2008. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.04.2008 10:57)

Paastukuu ilm oli üllatuslik (joonis 1). Pärast väga sooja ja lumevaest veebruari oli märtsi esimesel kümmepäevakul korralik lumikate maas, mille paksus ulatus paiguti idapoolses Eestis 15…17 sentimeetrini. Külmematel öödel mõõdeti –7…-10 kraadi külma. Lumi oli tulnud sulale maale ja muld jäigi lume all vaatamata külmadele öödele sulaks.  

9. märtsist muutus ilm taas väga soojaks. 10. ja 11. märtsil tõusis õhutemperatuur 9…10 kraadini. Sellised maksimaalsed õhutemperatuurid esinevad meil harilikult alles aprillis. Lumi sulas kiiresti. Lepa- ja sarapuu urvad poetasid tolmu, võis kuulda lõokesi ja kiivitajaid, näha esimesi liblikaid lendamas. Aedades oli märgata karusmarja ja mustsõstra põõsastel pungade paisumist, mis on keskmisest kuu aega varem ja Jõgeval 1964. aastast alanud vaatluste järgi kõige varasem pungade paisumise aeg.

Paastukuu keskpaigast alates soojus taandus. Öösiti langes termomeetrinäit miinuspoolele, päeval tõusis esialgu veel plusskraadidesse. Külmemad ööd esinesid 21., 24. ja 29. märtsil, kui minimaalne õhutemperatuur langes -8…-14 kraadini.  Aegajalt sadas lund ja moodustus lumikate. Muld hakkas pikkamööda külmuma, jõudes maksimaalselt Jõgeva ümbruse põldudel külmuda 6…8 sentimeetrini. Kui tavaliselt vabanevad siin kandis põllud talvisest püsivast lumest 22. märtsi paiku, siis tänavu sadas pärast seda kuupäeva kogu talve kõige paksem lumi alles maha. 25. märtsil algas tugev lumesadu ja tuisk, mis kestis mitu päeva. 25. märtsi hommikul oli lund maas ainult õhukese kihina, järgmisel hommikul mõõdeti aga enamuses Eestis lume paksuseks  juba 10…20 sentimeetrit. Kohati kuhjas tuul ligi poolemeetriseid hangesid. Järgnev päev andis veelgi lumelisa ja maksimaalne lume paksus ulatus 27. märtsi hommikuks idapoolses Eestis 20…35 sentimeetrini (joonis 2). Lääne-Eestis oli lund vähem.

Juba märtsi lõpuks olid põllud uuesti mustad. Märtsi- ja aprillikuu vahetusel võis näha ainult üksikuid lumelaike päikese poolt varjatud kohtades või endiste hangede asemetel. Metsa all lumi veel püsis. Paastukuu viimasel päeval oli sooja 13…15 kraadi. Selline soojus meelitas uuesti liblikad jt putukad talvistest peidukohtadest välja. Päikesepaistelistes kohtades õitsesid esimesed paiselehed ja sinililled. Hoogustus vahtra- ja kasemahla jooks. Enamikel taimedel jätkus puhkefaas.

Märtsi keskmine õhutemperatuur oli Jõgeval tavapärasest enam kui kolme kraadi võrra kõrgem Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes kuu jooksul –32 kraadi, mis on tavapärasest kolm korda vähem. Märtsi lõpu seisuga oli tänavu kogunenud talve jooksul negatiivseid temperatuure –190 kraadi, mis on Jõgeva senise 1922. aastast algava vaatlusrea äärmusnäitaja, kuid samas väga lähedane 1991-1992. a talvel märtsi lõpuks kogunenud summale (-198 kraadi).

Lumikate esines hommikuse seisuga märtsis Jõgeval 23 päeval. Tugevamate külmade ajal olid põllud lumega kaetud. Temperatuur 3 sentimeetri sügavusel mullas (s.o võrsumissõlme sügavusel) kõikus märtsikuu jooksul taliviljapõllul +3…-0,5 kraadi piires.

Laine Keppart
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
03.04.2008.

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: