juurekavale suutsid rukkitaimed tarvitada vett sügavamatest kihtidest ja visuaalsel hinnangul põuast lehekuul siin kandis ei kannatanud. Teiste kultuuride all olid produktiivse vee varud suuremad ja mais taimed põuast valdavalt ei kannatanud. Pindmiste kihtide kuivusest andis märku ainult külvide ebaühtlane tärkamine. Suuremate tühikutega olid hilisema külviga põllud.

 Tänu jahedusele kuu teisel poolel kujunes looduses õitseaeg pikaks. Efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride kogunemise järgi taandus looduse arengu edumaa võrreldes tavapärasega mai lõpu seisuga Jõgeval mõnepäevaseks. Lehekuu lõpuks olid viljapuu- ja marjaaiad lõpetanud õitsemise ning marjapõõsastel moodustusid viljaalged. Õitsemist jätkasid sirelid, kastanid, pihlakad, viirpuud jt. Maastikus hakkasid silma oma erkkollase õitevärviga talirapsi ja –rüpsi põllud. Talirukkil oli pea loonud, suviteraviljad alustasid võrsumist, suviraps oli alles tärganud ja moodustusid esimesed pärislehed.

Jõgeval, 09.06.2008.
Laine Keppart
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

Eelmised artiklid:

Aprillikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (15.05.2008)

2008. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.04.2008)

2008. a veebruari agrometeoroloogiline iseloomustus (10.03.2008)

2008. a jaanuari agrometeoroloogiline iseloomustus (22.02.2008)

2007. a detsembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (08.01.2008)

2007. a. novembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (17.12.2007)

2007 a oktoobri agrometeoroloogiline iseloomustus (16.11.2007)

2007. a septembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (09.10.2007)

2007. a augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (12.09.2007)

Juulikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.08.2007)

2007. a juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (26.07.2007)

2007. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (18.06.2007)

Aprilli agrometeoroloogiline iseloomustus (17.05.2007)

Veebruari agrometeoroloogiline iseloomustus (19.03.2007)

Jaanuari agrometeoroloogiline iseloomustus (16.02.2007)

2006. a oktoobrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (20.11.2006)

2006. a septembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (16.10.2006)

2006. a augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (18.09.2006)

Augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (08.09.2006)

2006. a juulikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (16.08.2006)

2006. aasta juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (12.07.2006)

2006. aasta maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.06.2006)

2005. a novembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (16.12.2005)

2005. a oktoobrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (16.11.2005)

2005. a septembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (12.10.2005)

2005. a juulikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (09.08.2005)

2005. a. juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.07.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam