•  

Miks lumi ei taha sulada? (04.04.2013 14:44)

Autor: Jüri Kamenik


Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal. 

Otepääl 03.04.2013
Autori fotod

Defineerime alguses mõisted.
a) Albeedo e. peegeldustegur on pinnalt peegeldunud voo suhe sellele pinnale langevasse voogu. See on pinda iseloomustav suurus. Antakse kas kümnendmurdudes (0-1) või protsentides. Looduslikke pindade albeedod jäävad tavaliselt 0,1-0,3 vahele. Erandlikud on vesi, mille puhul see oleneb kiirte langemisnurgast, ja lumi, millel võib albeedo ka üle 0,9 olla.
b) Lühilaineline kiirgus - meile nähtav valgus, lainepikkus 0,38 µm<λ<0,76 µm, sellest väiksema lainepikkusega on ultraviolettkiirgus, aga suuremaga infrapuna-, ka soojuskiirgus (0,76 µm<λ<3000 µm).
c) Absoluutselt must keha - selline keha, mis neelab kogu talle langeva kiirguse. Lumi käitub absoluutselt mustale kehale sarnaselt infrapunakiirguse piirkonnas, vt allpool olevat graafikut.

Lühike kommentaar vihma kohta. Vihm pole oluline lume sulataja, sest kui sulaga sajab vihma, siis on selle temperatuur peaaegu null kraadi, samuti ei ole sadu kuigi intensiivne, mistõttu üleantav soojushulk on väga väike. Kui vihma temperatuur on juba paar kraadi üle nulli ja seda sajab rohkesti, siis on teine lugu. Tegelikult on ikka soe õhk see, mis paneb lume sulama. Kui sooja õhumassi korral sajab ka vihma, st kaks asjaolu langevad kokku, siis arvatakse, et vihm põhjustab sulamise. Tegelikult jällegi on pearoll soojal õhul, kuna vihma üleantav soojushulk on tavaliselt väga väike. Nüüd aga lume ja päikese juurde.

Esiteks, millised on lume kiirguslikult omadused? Lumi on lühilainelise kiirguse väga hea peegeldaja. Puhta värske lume albeedo võib isegi üle 0,9 olla. Seega suurem osa päikesekiirgusest peegeldub lumelt lihtsalt tagasi. Lume temperatuur ei tõuse päikese käes nullini, kui õhutemperatuur on nullist madalam. Tarvitseb aga lumi olla märg või saastunud, porine või väga vana, juba firniks muutunud, siis on selle albeedo oluliselt madalam ning neeldub rohkem kiirgust. Märtsipäike suudab sel juhul sellist lund sulama panna. Samuti sulab lumi siis, kui see on kontaktis mingi tumedama pinnaga, mis soojeneb päikese mõjul ja siis hakkab see tume pind lund sulatama. Seega, kui lumikate on piisavalt õhuke ja hõre, siis võib päike soojendada lume all olevat pinda niipalju, et lumikate hakkab altpoolt sulama.

 

Ülemine graafik näitab mõningate pindade spektraalseid signatuure (van Leeuwen, 2009), alumine aga puhta ja saastunud lume spektraalseid signatuure (Painter et al., 2007).

Ülemine graafik näitab seda, et lühilainelise kiirguse peegeldab värske puhas lumi suures osas tagasi. See kehtib ka aluspinnani jõudva UVkiirguse kohta, seega ei mõju ka UV sulatavalt. Samas pikalainelises, eriti soojuskiirguses, käitub lumi peaaegu absoluutselt musta kehana - neelab praktiliselt kogu pealelangeva soojuskiirguse. See aitab vastata küsimusele, miks talvel pilves ilmaga juba null kraadi juures läheb lumi sulaks. Asi on selles, et madalad pilved kiirgavad soojuskiirgust, kusjuures pikalainelise kiirguse voog võib madalate pilvede korral olla isegi suunatud aluspinna poole. Selle aga neelab lumi väga hästi. Null kraadi juures, kuid selge ilmaga on soojuskiirguse voog pilvede puudumise tõttu atmosfäärist aluspinnale palju väiksem ja nii ei pruugigi lumi sulaks minna. See asjaolu oli Tallinnas eriti ilmekas 7. veebruaril: päeval oli null kraadi, aga selge - lumi ei olnud sula, kl 15ks aga kattus taevas madalate pilvedega ja ehkki temperatuur ei tõusnud, läks lumi kohe sulaks. Muidugi, kui ikkagi õhutemperatuur on üle null kraadi, on lumi sula, ükskõik, kas on selge või pilves.

7. veebruar Tallinnas. Kuni pärastlõunani oli selge, aga null kraadi. Lumi polnud sula. Kell 15ks läks lauspilve ja lumi läks sulaks, ehkki temperatuur ei muutunud.

Kui on plusskraadid (soe õhumass), aga taevas kaetud madalate pilvedega, siis on jällegi aluspinnale suunatud soojuskiirguse voog palju tugevam kui samades tingimustes, kuid selge ilmaga. Seetõttu talvel pilves ilmaga sulabki lumi intensiivsemalt kui samades tingimustes, aga selge ilmaga. Peame ka meeles, et soe õhk ise kiirgab ju ka soojuskiirgust. Kui meil on kaks selget ilma, ühe juhul on külm õhumass, teisel juhul soe õhumass, siis sulab lumi soojas õhumassis intensiivsemalt, sest jällegi on soojuskiirgusvoog suurem (praegu ei arvestanud kontakti sooja õhuga).
Niisiis, kuna praegu on õhumass väga külm ja madalaid pilvi pole, siis järelikult pole ka aluspinnale suunatud soojuskiirgusvoog kuigi suur. Samal ajal peegeldab lumi suurema osa lühilainelisest kiirgusest tagasi, nii et ka see ei põhjusta lume sulamist. Seda kinnitavad ka minu käigud maapiirkondadesse.

27. märtsi päikeseline ilm Pikkjärve ääres (Vooremaal).  Ehkki pärastlõunaks oli Jõgevamaalgi vaatlusjaamades temperatuur justkui üle null kraadi, ei hakanud lumi sulama.

Teisiti on olukord siis, kui lumi on väga vana (firn) või saastunud. Alumiselt graafikult näeme, et saastunud lume albeedo on oluliselt madalam. Seega neeldub tunduvalt enam kiirgust ja lumi võib üksnes neeldunud kiirguse mõjul sulada, isegi kui õhutemperatuur on nullist madalam. Seda näemegi maanteede ümbruses ja asulates, kus lumi on saastunum, eriti kui pole pikka aega lund sadanud. Suuremates asulates lisandub kindlasti veel soojasaare efekt - inimese elutegevuse tõttu eritub keskkonda soojust, samuti neelavad asulad päikeselise ilmaga palju rohkem kiirgust, mistõttu temperatuur on asulates kõrgem ja see mõjub samuti lund sulatavalt.
1. aprillil sadas mitmel pool värske lumi maha. Otsustasin linnakeskkonnas uurida, kas saastest veel vaba puhas lumi tõepoolest ei hakka sulama päikese mõjul. 2. aprillil oli päikeseline ilm ja see sobis uurimiseks. Tulemused on järgmised.

Tartu kella 14 paiku

Ehkki päikese kõrgus pildistamise ajal oli umbes 32 kraadi horisondist (kulminatsioonikõrgus umbes kl 12.15 36,8 kraadi), mis on võrreldav 9. septembriga, ei sulanud puhas lumi pärastlõunasele päikesele vaatamata.
Värske lume albeedo on üle 0,9, mistõttu väga vähe kiirgust neeldub ja seetõttu päike ei sulata.
Et lumi polnud sula, sellest saab aru peamiselt kahel moel: lumi on kohev, ei hakka kokku ja lumi sätendab. Täpselt nii oligi pildi tegemise hetkel. Küllaga sulab päikese mõjul vana, firniks muutunud lumi, saastunud ja porine lumi ning lumi, mis on kontaktis mingi tumedama pinnaga, näiteks puutüvede vahetus läheduses, asfaltil jne.

Vaatamata  tuulevaiksele kohale ja tugevale päikesekiirgusele ei hakanud lumi sulama.

Kui vaatame vaatlusandmeid, siis näeme, et temperatuur oleks justkui üle nulli ja lumi peaks sulama, eriti veel suuremates asulates, kus on madalam albeedo ja tõenäoline soojasaare efekt.
Milles siis asi? Ilmselt on võimalikud järgmised asjaolud: a) õhutemperatuur oli alla nulli, aga tugeva kiirgusliku mõju tõttu näitab termomeeter, isegi kui see on varjestatud, päeval ikkagi üle nulli;
b) õhutemperatuur oli üle nulli, aga mitte vahetult lumikatte kohal;
c) lume sulamistemperatuur oli vale ja/või muutunud.
Et ainult lumikatte kohal oli õhuke külma õhu kiht, seda ei usu, sest oli tuult ja see segas õhku piisavalt, pigem võiks päikeselise ja vaikse ilmaga ikka pinna kohal sooja õhu kiht tekkida. Samuti ei usu, et looduses on mingid seaduspärasused muutunud, nii et ütleks, et kiirguslik mõju instrumentidele on piisavalt tugev.
Puhas värske lumi on hea indikaator, näidates seda, kas temperatuur on hilistalvel (klimaatiline kevad pole ju veel alanud) üle nulli või mitte.

Lumised väljad 2. aprillil

Siin on hästi näha albeedo mõju lume sulamisele: 1. aprillil sadanud värske lumi on säravvalge ega pole sulaks muutunud, vana firn on aga palju tumedam ja oli õhtulgi veel sula.

Siin on näha tumeda objekti mõju lume sulamisele: need oksad on enda alt ja ümbert lume sulatanud.

Täpsustan veel lume sublimatsiooni kohta. Kui on väga madala suhtelise niiskusega, aga päikeseline ilm, siis võib nädalas 2-3 cm lund sublimeeruda (aurustuda). Siin on oma osa nii niiskusel kui päikesel.

Suhteline niiskus näitab seda, kui lähedal on gaas küllastumisele. Kui see on 100% (jää puhul umbes 95%), siis on õhk vee (jää) suhtes veeaurust küllastunud. See tähendab, et on tasakaaluolek - vette (jäässe) tagasipöörduvate molekulide voog on sama suur kui sealt lahkuvate oma. 100% lähedane niiskus võib miinuskraadide puhul lisada lumele massi, sest jää suhtes on küllastus madalam ja järelikult on jäässe tagasipöörduvate molekulide voog suurem kui lahkuvate oma. Kui suhteline niiskus on küllastavast väiksem, siis on lahkuvate molekulide hulk suurem kui tagasipöörduvate oma ja vesi (jää) aurustub. Protsess on seda kiirem, mida madalam on suhteline niiskus.
Päikesekiirguse spekter sisaldab ka infrapunakiirgust. Selle suhtes käitub lumi peaaegu absoluutselt musta kehana. Seega päikeselt tulev infrapunakiirgus neeldub, pannes jää kristallvõres molekulid kiiremini liikuma. See suurendab tõenäosust, et molekulid pääsevad vabaks - toimub sublimeerumine. Mida rohkem päikest, seda kiirem on protsess. Kuna vabakspääsevad molekulid võtavad enesega energia kaasa, siis ei tähenda see veel lume sulamist.

Eelmised artiklid:

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013)   Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto   Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on? (15.03.2013) Foto: Eve Kõrts Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Hole Punch Cloud (04.11.2012) Foto: Elis Koor 2008.a. pilvepiltide galeriist Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Vananaistesuve oodates (26.09.2012) Vananaistesuve õhtupoolik Foto: Lea Marmor Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Äikesejaht 8. septembril (12.09.2012) Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas 8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam